eesmärkidel. Kui eelmisel saj. Rajati hiigelsuuri elektrijaamu ja energiat transporditi järjest kaugemale, siis uued tehnoloogiad võimaldavad toota odavat elektrienergiat väiksemal hulgal, kuid tarbija vahetus läheduses. 3.2.NAFTA JA MAAGAAS Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuse tooraine. Nafta tootmine ja tarbimine on alates 1920.a. kiiresti kasvanud. Kui sellel toodeti aastas 95 milj. tonni naftat, siis praegu on see keskmiselt 10päeva toodang. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. Regioonide naftatööstus. Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlik. LähisIda riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on LähisIdas
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Ajalugu · Loodi Bagdadi konverentsi ajal 10.-14. septembril 1960 Iraani, Iraagi, Kuveidi, Saudi-Araabia ja Venezuela poolt. · 1960-1965 peastaap Genevas, Svetsis. · Alates 1.sept 1965 peastaap Viinis, Austrias. · Ühenduse peasekretär Abdalla Salem El-Badri Liikmesriigid · Alzeeria · Angola · Araabia Ühendemiraadid · Eucador · Indoneesia · Iraak · Iraan · Katar · Kuveit · Liibüa · Nigeeria · Saudi-Araabia · Venezuela Tegevus OPEC-i liikmesriigid kooskõlastavad nafta toodangu poliitikat, et: *aidata stabiliseerida naftaturgu *aidata naftatootjatel saavutada korraliku hinnakasu nende investeerimistest. *kindlustada tarbijatele stabiilset nafta varude kättesaamist Eksport Päevane eksport OPEC liikmesriikidel: · Venezuela-9% · Araabia Ühende...
Vedelate ja tahkete naftasaaduste omadused ja kasutamine NAFTA AJALUGU Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Naftat ja temaga kaasnevaid looduslikke materjale, nagu bituumenit ja asfalti, tunti juba antiikajal, kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks.
Tänapäeval on kilekottide meeletu kasutamine toonud kaasa väga palju erinevaid probleeme, mille mõningaid teemasid käsitlengi oma referaadis. Loodetavasti seda lugedes tekib ka teistel kaaskodanikel olla rohkem keskkonna sõbralikum. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. (Pesti 2013) Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001. a kulus Lääne-Euroopas sellist plastikut 35kg ühe inimese kohta. (Pesti 2013) Me kõik kasutame kilekotte. Eurooplased tarbivad igal aastal ligi 100 miljardit kilekotti ja neist 8 miljardit saavad prügiks. Kilekotid on kerged, tugevad ja vastupidavad seepärast me
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus.
Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa.
Nafta ammutamise, transportimise ja kasutamisega seotud keskkonna ja sotsiaalsed probleemid Naftat ammutatakse kõige rohkem Saudi Araabiast ning sellele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, kuid naftat ammutatakse ka Iraanist, Venemaalt, Venezuelast, Mehhikost, Hiinast, Norrast, Suurbritanniast ja paljudest teistest riikidest. Naftat on võimalik ammutada nii maalt kui merelt. Merel asuvad enamasti naftaplatvormid, kuid võivad olla ka veealused platvormid, maal asuvad maismaa puuraugud. Suurim nafta ammutamisega kaasneb keskkonna probleem on reostus, nafta platvormidele võivad tekkida plahvatused või puuraugud võivad lekkida, nafta lekkimine põhjustab merevee või maismaa reostust, mida on raske ning kulukas eemaldada. Kõik riigid soovivad endale oma nafta varusid, et nendega
Nafta maailma kuningas või achilleuse kand Inimesed tundsid ja oskasid naftat kasutada juba 5000 aastat tagasi. 20.sajandi alguses hakkas nafta teisi kütuseid, nagu näiteks kivisüsi, mis oli pikka aega olulisim kaevandatav kütus, järk-järgult välja tõrjuma. Tänapäeval on nafta üks olulisemaid maavarasid ja tema tähtsus majandusele ülisuur, sest nafta hinnast sõltuvad enamike kaupade hinnad. Naftat võiks tõesti nimetada maailma kuningaks, kuid fakt on see, et nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus, see on nafta ,,achilleuse kand". Tänapäeval ammutatakse naftat peamiselt merepõhjast ning puurtornid asuvad mandrist kaugel merel. Naftat transporditakse enamasti suurte naftatankeritega. Mõlemad, nii keset merd asuvad puurtornid kui ka tankerid, on ohtlikud, sest nendega võib väga kergesti õnnetusi juhtuda. Viimaste aastaste suurim õnnetus juhtus 2010. aastal Mehhiko lahel
Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline
Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine
NAFTA TÖÖTLEMINE Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias.
Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8
Mõju loomadele Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused. Effektiivset lahendust pole veel leitud ainult mingisugused õlikogumiskäsnad või matid mis tegelikult ei kogu piisavalt naftat väikse ajaga aga on paar ühingut. Ühinguid mis on loodud on MARPOL ja Õlifond . Õlifond järgneb põhimõttele et iga tonn naftat mis
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed
Naftareostuse likvideerimine Jaanus Ja Rauno naftareostus nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku Õlireostusel on keskkonnale ja ökosüsteemile enamasti väga suur mõju Suurimad reostused Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker Torrey Canyon. Selle tulemusena sattus merre 80119 tuhat tonni naftat. Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,361,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod
Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist1 ning protistidest2. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi3 ning muutus kerogeeniks4, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5 või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Millest nafta koosneb? Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal lihtne, on molekulaarne koostis väga keeruline. Süsinik (82...87%) Vesinik (12...15%) Väävel (1,5%) Lämmastik (0,5%)
Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam- vähem tänapäevane nafta puutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias
Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. 2. Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? Keroseen, mida kasutatakse lambiõlina. 3. Millised on tuntuma naftamaad? Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Iraak, Hiina. 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi? Organization of the Petroleum Exporting Countries (Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon). Loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul. 5. Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Nafta on põhjustanud sõdasid
Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Suuremaid tankeriõnnetusi Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat
Olulised faktid Huvitavad faktid Aurumasin leiutati 1765. Esimene inimese a energiallikas oli puit Nafta on inimkonna Naftat hakati puurima 20. tähtsaim energiaallikas. sajandi keskel 72% maailma Esimene gaasil töötav naftavarudest asub OPEC- linnavalgustus süüdati i riikide maapõues. 1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim hinnatakse ligikaudu naftaeksportija on Saudi- 4600 mld barrelile. Araabia ja importija Maagaas on maailmas Ameerika Ühendriigid. tähtsuselt teine Maagaasi suurimad energiaallikas. tootjad on Ameerika Kivisütt leidub enam Ühendriigid ja Venemaa.
Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja
NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI
Aromaatsed ühendid moodustavad nafta koostisest väikse osa. Kuna nafta koosneb mitmest erinevast ühendist, siis on raske välja tuua keemis- ja sulamistemperatuuri. Keemise algtemperatuuriks peatakse tavaliselt 30-100 kraadi. Arvestada tuleb siiski ka sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad põhjustada probleeme näiteks masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Hangumistemperatuuriks on -60 kuni -25 kraadi. Ajalugu Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas ja Egiptuses juba 6000-4000 eKr. Esmakasutamise au omistatakse siiski sumeritele. Aja jooksul arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja nõudluse kasvades hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Kui pinnapeale imbunud naftast enam ei piisatud, rajatigi 1859. aastal Hiinas esimene puurauk. Enam-vähem tänapäevane puurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860. aastail. 1973
NAFTA Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855
Nafta- kas maailma kuningas või Achilleuse kand. Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud. Nafta on tänapäevani väga laialdase kasutusalaga (nt. kütus, määrdeained, bituumen). Nafta mõjutab kogu maailma kuna selle kasutusala on väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad,
nafta tarbimine 5.varude suurus 6. nafta ammutamise kallidus 7. nafta keemiline koostis Torujuhe VS tanker tankeri eelised: Kaugveod üle ookeani. Suhteliselt odav. tanker puudused: Õnnetuste puhul saastuvad ookeanipiirkonnad. Spetsiaalsete sadamate rajamine on kulukas. Tuleb teha tühivedusid. torujuhtme eelised: Hoolduskulud väikesed. Vedu on pidev ja ühtlane. Neid võib rajada pea - aegu kõikjale maismaale. torujuhe puudused: Lekke puhul saastub pinnas. Rahvusvahelised naftatööstused Rosneft, Royal Dutch Shell, ExxonMobil Ammutavad naftat, maagaasi, rafineerivad naftat ja toodavad masinakütuseid, müüvad masinakütuseid, müüvad nafta tooteid OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus.
Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. 4. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh. Näitab, et riigil
tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. · 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms) · 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid:
Rahvastik Suurem osa rahvastikust elab riigi Tuneesia rahvas põhja osas Tunise ümbruses 98% riigi elanikest on islamiusulised araablased Tuneeslaste endi sõnul on nende riik Araablased Juudid Eurooplased kõige liberaalsem islamiriik. Majandus Tuneesias leidub rikkalikult fosforiiti, naftat, maagaasi, raua ja mangaanimaaki Tuneesia ekspordib naftat ja gaasi, samuti tekstiili ja põllumajandustooteid Tuneesia tähtsaimad tööstusharud on toiduaine ja kergetööstus Ligikaudu 50% Tuneesia territooriumist on põllumajandusmaa. Tuneesias kasvatatakse kõige enam oliive (Tuneesia on oliivide kasvatamise poolest Aafrikas esikohal), aga ka teravilja, maisi, tsitruseid, viinamarju, tubakat Energia
tooraine) transportida(surve all) kõrge väärtusega TAHKED KÜTUSED Lai levik, ohutus transpordi Saastab(CO2, väävel), (elektrijaamad, kütlamajad, ladustamisel ja kasutamisel. maakaevandusel gaasi keemiatööstus, metallenergia) Stabiilne hind kogunemine- plahvatus Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispigas? Leiukohad asuvad asustamata piirkondades, arenguriikide tehnoloogia ei võimalda, lihtsus ja odavam transportida naftat kui valmistatud tooteid Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Sinna, kus on suur tarbimine, võimalikult lähedale kohtadele, kuhu on kõlbus naftat vedada. Miks valitsevad naftatööstuses RV firmad? Neil on uus turg ja palju ressurssi, kapitali Milline keskkonna reostus võib kaasneda nafta ammutamise, trans ja kasutamisega?
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta.
Luunja Keskkool Nafta Marek Sarov 2012 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest
Kuigi me sellele tavaelus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus. (Nafta Must kuld, http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/Loput/Nafta %20-%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf, Kaupo Lepsik, 2004) Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Parafiinid on nafta peamised koostisosad ning nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest
LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen
seotud kovalentse üksiksidemega. Enamik kütuseid on alkaanid: Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis. Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides, huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid,
Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne,
Nafta ja gaasitööstus Silver Tõgen Sissejuhatus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides, seepärast USA on väga huvitatud mis Lähis- Ida toimub. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike. Mis riigid toodavad? Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate
Kodune töö nr. 7 Mis saab pärast nafta lõppemist? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid
Alkaanid ja poliitika Alkaanidest koosnevad gaasid( nt maagaas) ja nafta, mida kasutame igapäevaselt suurtes kogustes. Naftat ja maagaasi leidub sõltuvalt asukohast erinevastes kogustes, mõndades kohtades rohkem ja mõndades vähem. Osadele riikidele kuuluvad alad, kus on rohkem maagaasi ja naftat ning osadel riikidel on mõlemast puudus. Seetõttu toimub riikide vahel eespool nimetatud segude vedu, kus ühest riigist transporditakse teise riiki vaja minevat naftat ja maagaasi. Näiteks läheb Venemaa gaasist ligikaudu 80% läbi Ukraina Euroopasse. Tänu sellele saab Ukraina Venemaalt gaasi osta alla maailmaturu hinna. Vastutasuks pakub/on pakkunud Ukraina Venemaale turuhinnast madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi vahetuskaubana. Alguses paistis kõik sujuvalt, kuid aja möödudes on Ukraina võlg gaasi eest Venemaale kasvanud ning Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varguses
...................................... lk3 Sisu ............................................................................. lk4-7 Sõnaseletus ................................................................. lk8 Kokkuvõte .................................................................. lk9 Kasutatud kirjandus .................................................... lk10 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna sellest ma veel eriti ei tea. Loodan uusi teadmisi saada, kuidas naftat kasutatakse, selle valemeid, selle koostisosi jne. Kuna hiljuti oli Eestis ka üks nafta õnnetus, siis tahan rohkem sellest teda, sest see oli jube mida nende lindudega lõpuks tehti. Valisin selle teema ka sellepärast, et ma pole naftast enne uurimust teinud. Kuna nafta on ohtlik ja see võib põlema minna, siis seda enam, paneb see seda teemat põhjalikumalt uurima. . Nafta
parteid ning aasta hiljem(1967) algas kodusõda ja iseseisvus taastati 1979. aastal. · Teise Vabariigi (1979-1983) ajal oli Nigeerias tugeva presidendivõimuga föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama. Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid. Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi-
Mehhiko laht Silver Kolde Kevin Liimask 11a Varud, toodang, tootjad Nafta varud 1970 miljonit m3 Nafta tootmises kuues koht maailmas (600 000 m3 päevas) Piirkonnas tegutsevad naftafirmad: PEMEX, Standard Oil Nafta tootmine aastate lõikes Sihtgrupp 41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused
Nafta maailma kuningas või Achilleuse kand Nafta on inimeste kasutuses olnud juba 6000 aastat enne kristust ning on seda tänini . Iseenesestmõistetavalt peab sellel olema ka mõjuv põhjus , miks nafta on tänini väga laialdase kasutusalaga . Naftat kasutatakse suures mahus ning see mõjutab kogu maailma . Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Esimene naftapuur avati 1855 Ameerika Ühendriikides . See oli ajalooline sündmus meile kõigile , kuna peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus . Seda seetõttu , et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt . Naftast sõltuvad tööstused on enamasti kütuse- ja keemiatööstused , kus seda kasutatakse toorainena . Nafta tooraine
pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. · Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. · Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. Kas ühepõhjaliste tankerite keelamine väldib katastroofi? · Topeltkerega tankerid on mitu korda turvalisemad õnnetuse korral ei pruugi neist naftat lekkidagi, ainult ühel juhul seitsmest. · Rahvusvaheline mereorganisatsioon IMO ongi ELi kava toetusel alates 2005. aasta aprillist ära keelanud raskete naftasaaduste vedamise ühepõhjaliste tankeritega kogu maailmas. Naftatransport · Die Welti andmetel transportis Venemaa 2001. aastal 50 miljonit tonni naftat Soome Lahe sadamatesse, 2003. aastal oli naftaeksport suurenenud 80 miljonile tonnile. · Suurimad laevad millele on antud luba Läänemerel sõita,
suhteliselt tagasihoidlikud. Lähis-Ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab
tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena.Maagaas koosneb peamiselt metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alzeeria,holland,suurbritannia ja indoneesia.naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes,aurudjuhitakse destillatsioonikolonni.Kui naftat kuumutada,eralduvad kõigepealt madalaima
müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli (petrooliumi), kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul tekitas autode arvukuse kasv suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise, mis võimaldas tõsta bensiini saagist toornaftast. Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt, samuti ebaühtlaselt ja naftariikidest väljaspool toimub nafta töötlemine ja tarbimine. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftatööstus laienema. Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks. Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena kõigutavad üksikisiku heaolu. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal
Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Nafta hinnast sõltuvad ka teiste kaupade hinnad. Kuna ainult maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie esivanematele, siis täiustati tehnoloogiat. Esimene puurtorn valmis väidetavalt juba meie ajaarvamise alguseks Hiinas. Nafta kaevandamine on tohutult kallis. Sest nafta asub vahel väga sügaval maa sees ja puurkaevude ehitamine läheb väga palju maksma. Kui naftat leitsakse sügavalt ookeani põhjast, siis peab ehitama puurkaevud vette, mis maksab veel eriti palju. Sealt on aga ka raskem nafta toorainet transportida, sest siis peab seda tegema laevadega. Nafta puurkaevud on ka väga ohtlikud. Kui sealt lekkima peaks hakkama, siis on väga palju loodusest reostatud. Kõrge nafta hind maailmaturul võib tulevikus põhjustada ka suuri sõdu. Riigid, kes sõltuvad
annaabi.ee 
