Räägin põhjaveest ja seda ohustavatest probleemidest. Naftareostusest: 1) Selle olemus 2)Selle põhjused 3) Selle tagajärjed 4) Mida teha? Põhjavesi Põhjavee reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis.
NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE NAFTAREOSTUS Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatu...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:............................................4 3.2
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning
41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine läheb väga suureks, suureneb ka tootmine ning naftat ei pruugi jätkuda järgnevatele põlvedele Kasutamisel suureneb globaalne soojenemine Kasutatud kirjandus http://www.arileht.ee/artikkel/274658 http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.diplomaatia.ee/index.php?
Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400
keskkonnaministeeriumile vastavasisulise kirja, milles avaldas muret Eesti võimekuse üle likvideerida merel tekkida võivaid õlireostusi ning tegi omapoolsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Keskkonnakomisjon arutas kirjas esitatud ettepanekuid ja leidis, et nendega tuleb edasi tegeleda, kuid tänaseks päevaks ei ole vastavat fondi siiski loodud. Küll aga on Eesti liitunud rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondiga, mille kaudu on võimalik taotleda kompensatsiooni naftareostusest põhjustatud kahju korral. Vabariigi Valitsuse otsusega on heaks kiidetud ,,Valitsuse Euroopa Liidu poliitika, mille üks punktidest sõnastab ,,saastaja maksab" printsiibi. Selle kohaselt ,,ELi keskkonnapoliitika kujundamine peab lähtuda keskkonnaprobleemide lahendamisel põhimõttest "saastaja maksab", kasutades selleks makse ja kaotades dotatsioonid keskkonnakahjulikule tootmisele."
html http://files.school-collection.edu.ru/dlrstore/8aa3662c-76bb-4c1e-9140-36e4df037ff0/244.html http://bidrealty.ru/contaminants-environment/174-consequences-of-oil-spill.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm Birgot Paavel. Naftareostuse mõju veekogudele. http://www.ut.ee/BGZH/aineprogrammid/Rakendushb/2004/Birgot_Paavel.doc Kes-Kus. Elu Läänemere solgiaugu ääres. http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 ELF. Naftareostusest. http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus Koolielu. Naftareostus veekogus. http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03260501?txtid=8099 Miksike. Naftareostus ja selle tagajärjed. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm Eesti Loodus. Naftareostus, meie kalade argipäev. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2479_2473.html ELF. Naftareostuse valmisoleku suurendamine Läänemerel. http://www.elfond
Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane, kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada. Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla. Harvad ei ole juhused, et uudistes võib kuulda uuest naftareostusest. Tänavatele visatakse rämpsu, saastatuse aste on erakordselt kõrge. Tähelepanuta jääb seegi, et see, mida loodus pakub, ei ole ammendamatu, ka maavarad lõppevad. Naftavarud ongi ohtlikult vähenenud. Alati ei oleks vaja kõike nii meeleheitlikult pakkida. Peaks ju piisama, kui näiteks helbeid müüakse ainult karbis ja mitte veel ka kilekotis. Ühest esemest toodetakse üha uuemaid variante, muidugi tahab enamus kõige viimast mudelit.
Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978
Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978
rakendamisele. (Säästev areng Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas Baseli 1989. a. Konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest Ramsari 1971. a
merikilpkonna, 153 delfini, rääkimata kahjust, mis sai põhjustatud Atlandi ookeani tolle piirkonna taimestikule, sest ookeani põhja kattis ühel hetkel 4 cm paksune pruun lima. Lisaks on Ameerika teadlased tänaseks avastanud, et hiigelleke mõjutas väga paljusid kalaembrüosid ja maimusid, põhjustades neile tõsiseid südamekahjustusi Troopilised korallrifd, mis asuvad Mehhiko lahel kannatasid ka tohutut kahju. 8.Mi11ist majanduslikku kahju t6i katastroof ... a)kohalikele inimestele? Naftareostusest kannatasid kalapüügi-, turismi-, naftatööstused. Õnnetuse ajal jäi ilma tööta üle 150 000 kalurit ja restorani töötajat. Ja palju inimesi jäi (üle 13 000 töökohta) ilma tööta ja palgata palka 800 miljonit dollarit naftatööstuses. blnafbfrma$e? 20. aprillil 2010 toimus BP heaks töötanud naftaplatvormil "Deepwater Horizon" plahvatus ja puhkes tulekahju. Ülejärgmisel päeval platvorm uppus. Kokku sai selle käigus surma 11 inimest. Tekkis ulatuslik naftareostus.
aasta taseme. Samuti on ka ohtlike kemikaalide kasutamine viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: · Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse koventsioon · Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt · Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral · Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest · Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest · Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis · Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas · Baseli 1989. a. Konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest
Nii Mehhiko lahes kui ka Läänemeres on mitmed sellised suured piirkonnad. Kalakasvandustest vette sattunud jääkained on suurendanud veekogude reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille tõttu väheneb liigiline mitmekesisus. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses
suktsessioon-koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi
aastal 7 % Vahemere kogureostusest. Türgis puudub veepuhastus ligikaudu 90 % tehastest ja 80 %turismirajatistest.Puhastatakse vaid 20 % kodumajapidamiste reoveest ja käideldakse vaid 6 % tahketest jäätmetest aastas (WWF Türgi, 2002). Itaalias lastakse täiesti töötlemata Vahemerre 80 protsenti 120 peamise rannikulinna reoveest. Veelgi enam, Vahemeri moodustab 0,7 % ülemaailmsest veepinnast, kuid sellele saab osaks 17 % merede ülemaailmsest naftareostusest. Igal aastal lastakse laevandustegevuse käigus merre hinnanguliselt 100 000 kuni 150 000 tonni toornaftat.Arvestades merevee aeglast uuenemist Vahemeres (ligikaudu 80 aastat), on reovee puhastamine esmatähtis, eriti kuna Vahemerd kasutatakse ka kalandustegevuseks ja 7 vesiviljelemiseks (mõlemad on iseenesest ka reostuse allikad) ning kuna paljud turistid käivad selles vees ujumas. Kalapüük on oluline küsimus Vahemere regioonis
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992)
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral
Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978
Läänemeri ei tule sellest olukorrast välja juhul kui ta - juba mitmendat korda - jäetakse ise endaga toime tulema. Meretransport Läänemere kasvab aasta-aastalt, suurenevad ka naftaveod. Uue ja palju tõsisema naftaõnnetuse juhtumine on paraku vaid ajaküsimus. Ehkki 2006. aasta talvine naftakatastroof oli oma ökoloogilistelt tagajärgedelt ilmselt Eesti kõigi aegade rängim, polnud see naftakoguselt suurim isegi meie ajaloos. Naftareostusest 2006. aasta jaanuari viimasel nädalal avastasid Loode-Eesti ranniku lähedale kogunenud merelinnud end millestki jõledast, mis söövitas silmi ning tegi suled kleepuvaks, nii et need minetasid oma tavapärase vettpidavuse. Mõne järgneva päevaga hukkus neist tuhandeid. Kokku hukkus Loode-Eesti naftareostuse tõttu 20 000 30 000 lindu. Mõnd linnuliiki, kes Eesti rannikul talvitub, on vaid mõni tuhat isendit. Kui õnnetus oleks juhtunud
piirajad (tavaliselt kollektiivsed päästevahendid on: päästepaat, päästparv ja metallist või plastikust jäik naftasaadustega peab registreerima vastavates kolmnurksed). Kui on võimalik, võib raske zurnaalides, avastatud naftareostusest merel 24 Pilet laadungi ka teki külge päästeparv. Abivahenitena kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõstparv, tuleb teatada jne. MARPOL kehtestab eriti keevitada
näitajates, sealhulgas isendite elupaiga kvaliteedis või isendite käitumises või seisundis. (2) Rannikuvee suhtes loetakse veele tekitatud kahjuks selline vee kvaliteedi ebasoodne muutus, mis halvendab rannikuvee seisundit nii, et muutub rannikuvee seisundiklass. (3) Kui keskkonnakahju on põhjustatud laevalt saasteainete merre heitmisega või merel toimuva muu keelatud tegevusega, millega seotud vastutusele ei kohaldata naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtivat tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelist konventsiooni, naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta konventsiooni või punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelist konventsiooni, siis kohaldatakse mereala suhtes keskkonnavastutuse seaduses sätestatut, võttes keskkonnakahju tuvastamisel arvesse käesoleva seaduse erisusi. [RT I, 21.12.2011, 1 - jõust
annaabi.ee 
