koerakirp, kirikurott, tallesaba, öö, siid, seebivesi В 1. laisk nagu porikärbes, lambasoolikas______________________________ 2. paljas nagu porgand, püksinööp_____________________________ 3. aeglane nagu tigu____________________________ 4. haiseb nagu tõhk, sikk_____________________________ 5. näljane nagu hunt_____________________________ 6. tujukas nagu aprillikuu ilm____________________________ 7. kõhn nagu piitsavars, pilbas______________________________ 8. terane nagu naaskel, nirk_____________________________ 9. pikali nagu postmark_____________________________ 10. ilus nagu ladvaõun, pilt_______________________________ tigu, porgand, lambasoolikas, tõhk, pilt, postmark, nirk, püksinöps, piitsavars, ladvaõun, naaskel, pilbas, hunt, aprillikuu ilm, sikk, porikärbes 4. Kirjutage naljatlevatele liitsõnadele sünonüümid. A 1. lastekutsar -lapsehoidja 2. nõelakuningas -rätsep 3
Taltsutamatu Õiglane Õpihimuline Jumalakartlik Ükskõikne Looduslembene Õppimisvõimeline Äkiline Hingelt hell Vahetalitaja Tasakaalukas Kartlik Rahumeelne Lühim ,,Nudipeaga sõnn" Ägestuv Rahumeelne Kaalutlev Kaasaminev Sõnakehv Noorim Härdameelne Ei taha alluda Sõnaosav Kangekaelne Rumal Isekas ,,Naaskel" Kõva peaga Kindel Turjakas Leplik Kiusakas Vaikne Üleannetu Töökas Usaldatav Muinasjuttude Kade Abikaasat Isepäine Arenemisvõimeline Rahvapärane Tugisammas vestja Ihne hoidev Tõsine Tööarmastaja Kättemaksuhimuline Praktiline Ravitseja Loomaarmastaja Mõjutatav Abielus Sitke
Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Lõhavere linnamäe järsud ja korrapärased nõlvad
43.Pump- Насос. 44.Höövel- Рубанок. 45.Keevitusaparaat- Сварочный аппарат. 46.Lood- Уровень. 47.Kaabits- Скребок. 48.Terashari- Стальная щетка. 49.Liivaprits- пескоструйка. 50.Lihvimismasin- Шлифовальная машина. 51.Liivapaber- Наждачная бумага. 52.Relakas- Шарошка. 53.Värvipintsel- Кисть. 54.Värvirull- Валик. 55.Värviprits- Пульверизатор. 56.Naaskel- Шило. 57.Ämber- Ведро. 58.Tööriistakohver- саквояж. 59.Tööpink- Станок. 60.Töölaud- Верстак. 61.Taskulamp- Фонарь. 62.Kiiver- Каска. 63.Kaitseprillid- Защитные очки. 64.Töökindad- Рукавицы. 65.Joonlaud- Линейка. 66.Mall- Транспортир. 67.Mõõdulint- Рулетка. 68.Nurgik- Угольник
Luhaniidud koos lammipajustikega hõlmavad peaaegu kümnendiku kaitseala pindalast Kõige ulatuslikumad luhaniidud asuvad Suure Emajõe lammil Euroopas on sellised lammimaastikud väga haruldased AlamPedja luhtadel Baltimaade parimad rohunepi paigad Elab palju rukkirääkusid Kaitsealalt on teada 230 samblikuliiki Valdavad puudel kasvavad samblikud nt. harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas
Ta oli väga terava keelega ning ninatark. Kuid kõigist vendadset oli ta kõige õpivõimekam. Ta oli ainus, kes suutis lugemise selgeks saada. Vennad aga arvasid, et Eero on liiga ärahellitatud ning tihtilugu suskisid nad teda lühikese kasvu pärast. Kuid Eero ei olnud kitsi vastu torkama. Mõnikord tegi ta niigi pingelise olukorra veelgi keevalisemaks, et nautida olukorra koomilist külge. Lauri iseloomustab Eerot selliste sõnadega: väike Eero-tirts on peenike, terav ja torkav naaskel. Ta ,,torkab", torkab õige väledalt ja pillab enese ümber pisikesi haaknõelu, see jõnglane. Eero teeb oma nooruses kõik tembud vendadega kaasa, kuid vanemas eas saab temast haritud mees, kes õpetab vendadele lugemist. 3. Kirjeldage romaani pöördepunkte. · Ema surm- pärast ema surma hakkavad venna mõtlema oma tulevikule. · Kosjal käimine ning korvi saamine- nende esialgne plaan luhtub ning nad peavad midagi uut välja mõtlema.
Referaat Käsitööriistad Trell Aaron Selg 12 rühm Käsitrell Käsitrell on väiksemate aukude tegemise riist, mis pannakse pöörlema spiraalmehhanismi abil inimese käte musklijõuga. Enne elektri jõul töötavate trellide kasutuselevõttu oli levinuim puurtööriist väntpuur, sellega puurimine oli kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli
vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli vaja kuskilt sisse tuua. Eesti aladel olid sidemed Rootsi ja Soomega Uued matmiskombed Lääne mõjude tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks. Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a
· Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla. · Tarbekuu langetus oli talveperioodil. · Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd. MEESTETÖÖD · Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal. · Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri. · Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves), noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga, lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg, höövlid, mõõteriistad (vinkel, sirkel tuli 19. saj). TARBEPUU omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. · Enim kasutati okaspuud (mänd ehituspalk, lauad; kuusk lauanõud, muusikariistad; kadakas pidulikud jooginõud). · Lehtpuudest kasutati enim kaske (naiste käsitööriistad, veovahendite osad, piibud, viisud), haavapuud (nõud). · Pärnapuu koorealusest kihist ehk niinest tehti nöörid, köied
balti hõimudega muinasajal ja hilisemalt ajalt kõik muud rahvad, kes me üle valitsenud on. Muinsaja tööriistad: Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks Uurits - nagu tänapäeval naaskel Kultuuride võrdlus 1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde. Küttimine, kalastamine ja korilus olid põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga.
Laps kasutab taaskasutusmaterjale purjeka valmistamiseks. Laps teab, et jääkmaterjalide kasutamine aitab looduse puhtamana hoida. Näited · 4. Näide: Loovtöö "Lehvik" Vahendid: Paber Töö käik: Lehviku valmistamine on õhu ja tuule selgitamiseks hea töö, mida teha kõige pisematega. Näited · 5. Näide: Loovtöö "Erinevad loomad" Vahendid: looduslik materjal(tammetõrud, vahtraviljad, kastanimunad jne), tikud, naaskel, puust alus Eesmärgid: Laps teab erinevaid puid. Laps erinevatest loodusmaterjalidest loomakesi. Eeltöö: Õpetaja on lastega tammepuud vaatamas, tutvustamas käinud ja puu alt on iga laps korjanud omale tammetõrusid. Töö käik: Pane kastan puust alusele ja torka naaskliga vajalikud augud, ole ettevaatlik! Kastanite ja tõrude ühendamiseks murda tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdatakse. Jalgade jaoks torgata
teadaolevad põlispõllud (Saha-Loo), maapealsed kalmistud. Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad,
1/4-3/8-le, padrunvõtmete komplekt, pikad padrunid, torx padrunid, kuuskant padrunid, kaksteistkant padrunid, T-peaga padrunvõtmete komplekt, tähikpadrunite komplekt, 1/4 padrunite komplekt, 3/4 padrunite komplekt, pikkade löökpadrunite komplekt, küünlapadrunite komplekt, löökpadrunite adapterite komplekt, lühikeste löökpadrunite komplekt, löökpadrunite veljepoldi komplekt, padrunvõtmete komplekt 1"15, mõõdulint, puuride komplekt, metallist joonlaud, nihkkaliiber, naaskel, Kemikaalid HHS 5000 Sünteetiline, maksimaalse termilise stabiilsusega heade ronimisomadustega õli, mis sisaldab PTFE-d HHS 2000 eriti hea survetaluvusega osaliselt sünteetiline määrdeaine HHS FLUID tsntrifugaalijõudu taluv määre HHS LUBE Tugevat survet taluv, OMC tehnoloogial põhinev määre HHS GREASE Kõrgkvaliteetne, valge kauakestev hooldusmääre, mis sisaldab PTFE-d HHS drYLUBE Kuiv sünteetiline vaha, talub eriti hästi tsentrifugaaljõudu ning sisaldab PTFE-d
tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud, väikeste lohukestega.
skeemile puuduvad mõõdujooned ja mõõdud Teksti orientatsi ooni saab muuta tavalt teksti pikusele. ale tekstiboksi ikooni valimist, seks joonisele. Tekstiboksi sidumine töölehe lahtriga Tekstiboksi saab siduda töölehe lahtriga nii, et vastava lahtri sisu kuvatakse tekstiboksis. Kui muutub lahtri sisu, muutub ka tekst boksis. nimi Juku Naaskel Muutke lahtri nimi sisu ja kontrollige, kas side töötab Tekstiboksi sidumiseks lahtriga: Valige (muutke aktiivseks) tekstiboks. Klõpsake hiirega valemiriba. Sisestage valemiribal valem: =nimi nimi - vastava lahtri nimi Näide. Ristkülik a 33 b 60 S= b= S 2310 P= P 206 a= Konnektorid ja skeemid
Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama
Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt saht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama.
rooma rauaaeg, mis kumbki omakorda jagunevad varasemaks ja hilisemaks etapiks: varane ja hiline eelrooma rauaaeg ning varane ja hiline rooma rauaaeg. Lätis ja Leedus on vanemaks rauaajaks üksnes rooma rauaaeg, kusjuures eelrooma rauaaeg on enamasti ühendatud koos pronksiajaga varaseks metalliajaks. Erinevalt Eestist ei liigendata nimetatud maades eelrooma rauaaega kronoloogilisteks järkudeks, seda vaadatakse ühtse perioodina. Hoolimata sellest, et Eesti vanim raudese naaskel pärineb juba nooremast pronksiajast, loetakse eelrooma rauaaja alguseks kokkuleppeliselt aastat 500 e.Kr. Eelrooma rauaaja lõpuks peetakse sõlgede ilmumist meie tarandkalmetesse 1. sajandi teisel poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast. Jätkus veel kivikirstkalmete ehitamine ning neisse matmine, kuid rajati juba ka esimesi tarandkalmeid. Joonis 2
kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen karikseenelised austriaca) (Sarcoscypha) (Sarcoscyphaceae) suur punaliudik (Aleuria punaliudik (Aleuria) kõrvliudkulised (Otiaceae) või aurantia) tuhakulised (Pyronemataceae) valge hellvell (Helvella crispa) helvell (Helvella) kogritsalised (Helvellaceae) naaskel-porosamblik porosamblik porosamblikulised (Cladonia coniocraea) (Cladonia) (Cladoniaceae) harilik kopsusamblik (Lobaria kopsusamblik kopsusamblikulised(Lobariacea pulmonaria) (Lobaria) e) limane hariksamblik hariksamblik Clavulinaceae (Multiclavula mucida) (Multiclavula) Pertusaria pupillaris lumisamblik lumisamblikulised
asutati surnu, karmu kohale kuhjati kivist ja mullast küngas. Pronksiajal ilmuvad väikese lohulise kultuskivid. Leitud on u 1500 kultuskivi Põhja ja Lääne Eestist. Rauaaeg 600eKr-1saj pKr Eesti rauaajas eristatakse: varast, vanemat, keskmist ja nooremat rauaaega. Varane rauaaeg 600eKr 1saj pKr Leiud: vanimad raudesemed 600a on leitud Virumaalt Jäbala kivikirst kalmest, esemed raudmõõk, suur nuga ja naaskel. Pole kohalik toodang on sisse toodud kaubavahenduse käigus. 500 eKr Kindlustatud asulad jäetakse maha, rajatakse põlispõlde. Maalapid, mis piiratakse kividest laetud peenardega. Asustus koondub peamiselt põhja ja lääne eestisse, kus kergemad paepealsemad mullad. 100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused, hakatakse tootma oma rauda(soomaak) Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal
VORMISTIKUST · Ains par t-lõpuline · Ans illat: -sse · te-mitmus · Mitm part: i-tunnuseline, d-lõpuline · i-mitmus on üldkasutatav Alltüüp NUMBER · numbri, numbrit, numbrisse, numbrite, numbreid, numbritesse e numbreisse. · 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille ains nom teise silbi vokaal langeb gen alates välja · Nom lõpevad need sõnad konsonandiga · L (aadel, dattel, diisel, eesel, flüügel, höövel, jospel, mantel, naaskel, pintsel, rentaabel) · M (koorem) · N (kaaren, korsten, poogen, räppen, taigen, värten) · R (apteeker, ekker, jünger, kaater, litter, mutter, revolver, suhkur, ungur, vooder) · S (aegus, hirmus, hõlpus, jõudus, kuulus, rõõmsus, soodus, tiidus, tähtis, täppis, voodus) · V (aeganõudev, andev, etteheitev, hingemattev, jooksev, kaitsev, laulev, maitsev, murdev, päästev) · Väljalangevaks teise silbi vokaaliks on enamasti e
kõvaduse tagas põhja tuul ja pehmuse tagas lõuna tuul. • Sooline tööjaotus- meeste ja naiste tööd. Meeste tööd • Tähtsal kohal koduse käsitöö liik puutöö, seda viljeleti Kunda kultuuri ajal ja eesti rahvakultuuri on nimetatud ka puukultuuriks. • Töövahenditeks erinevad kirved ( labaga, lõuga kirves, ristkirves), noad ( kiil nuga, sirgeseljaline nuga, lusika nuga ), naaskel, peitel, puurid ( vibupuur, oherdipuur), saed, höövlid, mõõteriistad ( vinkel, tsirkel (19.saj), tarbepuu omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. • Enim kasutati okaspuud (männist tehti ehituspalke, laudasid), Kuusk ( lauanõud, muusikariistad), Kadakas ( pidulikud jooginõud) lehtpuudest kasutati Kaske ( nasite käsitöö riistad, veovahendite osad, piibud, viisud), Haab ( nõud), Pärn
Eriti nõudlik tuleb olla riietuse-jalatsite suhtes tugevama külmaga (-10...-15°c) või tugeva tuulega. Ebapiisavalt varustatud inimene tuleb koju jätta. Jalgade külmetamise/külmumine vältimiseks: sokid olgu puhtad ja kuivad, mitu paari, kasutada saapakatteid (või tõmmata saapale peale vana sokk), liigutada energiliselt varbaid. Rühmavarustuse hulka kuulub vöö- või seljakott remonditarvikutega (kruvid, traat, nöör, teip), tööriistad (kruvikeeraja, näpitsad, pisihaamer, naaskel), määrded ja suusahooldevahendid (määre, kaabits määrde või jää eemaldamiseks, kork). Sobiv on kaasa võtta ka vahetatav suusanina. Lõkke tegemiseks läheb vaja tikka ja hakatuseks paberit. Turvalisuse tagamiseks oleks hea kaasa võtta ka matka GPS. Viimase funktsiooniga on ka paljud mobiiltelefonid ja spordikellad (kontrollida nende akude vastupidavust). Toit. Hommikul enne matka tuleb kõht korralikult täis süüa. Toitu (võileibu, batoone jm.) võetagu ka kaasa
Olid tekkinud esimesed põllulapid, mida hariti kõpla või küünega (kuusetüve tükk, millele oks külge jäetud). Vähenema hakkas, kuid siiski jäi veel oluliseks, küttimise ja kalapüügi tähtsus toidulauale. Pronksiaja lõpul pronksesemete leidude hulk suureneb, mis viitab arenevale kaubavahetusele naabritega (Kesk- Rootsi, Edela-Soome) Umbes 500 a eKr jõudsid Eesti aladele esimesed raudesemed (vanimad leiud on mõõk, nuga ja naaskel Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel) Varase rauaaja lõpul/ rooma rauaaja algul õpiti rauda tootma kohapealsest soo-ja järvemaagist (vanimaid teadaolevaid kohti on Tartu lähedal asetsev Tindimurru u 2000 a tagasi). See võimaldas
(maapinnalt tõusvad naasklid, karikad, sarvetaolised või põõsasjad samblikukehad). Teistallus on tavaliselt 1,5-4 cm pikk, hallikat või rohekat tooni; vahel on arenenud ka pruunid, kollased või punased seeneeoslad e.apoteetsiumid karikate servades. Porosamblikud kasvavad kuivades liivastes kasvukohtades aga ka kuival turbapinnasel, katustel, kändudel, sammaldunud kividel. Tavalisemad liigid on: kobar-porosamblik, kõdu-porosamblik, lehter-porosamblik, naaskel-porosamblik, sarv-porosamblik, kähar porosamblik, karik-porosamblik jne. Raiestikel: suureneb kõrreliste metskastiku, lamba-aruheina, lubika ja samblike ohtrus. Levik: saartel, Lääne-Eestis, vähem Põhja-Eestis Tähtsamad metsatüübid: Leesikaloo-männik Leesikaloo-kuusik Leesikaloo-kaasik Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl)
annaabi.ee 
