Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale"). o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu seisukohalt oli neil suur tähendus; helisevad silbid on mõeldud lapse tähelepanu tõmbamiseks. (nt ,,Tihane", ,,Sõit Riiga", ,,Loomad tööl"). o Lastelaulud nt ,,Kits karja", ,,Parmu matus", ,,Metsa puid raiuma". o Karjaselaulud meloodiline pool pole enam ühtlase liikumisega, esineb ka suuremaid hüppeid ja kaunistusi (nt ,,huiked", ,,Aja kari siia").
Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide kohta lk 27-28 LISA 3Pilte
Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm. Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? Hällilaulud ja äiutused Hüpitus- ja mängituslaulud Mängulaulud Ahellaulud (sh nn lõputa laulud) Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene, lenda üle oaaia, karga üle kapsaaia, üle metsa vurrr! Varesele valu, kiitsakale kibu, harakale haigus, hundile umbevalu, musta linnule muu tõbi, suure rotile suur pikk pind taha! 4. Esitage näide liisusalmi kohta. A.Ussa-pussa, ussa maru, D.Üki, kaki, kommi, nommi, Sina oled mängus karu
Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud, tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud. Andersen tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering. 6. Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud) äiutus- ehk hällilaulud; mängituslaulud; laulud, mis aitavad unustada valu mängulaulud: liisklugemised ehk liisusalmid; hoiatava funktsiooniga laulud 1 ahellaulud: küsimus vastus- küsimus 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust - 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. P.Undritz´i järgi oli
aga puid ei olnud. Läks rikka peremehe käest puid küsima, aga too ei andnud. Koju minnes leidis mees kuiva kasevõsa, hakkas raiuma, aga selgus, et seal võsas elas kivide isand. Kivide isand palus, et mees võsa ei raiuks, vastutasuks oli nüüd vaesel mehel alati tuba soe ja söök laual. Käis ka rikas mees kivide isandat otsimas, aga ei leidnud.) 11. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? hällilaulud, hüpitus- ja mängituslaulud, mängulaulud, ahellaulud, töölaulud 12. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Lauldes: "Sõit-sõit linna! Mis sinna minna?" "Moosisaia sööma, limonaadi jooma!" (hüpitad last laulu taktis põlvedel) Ilmekalt lugedes: Sile tee, sile tee! (sujuvad liigutused küljelt küljele) jõnkast-jõnksat, jõnksat-jõnksat! (hüpitad kõrgemale) Auk! (lased lapsel põlvede vahelt läbi "kukkuda", ise loomulikult tal kätest kinni hoides) 13
● „Rebane, hunt ja jänes“ Tegelased muinasjuttudes: saab selgelt eristada, kes on hea, kes halb. ● “Kakuke” Tavaliselt on vaene hea ja abivalmis ning rikas ülbe ja ükskõikne. ● “Vaeslapse käsikivi” 11. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? ● Hällilaulud ja äiutused ● Ahellaulud (sh nn lõputa laulud ● Hüpitus- ja mängituslaulud ● Töölaulud ● Mängulaulud 12. Esitage näide liisusalmi kohta. Üks kits läks üle vee, Kandis kaasas palju prahti, Sina oled sellest mängust lahti! 13. Jüri Parijõgi „Teraspoiss“. Selgitage jutustuse pealkirja tähendust. Jaan oli poiss, kes vaatamata oma elus ettetulevatele raskustele suutis hakkama saada, ta käitus paljudes olukordades palju mõistlikumalt kui mõni täiskasvanugi
· Viiul (hakkas levima 19. Saj alguses) · Rootsi päritoluga ,,sugulased" hiiu ehk rootsi kannel; moldpill (mõlemaid mängiti poognaga, kuid hoiti süles) Rahvalaulu alaliigid lapse seisukohast lähtuvalt · Hällilaul · Vaikne, madal, hell · Rõõmud, mured, igapäev · Ootus, kes lapsest kasvab · Mängituslaulud · Helisevad silbid või häälikuühendid · ,,Sõit Riiga"; ,,Tihane" · Lastelaulud · ,,Kits karja"; ,,Ann läks aita"; ,,Parmu matused"; ,,Metsa puid raiuma" · Töölaulud · Lastele koduste tööde õpetamine Pillimuusika · Rahvapill rahva poolt loodud pill, traditsioonidesse juurdunud, õigus täiustada · Rahvalik pill meistri poolt tehtud, ei tohi täiustada
1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. • Regilaulud • Itkulaulud • Lastelaulud • Loodushäälendid • Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. • Äiutused, hällilaulud • Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, • Lastele loetud loitsud -Harakale haigus • Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole • Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). „Vana kannel“ “Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest” 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid
Eristatavad on 1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. · Regilaulud · Itkulaulud · Lastelaulud · Loodushäälendid · Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. · Äiutused, hällilaulud · Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, · Lastele loetud loitsud -Harakale haigus · Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole · Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). ,,Vana kannel" "Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu
*Poiss/ tüdruk *eelistused- nuku, Lotte, Ämblikmees, koduloomad vms. *Arengutase- oskab lugeda/ keeli. *otstarve- kas raamat mängimiseks või lugemiseks. *Lihtne sisu *Värviline *Arutlemisvõimalus *Lapse arengu toetus *Lugemishuvi äratamine *Kujundus *Tekst korrektne(tõlkekirjandus!) *teistest raamatutest eristatav(palju eeliseid) Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid? *Hällilaul, *Hüpitus- ja mängituslaulud, *mängulaulud, *ahellaulud, *töölaulud, *liisusalmid. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta,Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" Esitage näide liisusalmi kohta.
lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist. folkloorsed lastetekstid jagunevad kaheks: • lastele lauldud-loetud lood • laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis. folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonilise maailmavaatega. omaette rahvalaululiigi moodustavad lastelaulud. Folkloorse lasteluule liigid: • hällilaulud ehk äiutused • hüpitus- ja mängituslaulud • sõidulaulud • naljalaulud lindudest ja loomadest • ahellaulud ja mõistatamised • liisklugemised (liisusalmid) • ringmängulaulud lastele mõeldud rahvalaulude teemad: • vaeslapselaulud: lapse ja vanemate, eelkõige lapse ja ema vahelised suhted, orvu lauhutamatust leinast • laulud kodust ja lapsepõlvest: anti õpetusi iseseisvaks eluteeks ning tuletati meelde suurt vaeva ja hoolt, mida vanemad on näinud laste kasvatamiseks
Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud, tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud. Andersen tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering. 6. Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud) · äiutus- ehk hällilaulud (turvalisus) · mängituslaulud (kui keegi teine teeb) - liikumist/tegevust imiteerivad (ootamatu püant) - laulud, mis aitavad unustada valu · mängulaulud - liisklugemised ehk liisusalmid - ootamatute sõnaseostega salmid - algustähe kordusele rajatud salmid - lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud - tähtpäevadega seotud laulud - humoristliku põhitooniga laulud - hoiatava funktsiooniga laulud
kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne) - Majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamise, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne) - Majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamise, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamiseks, õlletegemiseks, võitegemiseks, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) o Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne Oluline on ka lugemise sugestiivsus. Lastelaulud o Äiutused, hällilaulud o Hüpitus- ja mängituslaulud, Tii-tii tihane, o Lastele loetud loitsud Harakale haigus o Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole o Liisklugemised jt Itkud o Surnuitkud o Mõrsjaitkud o Nekrutiitkud Itku värss ei vasta 8-le silbile, ta võib olla oluliselt pikem või lühem. Sinna juurde käivad ka rituaalsed nutmised. Kui seda esitatakse, siis ka nutetakse
• Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud. olustikulised laulud. sõjateemalised laulud . sentimentaalsed armastuslaulud . mängu- ja tantsulaulud . vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Eesti regilaulud liigendused: Hüüded (karjaste hüüded, loomade kutsungid, rütmi koordineerivad). Loodushäälendid (loodushäälte imiteeringud). Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5. Itkud: surma-, pulma-, nekrutiitkud 6. Lastelaulud: 1) lastele lauldavad laulud: a) äiutused ja hällilaulud; b) hüpitus- ja mängituslaulud; c) lastele loetud loitsud; d) laulud kitsamas mõttes. 2) laste eneste repertuaar: a) a) traditsioonilised pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole; b) narritamissõnad jm. naljasalmikesed; c) liisklugemised (mängualguse lugemised); d) laulud kitsamas mõttes 13. Regilaul, selle alaliigid Näiteid eri liiki regilauludest:
lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5. Itkud: surma-, pulma-, nekrutiitkud 6. Lastelaulud: 1) lastele lauldavad laulud: a) äiutused ja hällilaulud; b) hüpitus- ja mängituslaulud; c) lastele loetud loitsud; d) laulud kitsamas mõttes. 2) laste eneste repertuaar: a) a) traditsioonilised pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole; b) narritamissõnad jm. naljasalmikesed; c) liisklugemised (mängualguse lugemised); d) laulud kitsamas mõttes 13. Regilaul, selle alaliigid
siirdevormilisi laule. Siin peame silmas seda suurt osa vanematest lastelauludest, mis ei ole regivärsilised need on lihtsad lugemised, äiutused või üminad. Lastelauludes kasutatakse väga erinevaid viise. Vanem lastelaulude esitusviis meenutab kõnelähedasi loitse ning paljudel lastelauludel (eelkõige valusõnadel) ongi maagiline otstarve. Lastele lauldavad laulud on · äiutused, hällilaulud; · hüpitus- ja mängituslaulud, mida esitati vastavate liigutuste saatel (imiteeriti hobusega sõitu, lindude lendu, koera lontimist hommikul karja ning jooksu õhtul karjast koju); · lastele loetud loitsud valu vaigistamiseks ("Varesele valu" jm) või esimese hamba äratuleku puhul; · laulud kitsamas mõttes: kindlat piiri lastele lauldavate ja täiskasvanute repertuaari vahel pole; lastele lauldi loomadest ja lindudest, kuid ka mitmesuguseid muid laule.
annaabi.ee 
