10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Icy
Õppematerjali autor
Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud arusaam, et programmeerimine on meeste pärusmaa
ettevõttega tegelemisel ja loovust, et pidevalt arendada oma firmat ja toodet. Enesekindlus ja eneseteadlikkus, initsiatiiv ja saavutusvajadus kõige olulisemad omadused. Ettevõtja peab uskuma oma tootesse, ettevõttesse ja selle tulevikku. Tuleb püstitada järjest suuremaid eesmärke endale ning neid järjest täites, kasvab ka enesekindlus. Varem ületamatud raskused saavad siiski ületatud. Eneseusku ei tohi kaotada. Eneseteadlikkus tähendab seda, et sa tead, mida tahad. Tead, miks sulle on oluline oma eesmärke saavutada ja kuidas sa seda tahad. See on hea ettevõtja juures väga oluliseks näitajaks.Initsiatiivikus tähendab seda, et inimene peab alati valmis ja võimeline olema algatama uusi mõtteid ning ettevõtmisi. Tuleb teisi juhtida ning asuda etteotsa, et saavutada edu. Kui oled kord juba midagi head saavutanud, siis see teeb nii hea tunde, et sooviksid seda veel ja veel. Just sellist suhtumist on ühele ettevõtjale vaja. Ikka kiiremini, kõrgemale, kaugemale.
Teenindus on sellegipoolest vilets, ja kui päris aus olla, siis võib see minna veelgi hullemaks. Tagurpidi pööratud prioriteedid võivad tuleneda sellest, kui ei mõisteta, mida klient tegelikult tahab ja vajab. Kui ei õnnestu teha klient kuningaks oma asutuse poliitikas, vaid tehakse ta asutuse poliitika ohvriks. Kui sellele juurde lisada veel vastutustunde puudumine töötajate poolt just tegevuses, kus seda kõige rohkem on vaja, siis need ongi põhilised põhjused, miks kliendid lähevad konkurentide juurde. Kliendi jaoks on oluline, et teenus või toode rahuldaks tema vajaduse. See, millist konkreetset toodet või teenust kliendile pakkuda, sõltub aga teenindaja oskusest kliendi tegelik vajadus välja selgitada ja sobiv toode talle välja pakkuda. Järjest rohkem puutume kokku klientidega, kes oma õigusi tundes ja nende eest seistes ilmutavad suurt nõudlikkust teeninduse suhtes. Sageli viib see
said õpetajad lisaks omavahelisele heale suhtlusele palju tuge ka lastelt endilt, kelle iga väiksemgi arengusamm andis märku, et tehakse õiget asja ja hästi. Mõistagi käis kogu õpiprotsess distsipliinireegleid arvesse võttes, ent samas suunavalt ja lapse vajadusi silmas pidades. Hea töökliima sai tekkida, kui lapsed tundsid end lasteaias hästi, tundsid rõõmu õpetajatest ning olid nõus kehtestatud reeglitega, saades seejuures aru, miks neid päriselt on tarvis. Kõige selle juures püüdsime lahendada iga lasteaia uksepakule saabunud mure, kas siis lapse enda või tema vanema oma. Seda selleks, et näidata – ei nemad ega nende laps pea muretsema lasteaias toimuva ja lapse turvalisuse pärast. Nad on heades kätes. Väga huvitav olnuks tegelikult lasteaias töötamise ajal saada nii laste, nende vanemate kui ka lasteaiakasvatajate ja teiste
Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot
koostööd. Välismaale tööle siirdumine Mis mõjutavad mineku (ja mitte mineku) mõtteid? Poliitilised (nt pagulased tulevad, mulle ei meeldi), majanduslikud (nt mul pole siin [erialast] tööd) ja sotsiaalsed (nt pereelu) tegurid. Keskmine eestlane mõtleb üldiselt minna tööle nt Aussi, Lääne-Euroopasse, mitte nt Bulgaariasse. Miks üldse minnakse? Eneseleidmine, erialane väljakutse (ma tahan proovida, kas ma saan sellega hakkama), tööpuudus kodus. Mida kardetakse, mis paneb mõtlema? Suhted (lähedased jäävad ju maha), toimetulek tööl, võõras kultuuris, võõrkeelega. Määravaks osutub inimese võimekus (nt kohanemisvõime), isikuomadused (optimistlikkus, avatus mängivad suurt rolli), eesmärgid (kui oluline see minu jaoks on).
Käesolevas peatükis on autor võtnud vaatluse alla aabitsa kui alles haridusteed alustava õpilase esimese õpiku, mis tõepoolest kandis (ja kannab ka praegu) endas teatavat poliitilis- ideoloogilist sõnumit, mille abil oli võimalik kujundada nö "puhta lehena" alustavaid lapsi ning kohandada nende mõttemaailm sobivaks hetkel kehtivale süsteemile. Peale aabitsa on käsitlemisel ka algklassidele mõeldud ajaloo- ja matemaatikaõpikud. Võib tekkida küsimus, et miks just matemaatikaõpikud, kuna vaevalt on selline asi, nagu seda on lihtne algkoolimatemaatika mõjutatud ajastu eripäradest. Kuid need õpikud sisaldavad ka sõnalisi ülesandeid ja seal kasutatavad arvud on kuskilt võetud. Nii nagu igal õpikul on lisaks oma aine esitamisele midagi öelda, nii kujuneb ka matemaatikaõpikute teksti ja arvude valikust varjatud sõnum, mida õpik otse ei ütle, kuid siiski väljendab. Õpikul on oma sõnum, mis sõltub
täiustama. See uusim teos on kujunemas õpilaste käitumisjuhtimise ja tõhusa õpetamise asendamatuks distsiplineerimisest, tõhusast õpetamisest, käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused. Oma töö suurimad mõtestajad saavad aru, miks nad oma headel päevadel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa. on head õpetajad.“ Bill töötab ka mentorõpetajana keeruliste Mike O’Connor / The Psychology of Education Review / Köide 27, Nr. 2, lk 44-5 koolide meeskonnaõpetuses. Ta on vägagi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid