Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad
Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3 o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe aniooni üks või mitu vesinikku alles: NaHCO3 naatriumvesinikkoarbonaat ehk söögisooda, NaH2PO4 – naatrium-divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Soolade nimetused I,II,IIIA metallide soolade nimetustes ei märgita metalli laengut; Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid. Cl- kloriid PO4-3 fosfaat
Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(2) -ioon, mis vesilahusele annab roosakaspunase, lahuse peale kogunevale alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide jälgi, mis segavad Co2+ -ioonide tõestamist, kattes rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe3+ -ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda PO43 -ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse lahusele tahket Na2HPO4 ning loksutatakse kuni pentanooli kihist kaob punane värvus. Co2+- ioonide olemasolul lahuses jääb pentanooli kiht rohekassiniseks, nende puudumisel muutub aga värvusetuks. Pärast 4 tilga TAA ja pentanooli lisamist oli lahus punase värvusega, järelikult oli lahuses Fe3+- ioonid. Lisasin Na2HPO4 ning lahus muutus rohekassiniseks. Tõestasin Co2+-ioonide olemasolu. Co + 4SCN [Co(SCN)4 ]2- Lahuse (Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+) analüüs Lahust keedetakse vesivannis H2S eraldamiseks
vees (va NH3H2O ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2... · Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid; Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O
ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2... Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 – naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O
Fosfor (V) oksiid ja ortofosforhape 1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reag leelisega tekib saadusena kas divesinik fosfaat , vesinikfosfaat või fosfaat H3PO4 = NaH2PO4 H3PO4 = Na2HPO4 H3PO4 = Na3PO4 Lahustuvad vees hästi Ca(H2PO4)2 vees lahustuv Ca(HPO4)2 ; Ca3(PO4)2 vees vähelahustuvad Fosfor looduses Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab koha väetisena Vees vähelahustuv fosfaat väetis pretsipitaat Valge Fosfor 1. Valge vahataoline tahke aine 2. vees ei lahustu 3. lahust org ühendis 4. keemiliselt aktiivne 5. toatemp iseendaga süttida 6. helendab 7. väga mürgine Punane Fosfor 1. P8 (polümeer)
Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1
5-6 tilka pentanooli. Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis vesilahusele annab roosakaspunase, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide jälgi, mis segavad Co2+-ioonide tõestamist, kattes rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe 3+- ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda kas F –- või PO43–-ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse lahusele NaF, NH4F, Na2HPO4 või H3PO4 lahust ning loksutatakse kuni pentanooli kihist kaob punane värvus. Co2+-ioonide olemasolul lahuses jääb pentanooli kiht rohekassiniseks, nende puudumisel muutub aga värvusetuks. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused NH4SCN lisamisel muutus lahus lillaks, pentanooli lisamisel tekkis lahuse pinnale pruunikaspunane kiht, mis segamisel ei kadunud. Na2HPO4 lisamisega punane värvus pentanooli kihis kadus
Selleks lisatakse tsentrifugaadile, mis saadi peale IV rühma katioonide karbonaatide eraldamist, 3...4 tilka (NH4)2SO4 lahust Ba2+ -ioonide sadestamiseks sulfaatidena ja 3...4 tilka (COONH4)2 lahust Ca2+ -ioonide sadestamiseks oksalaatidena ja keedetakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel ja tsentrifugaadist tõestatakse Mg2+ -ioonid. Mg2+- ioonide tõestamine 2...3 tilka lahust soojendatakse keemiseni ja lisatakse 1...2 tilka dinaatriumvesinikfosfaadi Na2HPO4 või (NH4)2HPO4 lahust, 1...2 tilka 2M ammoniaakhüdraati ning soojendatakse veidi. Ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul tekib valge ammooniummagneesiumfosfaadi kristalliline sade: Mg2+ + HPO4- + NH3*H2O MgNH4PO4 + H2O Tulemus: peale ammoniaakhüdraadi lisamist tekkis soojendamisel valge kristalliline sade. See tõestas lahuses Mg2+ ioonide olemasolu. NH4+ -ioonide tõestamine NH4+ -ioonide tõestamine toimus alglahusest.
67+0.17=0.029 21. : (). RbOH = Rb+ + OH - : 2 = 0,25750=187,5 1)NaHCO3 = Na+ + HCO3- 2) HCO3- = H+ + CO32- 10. , Na3PO4 = 3Na+ + PO43- ( ). 1)Na2HPO4 = 2Na+ + HPO42- 2)HPO42- = H+ + PO43- . 1)(NH4)2SO4 = NH4+ + NH4SO4- 2) NH4SO4- = NH4+ + SO42- ) HBr = H+ + Br - V2 =V1* T2 / T1 . . H3PO4 = H+ + H2PO4- ) , 1)H2S = H+ + HS - 2) HS - = H+ + S 2-
katsete tegemine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, pipetid, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: FeNH4(SO4)2, NH4SCN, NaOH, BaCl2, K2[Fe(CN)6], Cd(CH3COO)2, CuSO4, NH3H2O, NH4Cl, Zn, NiSO4, NaCl, AgNO3, Co(NO3)26H2O, atsetoon, destilleeritud vesi, NaCl, Bi(NO3)3, KI, KI (tahke), Pb(NO3)2, Na2SO4, CH3COONa, Na2SO3, Al2(SO4)3, ZnSO4, K4[Fe(CN)6], FeCl3, FeSO4, H2SO4, Na2HPO4, HNO3, (NH4)2MoO4 Töö käik Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Valasin kolme katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. b) Teise katseklaasi lisasin mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendasin saadud lahust elektripliidil. c) Kolmandasse katseklaasi lisain ~1 mL BaCl2 lahust. 2. Valasin kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust.
* 1 klaasplaat * 1 klaaspulk * 1 leeknel (kroomnikkeltraadi jupike) * 1 pleti * 1 tiiglitangid * 1 katseklaasihoidja * 1 katseklaaside statiiv * 1 - 3 tilgapipetti Tiitrimiseks. Igale pilasele brett, 2 keeduklaasi ja mtepipett. Vajalikud reaktiivid. Happed. HNO3 , H2SO4 , HCl , CH3COOH. Alused. NaOH , KOH , NH3H2O. Soolad. NH4NO3 NH4Cl (NH4)2C2O4 (NH4)2SO4 (NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2 Cr(NO3)3 Fe(NO3)2 Fe(NO3)3 Hg2(NO3)2 Hg(NO3)2 Mg(NO3)2 Pb(NO3)2 Sr(NO3)2 Zn(NO3)2 Muud. H2O2 , C6H6 , C5H11OH , CH3CSNH2 , Al , universaalindikaatorpaber. Lahuste valmistamisest. Henn Kuusi soovituse kohaselt peaksid analsitavad lahused olema ~2-molaarsed
H2CO3-ks, mis kiiresti laguneb veeks ja CO2-ks. NaHCO3 + HA —> H2CO3 + NaA H2CO3 —> CO2 + H2O CO2 liig eritatakse kopsude kaudu (hüperventilatsioon). Aluseliste ioonide liig reageerib H2CO3- ga, tekib HCO3-. H2CO3 + NaOH —> NaHCO3 + H2O Kuna CO2 kontsentratsiooni kopsu alveoolides on lihtsam määrata, siis pH valem: 2) Fosfaadi puhversüsteem (7%). Koosneb NaH2PO4-st, mis täidab happe osa ja Na2HPO4, mis on aluseliseks komponendiks. Normaalne komponentide suhe on 1:4. Happe lisamisel: Na2HPO4 + HCl —> NaH2PO4 + NaCl Aluse lisamisel: NaH2PO4 + NaOH —> Na2HPO4 + H2O pH valem: 3) Valgulised puhversüsteemid (5%). Siia kuuluvad vereplasma valgud, mille puhvervõime aluseks on nende amfoteersus, näiteks: (-R-COOH) <—> (-R-COO-) + H+ (-R-NH2) + H2O <—> (-R-NH3+) + OH-
Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(2) -ioon, mis vesilahusele annab roosakaspunase, lahuse peale kogunevale alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide jälgi, mis segavad Co2+ -ioonide tõestamist, kattes rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe3+ -ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda PO43 -ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse lahusele tahket Na2HPO4 ning loksutatakse kuni pentanooli kihist kaob punane värvus. Co2+- ioonide olemasolul lahuses jääb pentanooli kiht rohekassiniseks, nende puudumisel muutub aga värvusetuks. Lahuse (Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+) analüüs Lahust keedetakse vesivannis H2S eraldamiseks. Seejärel lisatakse konts. NaOH leelisese reaktsioonini või sademe tekkeni ja siis veel liiaga (kokku lahusega võrdne maht). Oksüdeerimiseks lisatakse 4..
värvuse. 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses oli Fe3+ ioone, moodustus nende osalusel tekkivad raud(III)tiotsüanokompleksid nagu näiteks Fe(SCN)2{+} ja Fe(SCN){2+}, mille tõttu toimus lahuse intensiivselt punaseks värvumine. 7.6. 1. Töö eesmärk o Jälgida PO43- ioonidega tekkiva kollase kompleksühendi moodustumist. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: Na2HPO4 lahus, 1 M HNO3, (NH4)2MoO4 lahus. 3. Töö käik 3 mL-le Na2HPO4 lahusele lisasin 3 mL 1 M HNO3 lahust ja tilkhaaval (NH4)2MoO4 lahust. Seejärel soojendasin reaktsioonisegu. 4. Katseandmed Lahus värvus kollaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Happelises keskkonnas Na2HPO4 lahuse ning (NH4)2MoO4 lahuse kokkuviimisel ning seejärel soojendades toimus reaktsioon ning moodustus kollane sade. Reaktsioonivõrrand:
NaOH + H2CO3 → NaHCO3 + H2O Süsihappe hulka on raske määrata; kergem on leida temaga tasakaalus oleva CO2 hulka: pH=pK1 + log CNaHCO3 → pH=pK1 + log CNaHCO3 CH2CO3 pCO2 (osarõhk) Leelisreserv — bikarbonaadi hulk veres. Otseselt saab määrata CO2 ja CO2+bikarbonaadi hulka. Nendest kahest saab leida leelisreservi. Fosfaatpuhver: NaH2PO4 (hape) + Na2HPO4 (alus) vahekorras 1:4 [H+]= Kd·CNaH2PO4 → pH=pK1 + log CNa2HPO4 CNa2HPO4 CNaH2PO4 happe liig: Na2HPO4 + HCl → NaH2PO4 + NaCl aluse liig: NaH2PO4 + NaOH → Na2HPO4 + H2O Valgupuhver: Polüamfolüüt — nii happelised kui aluselised omadused. Dissotsiatsiooni tasakaal on määratud keskkonna pH-ga. Dissotsieerub nõrga happena: R–COOH ⇄ R–COO‾ + H+
Lahus oli värvitu sai turnbulli siniseks 7.3.2CuSO4 + K4[Fe(CN)6] Cu2[Fe(CN)6] divaskkeksatsüanoferrat lahus sai pruuniks 7.4.Cl + AgNO3 AgCl + NO3 Lahuses tekkis valge sade AgCl + 2NH3 * H2O [Ag(NH3)2] + Cl diamiinargentaat [Ag(NH3)2] + Cl + H AgCl 2 NH4 Sade lahustunud 7.5.Lahus sai punaseks 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN+(NH4)2SO4 lahus sai roosaks 3HSCN+FeCl3 Fe(SCN)3+3HCl lahus sai tumeorandziks 7.6 Na2HPO4+2HNO3+(NH4)2MoO4t (NH4)3 [P(Mo3O10)4] * 6H2O + 6H2O Lahus sai värvituks pärast temperatuuri tõstmiseks sai kollaseks Komplekside püsivus 8.1 K4[Fe(CN)6] + K3[Fe(CN)6] ei dissotsieeru 8.2 F- + [Fe(SCN)]2+ [FeF]2- fluoroferrat(II) Punane lahus muutuv värvituks 8.3.Cl + AgNO3 AgCl + NO3- Tekkis sade AgCl AgCl + NH3 * H2O [Ag(NH3)2]++ Cl AgI sadet ei teki Järeldus ja kokuvõtte:
Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone.Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad. Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat. 1 mol H3PO4 + 1 mol NaOH _ NaH2PO4 + H2O 1 mol H3PO4 + 2 mol 2NaOH _ Na2HPO4 + 2H2O 1 mol H3PO4 + 3 mol 3NaOH _ Na3PO4 + 3H2O Divesinikfosfaadid on vees hästi lahustuvad ja hüdrolüüsi tulemusena on nad aluselise keskkonnaga. Enamike metallide vesinikfosfaadid ja fosfaadid on aga vees vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud. Hästi lahustuvad vees vesinikfosfaatidest ainult leelismetallide- ja ammooniumfosfaadid. H3PO2 hüpofosforishape. Täpsem valem H[H2PO2] on 26,5 °C juures sulav kristalne aine, mis üle 50 °C laguneb,
lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad. Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 1 mol H3PO4 + 1 mol NaOH NaH2PO4 + H2O 1 mol H3PO4 + 2 mol 2NaOH Na2HPO4 + 2H2O 1 mol H3PO4 + 3 mol 3NaOH Na3PO4 + 3H2O Divesinikfosfaadid on vees hästi lahustuvad ja hüdrolüüsi tulemusena on nad aluselise keskkonnaga. Enamike metallide vesinikfosfaadid ja fosfaadid on aga vees vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud. Hästi lahustuvad vees vesinikfosfaatidest ainult leelismetallide- ja ammooniumfosfaadid. H3PO2 hüpofosforishape Täpsem valem H[H2PO2] on 26,5 °C juures sulav kristalne aine, mis üle 50 °C laguneb,
Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad. NH4+ + 2[HgI4]-2 + 2OH- [(HgI)2NH2]I + 5I- + 2H2O Naatriumioonide Na+ tõestamine. Tõestatakse alglahusest (eelkatsena) leekreaktsiooni abil.Puhasta leeknõel,kasta uuritava lahuse tilka klaasplaadil ja vii põleti leeki.Na+ olemasolu tõestab leegi intensiivne kollane värvus (sest Na-ühendeid leidub lisanditena paljudes reaktiivides). Magneesiumioonide Mg+2 tõestamine. Na2HPO4 moodustab ammooniumpuhverlahuse NH3 · H2O+NH4Cl keskkonnas (pH=9) valge kristalse sademe.Võta katseklaasi veidi uuritavat lahust,reguleeri ammooniumpuhvri abil pH ja lisa veidi reaktiivi.Mg+2-ioonide olemasolu korral tekib valge kristalne sade. Mg+2 + NH3 · H2O + HPO4-2 MgNH4PO4 + H2O Kaaliumioonide K+ tõestamine. Dinaatriumpliiheksanitrokupraat(II) Na2Pb[Cu(NO2)6] moodustab neutraalses keskkonnas musta värvusega kuubikujulisi kristalle.Määramist segavad NH4+-ioonid.Kui nad esinevad
elektrolüüdi lahuse osavõtul. See seisneb galvaani elementide moodustamises, milles hävib anoodiks olev metall või selle piirkond. 27. Soolade klassifikatsioon jne.: Klassifitseeritakse järgmiste tunnuste järgi: 1. Happe järgi, millest sool on saadud: kloriid, nitraadid, sulfaadid, fosfaadid, fluoriidid jt. 2.Prootoni ja hüdroksiidrühma sislduse järgi: a)happelised (NaHCO3, NAH2PO4, Na2HPO4), b)aluselised (Mg(OH)2CO3, Cu2(OH)2CO3, 3. Vees lahustuvuse järgi: a) hästi lahustuvad- NaCl, NaSO4, b)vähe lahustuvad- CaSO4 c) raskesti lahustuvad PbSO4, BaSO4. Toatemperatuuril on enamik sooli tahked, osa sooli võivad sisaldada erineva hulga kristallvett. Osa sooladest on hügroskoopsed, st. seovad atmofäärist vett (CaCl2). Enamik sooli temperatuuri tõusul lagunevad. Soola hüdrolüüs on pöördprotsess. Tugeva happe ja tugeva aluse
Seega dissotsieerub fosforishape ainult kahes järgus: H2(HPO3)=H++H(HPO3)=H++H++HPO2-3 ning moodustub kaks rida soolasid. Fosforishappe soolasid nimetatakse ortofosforhape H3PO4. P4O10+6H2O=4H3PO4 Ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mis lahustub hästi vees. H3PO4 ei ole mürgine. Ta on keskmise tugevusega hape, mis moodustab 3 rida sooli: lihtsooli--ortofosfaate (Na3PO4, Ca3(PO4)2), mida tavaliselt nimetatakse fosfaatideks; vesinikfosfaate (Na2HPO4, CaHPO4) ja divesinikfosfaate (NaH2PO4, Ca(H2PO4)2). Ortofosforhappe kuumutamisel (260*C) tekib klaasitaoline, vees hästi lahustuv aine--difosforhape (pürofosforhape) H4P2O7: 2H3PO4=H4P2O7+H2O Difosforhape võib moodustuda ka P4O10st: P4O10+4H2O=2H4P2O7 Difosforhappe soolasid nimetatakse difosfaatideks (pürofosfaatideks) Ortofosforhappe kuumutamisel (300*C) tekib klaasitaoline metafosforhape (HPO3)n.
urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2, NaOH, silikaadid, ortofosfaadid (Na3PO4 , Na2HPO4) moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe Ca2+ ja Mg2+ seotakse vees lahustuvatesse kompleksühenditesse, mis viivad Ca2+ ja Mg2+ kontsentratsiooni vees sedavõrd väiksemaks, et CaCO3 või rasvhapete Ca-Mg-sooli ei moodustu (ei sadene). Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Nt triloon-B Ioonvahetus pehmendatav vesi juhitakse läbi filtri, mis on täidetud vees praktiliselt lahustumatu
raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet, sipelghapet, äädikhapet, H2CO3, H3PO4, H3BO3 vastava pH väärtusega kontsentratsiooniga. Aluseid ja sooli kasutatakse keskkonna aluselisuse saavutamiseks. NaOH, KOH, naatriummetasilikaat, Na3PO4, Na2CO3, NH3, Na2HPO4, NaHCO3. 3. Oksüdeerijad ja taandajad . Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad on H2O2, Na2Cr2O7, K2Cr2O7, KMnO4 NaClO2- naatriumklorit jt. Taandajad on Na2S2O4, SO2 jt. (kasutatakse pleegitamisel ja värvimisel. * mineraalse päritoluga kiud (asbest) B. Tehiskiud: (saadakse looduslike kiudude töötlemisel) * Regenereeritud tsellulooskiud (kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos, mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on
annaabi.ee 
