Mütoloogia on teadus müütidest. Mütoloogia uurib müütide ja mütoloogiate kujunemist, nende arhetüüpe, omavahelisi suhteid, tähendusi ja tõlgendusi. Olulisel kohal on mütoloogia kui teaduse jaoks olnud müütide tekkepõhjused ning nende vastavused reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski
Kesk- ja uusaeg: euhemeristlike mallida kasutamine keskajal ja renessansi ajastul (Gesta Danorum, Noorem Edda); antiigist üle võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused (Boccaccio "De genealogia deorum"); kolooniaajastu maadeavastustega seotud uue materjali lisandumine (Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused); romantismiajastu müüdilembus (Herderi müütide kaudu inimkonna mõtestamine) Suundi müüdi uurumises: "Tautegooriline" müüdikäsitlus: F. Schelling (1775-1854), Philosophie der Mythologie: müüdi anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: "edasikandumised" (survivals), animism; Lang (1844-1912), Custom and Myth, Myth, Ritual and Religion
Müüdid on valesti mõistetud või „primitiivne“ teadus; Müüdid muudavad universaalse konkreetseks või arusaadavaks; Müüdid väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; Müüdid on inimese „vaimsed“ ja „psüühilised“ väljendused; Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski
sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti · Funktsioon toimib eeskuju ja mudelina pakub seletusi ja käitumisjuhiseid · Kontekst rituaal, mis taaselustab "aegade alguse" sündmused 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka Müüt jutt, kõne, pläralära, vastandiks tõsilugu Mütoloogia jutulugu Teagenesest alates tähendus ,,mõistukõne", allegooriline müüdikäsitlus Herodotusest alates ,,riknenud ajalugu", ,,udujutt" Kesk- ja uusajal Euhemeristlike mallide kasutamine muinaspõhja müütide tõlgendamine laenude või profaansete lugudena Antiigist ülevõetud allegoorilised ja astroloogilised tõlgendused nt Giovanni Boccaccio Koloniaalajastu maadeavastustega materjali lisandumine, nt Joseph-Francois Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused
nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht, aga mõeldaks teist (nagu allegoorilise puhul võib asi jääda arusaamatuks). Puudub mõistukõne. Ta seletab iseennast.
ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse. Psühhoanalüütiline: Otto Rank, Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Uurib müütide ja unenägude seoseid, ning nende projektsiooni. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline müüdikäsitlus kohaselt on müüdid erinevate loodusnähtuste seletus. Euhemeristliku müüdikäsitluse kohaselt põhinevad müüdid ajaloolistel sündmustel. Tautegoorilise müüdikäsitluse kohaselt seletab müüt end ise ja inimene ei saa seda seletada. 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline lähenemine müütide uurimisele uurib müütides esinevate karakterite
müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht, aga mõeldaks teist (nagu allegoorilise puhul võib asi jääda arusaamatuks). Puudub mõistukõne. Ta seletab iseennast.
Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus. Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui religiooni väljendus.
tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas euhemerism, mille malle kasutati ka keskajal. Antiikajast võeti üle keskaja müüdikäsitlusse allergoolilised ja astroloogilised müüditõlgendused. 17 saj aga tõlgendati müüte kui seletus loodusjõududega seotud hirmudele. Pärast 18. saj on müüdikäsitlemine üsna enam teaduslikumaks arenenud. Hakati müüte mõistma, kui millegi arengut (näiteks inimkonna)
Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison 6
antropoloogilised käsitlused müüdist (nt. funktsionalistlikku pole). 1. Mingi paratamatu tee, mille kõik lõppude-lõpuks peaks läbima. Inimene on alguses rumal, hiljem saab ta targemaks. Müüte peab võtma sõna-sõnalt. 19. sajandil on ka teisi lähenemisi, mida võib ka võrrelda Tyloriga, nt. Max Mülleri oma: keelele on omane personifikatsiooni protsess, metafoorid. Müüt teadusest nii kaugel kui võimalik, puhas poeesia. 2. Sümboolne müüdikäsitlus. Hõlmab kõiki müüditeooriaid üldiselt, kus müüti peetakse religiooni tuumaks. Seega müüt on teadusest kaugel. Uuemat tüüpi religioon, tekstikeskne fundamentalism. Arhailine religioon, paganlik, mittekirjarahvaste religioon on teaduslikule mõtteviisile mingist vaatepunktist lähemal. Koosneb sümbolitest, tõde par excellance. Tõde kätkeb midagi olulist inimese kohta. Kultuuri, religiooni kese. Comparative religion. Välditakse igasugust taandamist,
Me saame kasutada keelt et reaalsusest aru saada, aga me konstrueerime oma reaalsuse keele kaudu. "Keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab." Sassure. Märkide kombineerimine, märkide valik, Sassure ei pööra tähelepanu sellele, kes neid valib Levi-Strauss Kas kultuuril tervikuna on olemas oma keel ehk langage, baasstruktuur. Levi-Straussi müüdikäsitlus. Müteem Binaarne Müüdi mõiste puudutab kõiki ka praeguseid elusfääre, algselt oli küll antropoloogiline. Tähendused tekivad struktuuri subtest (must ja valge) ehk binaarsed opositsioonid. Müüdid on midagi mis aitavad inimestel eluga toime tulla, müütidel on sarnane struktuur, mida ajakulgemine üldiselt ei mõjuta. Barthes "Mütoloogiad" - loe review'd, järelsõna jaguneb kaheks. esimene osa lõbusad analüütilised tekstid
reaalsuse. (Sellele vaidles vastu Raymond Williams, kes oli strukturalismi vastu.) Keeles pole keeleeelseid helisid. Jaotus: · sünkrooniline: keele sisemine ülesehitus, mis huvitas Saussure'i rohkem · diakrooniline: selline keeleteaduse mudel, mis vaatab keelt selle ajaloolises tähenduses Levi-Strausse Võttis aluseks Saussure'i ideed ja hakkas uurima kultuuri. Milline on kultuuri keel ehk langue? Kas on olemas kultuurigrammatika, kultuuristruktuur? Müüdikäsitlus: Kas müüdid alluvad mingile kindlale struktuuritüübile? Kui me sellest aru saame, alles siis saame öelda midagi täpsemat müütide kohta. Üksikus avalduses on müüdid väga heterogeensed (mitmeplaanilised). Kas müüdis on mingit homogeensust? Eristas müütide sees teatavat binaarset opositsiooni (mees ja naine, must ja valge). Hea avaldatakse halva kaudu, müütidel on oskus vastandpaaride kaudu maailma seletada. Binaarsed opositsioonid: mees ja naine, must ja valge, halb ja hea jne
inimene?“esimene riigipea võrdub inimsoo esiisa. 3) Struktualistlik (Levy-Strauss, Propp) – Müüt kodeerib mõtet, tugevdab moraali, annab käitumisjuhiseid, sanktsioneerib kombeid, ratsionaliseerib ja õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele. Inimene on sümbolistlik loom, mütoloogia on iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks, müütilised ettekujutused, kombed, rituaalid kujunevad alateadvuslikult uue elukogemuse vastandumisel traditsioonilsega. Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel, müütides toimub ajalooliste tegelaste, kangelaste jms jumalikustamine. Tautegooriline- F
struktuuri >Mina (ego) >Ülimina (superego) >Miski (ID) mitteteaduslikud impulsid inimeses inimspüühika pole tegelikult iga iniemse jaoks individuaalne, kõikidele inimestele omane, F uuris ka üleüldist inimpsüühika struktuuri strukturalismi eelk äija c. geoloogia kivistisi jne uurides saame aru, kuidas kogu maailma on sellisel kujul olemas, miks asjad on nii nagu nad on, kivimite algstruktuur * strkturalismi lahkumine keeleteaduse juurest *müüdikäsitlus m üüdid sisemuselt terviklik struktuur, homogeene struktuur *müteem (mytheme) saab tähenduslikuks kui need on kombineeritud teatud viisil, mitte enda tasandil *selliste kombinatsioonide aluseks on binaarsed (kaheks jaotus) opositisoonid (vastandus) vastandpaarid mees/naine, oma/v õõras iga kultuurilise mõtlemise aluseks Oidipuse lugu isa tapmine veresuhete alatähtsstamine ema pilastamine veresuhete ületähtsustamine
Strukturaalne analüüs lähtub eeldusest, et tähenduslikud ei ole mitte üksikud elemendid, vaid nendevahelistest suhetest moodustunud struktuurid. Nii nagu strukturalistlik keeleteadus analüüsib fonoloogilised kooslused foneemideks, mille kombinatsioonid moodustavad tähenduslikke sõnu, võib Lévi-Straussi arvates analüüsida ka mütoloogiad müteemideks, mille kombinatsioonid moodustavad tähenduslikke müüte. Müüdikäsitlus: Kas müüdid alluvad mingile kindlale struktuuritüübile? Kui me sellest aru saame, alles siis saame öelda midagi täpsemat müütide kohta. Üksikus avalduses on müüdid väga heterogeensed (mitmeplaanilised). Kas müüdis on mingit homogeensust (struktuurilt ühetaoline)? Eristas müütide sees teatavat binaarset opositsiooni (vastand paarid nt. mees ja naine, must ja valge). Hea avaldatakse halva kaudu, müütidel on oskus vastandpaaride kaudu maailma seletada.
Intsestitabu on kultuuri loov nähtus. Ühiskonnad jagunevad abielureeglite järgi kaheks. (sugulussüsteemid põhinevad naiste vahetusel kellega abielluda tohib) elementaarsed struktuurid - otsene vahetus,kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab. (ka mõned viivitustega vahetused) komplekssed struktuurid ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi või sugukonda, näiteks lähisugulaste ning oma sugukonna liikmetega Levi-Straussi müüdikäsitlus - Müüdid koosnevad müteemidest. Müüteemide tasandil analüüsituna väljendavad müüdid sümbolilisi tõdesid, mis on iseloomuliud teatud kultuuripiirkondadele või ka universaalsed. Müütides iseloomulik binaarsete opositsioonide vastandus ja neid lahendavate elementide panus Kriitika Seisukohad reduktsionistlikud ja nüansivabad, ei vaata pärispraktikate komplekssust. Kas meelestruktuurid ikka on nii universaalsed ja võimsad
annaabi.ee 
