Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud
Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse e mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10 tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone. Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahteline akt. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Sööda mälumisel eritub sülge. Vee ja limaainete leidumine süljes soodustab söödapalade formeerimist ja neelamist. Sülje keemiline mõju söödale on väike ja avaldub sülje ensüümide amülaas ja maltaas kaudu. Esimene kiirendab tärklise hüdrolüüsi maltoosiks, teine maltoosi hüdrolüüsi glükoosiks. Suus toimubki peamiselt sööda ettevalmistamine tõeliseks seedimiseks maos
Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu - loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid: Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus)
väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide juurdepääsu soodustamiseks. 27. Lindude pugu on söögitorulaiend ja on vajalik toidu reservuaariks, toidu pehmendamiseks. 28. Lindude magu erineb loomade maost selle poolest, et neil on pugu mida loomadel ei ole.
Kindel imemiskord Umbes nädalaselt liituvad ülejäänud karjaga Võõrutamine ema poolt 14-17 Farmis peetavad sead Enne poegimist agressiivsed teiste emiste suhtes ja on rahutud. Püüavad ehitada võimaluse korral pesa. Poegimine kestab keskmiselt 3-4 tundi, kuid võib varieeruda suurtes piirides. Piima eritumine toimub udarast 25-30 sek jooksul. Imemise sünkroniseerumine Võõrutatakse 4-5 nädalaselt Lambad Võimaluse korral eralduvad karjast. Enne poegimist söömine ja mäletsemine lakkab. Pärast talle sündi lakub lammas talle kuivaks ja see tegevus soodustab ka nende omavahelise sideme tekkimist. Talled imevad ca 22 korda päevas, üksikud talled 6-14 Kitsed Kitsed eralduvad enne poegimist karjast. Kui talled sünnivad, siis kits lakub nad kuivaks. Kitsed jätavad oma talled peitu ja liituvad ise karjaga ning käivad siis neid mitu korda Lehmad Üldiselt karja juurest ei lahku Tavaliselt poegivad pealelõunasel või õhtusel ajal
29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsa pH on 5,8-7,0, madalam vahetult pärast söömist ja kõrgem söögivaheaegadel. 30. Mäletsemise mehhanism ja tähtsus. toidu teistkordne suhusaatmine eesmaost peenestatakse toit põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust Toit imetakse söögitoru kaudu suhu mälumine kestab 0.5-1 min Mäletsemine algab 30-60 min peale söömist ning kestab umbes tunni Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub 31. Vatsagaaside teke ja röhitamine. Vatsa puhitus. Peamiselt CO2 (60%) ja metaan (30-40%, tekib CO2-st metaani tootvate bakterite toimel) Lämmastik ja vähesel määral hapnik
Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus
ohtlikuna. 7. KOGNITIIVNE ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Sisukord · Ajalugu: väljast sõltuvus / sõltumatus (Witkin) personaalsed konstruktid (Kelly) Ootused x väärtus (Rotter) Tasu edasilükkamine, kognitiiv-afektiivsed ühikud, situatsioonispetsiifilisus (Mischel) Vaatlusõppimine, enesetõhusus (Bandura) · Eesmärgipärane käitumine · Täideviimiskavatsused · Eneseregulatsiooni ressurss · Eesmärkide konflikt · Mäletsemine ehk kas mõtlemine on alati kasulik? · Kahe protsessi teooriad Väljast sõltuvus · Raami ja varda test (Witkin 1954) · Väljast sõltumatus: võime tajuda mingi "terviku" osa selle ülejäänud komponentidest eraldi (neid ignoreerides) · Witkin leidis, et väljast sõltumatud isikutel on parem enesekontroll, nad on paidlikumad ning saavad paremini hakkama analüütilist mõtlemist nõudvate ülesannetega. Mis juhtus väljast sõltuvusega?
süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele. Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis muude asjade kõrval eeldab võimet arutleda, planeerida, lahendada ül, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest ideedest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele
süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele. Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis muude asjade kõrval eeldab võimet arutleda, planeerida, lahendada ül, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest ideedest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele
Tekib rõhkude erinevus võrkmiku ja söögitoru valendiku vahel – toit läheb söögitorru. Antiperistaltilised liigutused kannavad suhu. Mälutakse ja neelatakse jälle alla. Funktsioon: - peenestatakse toit põhjalikumalt, - soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, - segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust - toit lükatakse antiperistaltiliste kontraktsioonidega söögitoru kaudu suhu. Sööda esialgne mälumine kestab 0.5-1 min - mäletsemine algab 30-60 min peale söömist ning kestab umbes tunni - öpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu – lehmad mäletsevad lamades! - mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt - retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas; kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 31. Vatsagaaside teke ja röhitamine. Vatsa puhitus. Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2.
Mida tähendab ,,kultuur" kultuure võrdlevas psühholoogias? · Etnopsühholoogia (indigenous psychology). · Kultuuripsühholoogia. Märksõnad ja teemad loengust Enesetadvus- selle objekt on . enesekohased teadmiste saamisel hindame, kuidas selles olukorras käitume, hakkame end reguleerima Tegevuse identifitseerimise teooria- kuidas me saame oma tegevustest mõelda. Rasketest asjadest on kergem mõelda konkreetsemalt ja kergematest abstraktsemalt. Eneseregulatsioon mäletsemine- rumineerimine. Algne funkt eneseregulatsioon eneseteadvuse summutamine- funkt on suurendada käitumist kooskõlastada standarditega. Kui ei saa hakkama, siis oleme motiveeritud eneseteadvust vältima. Tegemist on tähelepanu suunamisega enesetadvuse summutamine- ensevigastamine? privaatne eneseteadvus eneseteadvuse vältimine deregulatsioon- hüpoegoistlikud seisundid. Teadvelolek teraapiates- eneseteadvuse summutamine, tähelepanu pööramine mingile muule asjale nt südame rütmile
Atsidoos vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest: Vatsalimaskest koos mikrofloora ja keskkonnaga ei ole kohanenud. Suurenenud piimhappe kogust ei ole võimelised vatsamikroobid fermenteerima. Vatsa puhverdusvõime on puudulik. Kui kergelt seeduvate süsivesikute hulk söödas järsult suureneb või kui koresööda osakeste suurus on väike, siis mäletsemine ja vatsaseede aeg on lüheneb ja ka süljeeritus väheneb. Samal ajal on LRH teke suurenenud sellisel määral, et ületab vatsa limaskesta imendumisvõime. Tulemuseks on vatsa pH alanemine umbes 5 ümber, ka vatsa puhverdusvõime nihkub. Atsidoosi tunnused karjas: Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) Piimarasva langus alla 3.0 Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab
Subkliinilise vatsaatsidoosi tekkepõhjused ja areng Atsidoos – vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest: Vatsalimaskest koos mikrofloora ja keskkonnaga ei ole kohanenud. Suurenenud piimhappe kogust ei ole võimelised vatsamikroobid fermenteerima. Vatsa puhverdusvõime on puudulik. Kui kergelt seeduvate süsivesikute hulk söödas järsult suureneb või kui koresööda osakeste suurus on väike, siis mäletsemine ja vatsaseede aeg on lüheneb ja ka süljeeritus väheneb. Samal ajal on LRH teke suurenenud sellisel määral, et ületab vatsa limaskesta imendumisvõime. Tulemuseks on vatsa pH alanemine umbes 5 ümber, ka vatsa puhverdusvõime nihkub. Atsidoosi tunnused karjas: ● Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) ● Piimarasva langus alla 3.0 ● Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) ● Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab
kestab umbes 1 min. Peale tugevate kontraktsioonide tekivad 2-3 korda minutis pinnapealsed peristaltilised lained. Vatsa kontraktsioon on röhitsustega seotud kontraktsioon. Vatsast pääseb edasi selekteeritud peenfraktsioon kiidekasse. Jämefraktsioon jääb vatsa kauemaks. Vedelik liigub vatsast läbi kiiremini kui tahked osised. Eesmao liigutused uitnärvi vahendusel. 59.)Mäletsemise mehhanism ja füsioloogiline funktsioon. Mäletsemine toidu teistkordne suhusaatmine eesmaost. Toit peenestatakse põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisalduse happesust. Mäletsemise mehhanism : Toit imetakse söögitoru kaudu suhu, mälumine kestab 0,5-1min, mäletsemine algab 20-60min peale söömist ning kestab umbes tunni. Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu. Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt
Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds.), Handbook of motivation and cognition: Foundations of social behavior (pp. 550-582). New York: Guilford. o http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm
india ninasarvik). S. SÕRALISED Jäsemetel on paarisarv varbaid, mis moodustavad sõrad. Taimtoidulised loomad, kes elavad enamasti karjadena rohtlates, metsades või mägedes. Alamselts: mõhnjalalised – keharaskus toetub keskmise varba alaküljel olevatele rasvapadjanditele ehk mõhnadele N. kaamel, gunaako, vikunja, laama Alamselts: mäletsejalised - Iseloomulikuks liitmagu, mis koosneb neljast osast: vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust. Pärast vatsa täitumist algab mäletsemine. N. Hirvlased: põder, metskits, hirv. Veislased: pühvel, koduveis, piison, antiloop, kaljukits, lammas. Kaelkirjaklased: kaelkirjak, okaapi. Alamselts: sead ja pekaarid - Silinderja keha, lühikese kaela ja suure peaga. Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas – kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja
inimesele, siis ei tohi võtta sarvedest kinni, sest siis ei ole vajalikku kontakti ja olukord ei saa eskaleeruda). Võimekuse ja motivatsiooni erinevus – nt loomal, kes kaitseb oma kodu või ressurssi, võib motivatsioon olla palju suurem kui sisserändajal. Motivatsioonist annavad lõhnaained väga hästi aimdust. Vanemate ja järeltulijate kommunikatsioon võib alata juba enne sündi, nt lammastel võib loode kommunikeeruda emaga, nt mäletsemine on loote jaoks rahustav, väliskeskkonnas olevad teravad helid tõstavad loote pulssi. Pesahoidjad: pojad sünnivad väga abitutena, veedavad päris tükk aega pesas, kuni pojad saavad liikumisvõimelisteks (nt närilised, kärplased) Pesahülgajad: pojad valmis peaaegu kohe vanemloomadele järgnema (nt sõralised) Eriti pesahülgajatel on vanemate ja järglaste kontakt üksteise äratundmisel väga oluline. Kollektiivne vanemhoole nt surikaatidel, hüljestel, lõvidel.
3.9.2.2.18. Selts: Sõralised (Artiodactyla) Jäsemetel on paarisarv varbaid, mis moodustavad sõrad. Taimtoidulised loomad, kes elavad enamasti karjadena rohtlates, metsades või mägedes. Alamselts: mõhnjalalised keharaskus toetub keskmise varba alaküljel olevatele rasvapadjanditele ehk mõhnadele N. kaamel, gunaako, vikunja, laama Alamselts: mäletsejalised - Iseloomulikuks liitmagu, mis koosneb neljast osast: vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust. Pärast vatsa täitumist algab mäletsemine. N. Hirvlased: põder, metskits, hirv. Veislased: pühvel, koduveis, piison, antiloop, kaljukits, lammas. Kaelkirjaklased: kaelkirjak, okaapi. Alamselts: sead ja pekaarid - Silinderja keha, lühikese kaela ja suure peaga. Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed
- kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele, hüpotaalamusele, kesk- ja tagaajju jne. - Emotsioonide teke ja vastav miimika - põlvikkehade kaudu kulgevad ajukoorde nägemis- ja kuulmisretseptoritelt tulevad impulsid. Hüpotaalamus - vegetatiivsete keskuste asukoht, reguleerivad vee, mineraalainete, süsivesikute, rasva ainevahetust, soojuse produktsiooni, higistamist ja vasomotoorseid reaktsioone - toitumis- ( toidu otsimine, söömine, mäletsemine, nälja-, küllastus- ja janukeskus) ja sugureflekside keskused - Talitluslik seos hüpofüüsiga olulise endokriinorganiga 93) Suuraju talitlus ja tingitud refleksid. Aju talitluse uurimine. Elektroentsefalogramm. Uni. Suuraju e. otsaju KNS-i kõige hiljem evolutsioonis väljaarenenud osa esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist.
annaabi.ee 
