muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egiptuse matusekommete osas. 2 1. MATMISKOMBED VANAS EGIPTUSES 1.1.Esimesed muumiad Vanad egiptlased uskusid, et lisaks inimese füüsilisele kehale, oli tal olemas ka viis komponenti: tema nimi, vari, ka-spirituaalne teisik, kes pärast inimese surma tema hauakambris kaasapandud toitu sõi ning mugavusi nautis, ba- kujutatud kui lind, kellel on surnu nägu ning lendab vabalt ringi nii elavate kui ka surnute riigis ja lõpuks akh, keda sümboliseerib tuttiibis. Akh oli surematu hing ning koondkuju kõigest mille poole kõik eelnevad püüdlesid. Et akh
Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.....................................
Keha topitakse kuiva materjali täis nt. saepuru, lehed ja riie, et see näeks loomulik välja. Keha on nüüd valmis riidesse pakkimiseks. Slaid7 Minevikus, kui siseorganid eemaldati kehast, asetati need purkidesse. Üle aastate muutus palsameerimiskunst ja palsameerijad hakkasid organeid kehasse tagasi asetama pärast nende kuivamist kristallsoodas. Kuigi puhas puit või kivist purgid pandi ikkagi hauda kaasa et sümboolselt siseorganeid kaitsta. Slaid8 Muumia pakkimine, riidesse mässimine. Esiteks pakitakse pea ja kael riideribadega. Siis pakitakse eraldi sõrmed ja varbad. Slaid9 Käed ja jalad pakitakse ka eraldi. Pakkimiskihtide vahel asetavad palsameerijad amulette, et kaitsta keha tema hauataguse teekonna vältel. Slaid10 Preester loeb kõvasti loitse samal ajal kui muumiat pakitakse. Need loitsud aitavad eemale peletada kurje vaime ja aitavad surnutel läbida teekonda allmaailma. Slaid11 Seejärel seotakse käed ja jalad kokku
jumalatest. Vaaraole omistati ainuõigus teiste jumalatega suhelda. Praktiliselt pidi siiski vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid, kelle arv kasvas ja kelle võim hakkas vaaraod ohustama. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. Muumia tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid kui vanast Mesopotaamiast. Säilimist on soodustanud ka kunstiteoste materjal. Savi asemel kasutasid egiptlased oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi.
Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII 9 Mõnede teiste vaaraode lühitutvustus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki VanaEgiptuse kuningaid.
Palsameerimine Palsameerimine ehk mumifitseerimine on muumia valmistamine surnukeha õliga ehk palsamiga võides. Aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega,
hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatsepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 aastal eKr end vaaraoks ja ta krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid. Kuigi Egiptuse naistel oli võrreldes teiste tolle aja kultuuridega kõrge staatus, oli see siiski vaaraoks olemine ennekuulmatu. Naistel oli õigus omada maad ning seda oma perekonnaliikmetelt pärida ja nad said kohtus oma õigusi kaitsta. Kuigi enne Hatsepsuti olid kuningannad Egiptust valitsenud, polnud naisvaaraod enne olnud. Hatsepsut valitses riiki Amoni ülempreestri Hapusenebi ning teiste ametnike täiel toetusel ja lõi
leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dramaatilist tõusujoont, selles üks kõige dramaatilisemaid lehekülgi. Oma töös käsitlen lähemalt vaarao Tutanhamoni hauakambri avastamist ja mehi, kes sellega seotud olid. Samuti selgub, miks vaarao suri ja milline nägi välja tema matmispaik. 1. KES OLI TUTANHAMON? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dünastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 eKr. (mõningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sündis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid üheksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas üle kaks nurisünnitust ja pakiliselt nõutud meessoost järeltulija jäigi sündimata.
Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alles jäänud iga päeva tarbeesemeid. Need leiud
jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monumentaalen surnukirst noom - väikeriik šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav -
pikendati kulmujoont ja tehti mustreid. laubale tätoveeriti veresooni. Meeste seas normaalne ❊ mehed puuderdasid end tumedamaks, naised heledamaks ❊ Esimesena kasutusel metallpeegel ja kamm Matmistraditsioonid Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. organid eemaldati enne palsameerimist ning niiskuse eemaldamiseks oli keha soolatud ja 70 päevaks kuivama jäetud. kamoop - organite urn kehal asetati käed rinnale või kõhule. sarkofaag- kirst, kuhu pandi muumiad Arhitektuur ehituskunsti suurteoseks püramiidid, u 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Püramiidi sisemuses asus hauakamber. Esimesed püramiidid olid nn astmikpüramiidid
jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum lpetas enneaegselt tema elu, ta oli kigest kaheksateistkmne aastane. Temast on teada, et ta oli ketserkuninga Ehnatoni vimees ja tenoliselt ka ta lihane poeg. Tema kuninglike tegude kohta puuduvad teated, tema valitsejafunktsioon on selgusetu, kuid vib kindlasti arvata, et vaevalt suutis saata midagi thelepandavat korda inimene, kes suri kaheksateistkmne aastasena.
Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel. Egiptuse kunst püsis kaua aega reeglipärasena ja rangena, muutus tuli vaarao Ehnatoni valitsemisajal. Seniste mitme jumala austamise asemel pidi nüüd uskuma ühte Atonisse (päikeseketas). Figuure kujutati loomupärasemalt, kadus üldistatud geomeetriline vorm. Märkimisväärne on tema abikaasa Nofretete protreebüst (värvitud lubjakivist). Ehnaton viis seoses uue jumalaga läbi mitmeid reforme. Ehnatoni noorena sündinud väimee vaarao Tutanhamon taastas aga vanad traditsoonid. Tema haud on ainuke, mis säilis puutumatune 20. sajandini. Tutanhamoni muumiat ümpritses kolm sarkofaagi, neist sisemine oli üleni kullast. Vaarao nägu oli kaetud Tutanhamoni kuldmaskiga.
Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud deltas. Peale Niiluse oru ja delta hõlmas Vana-Egiptus Al-Fayymi oaasi (ajuti olid Egiptuse kontrolli all ka Sahara idaosa oaasid).Herodotos määratles Egiptust nii: "Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus, ja egiptlased on kõik need, kes elavad allpool Elephantine linna ning joovad vett Niiluse jõest."Egiptuse lõunanaaber oli Nuubia. Nimi Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aígyptos. See nimi tuleneb rahvaetümoloogia põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt-Ka- Ptah) ehk Hikupta või Hikuptah ('Ka on Ptahi maja': kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 eKr), mis tähendas 'jumal Ptahi hinge (ka) kindlus (või maja)'. Ptah oli Memphises peajumal
Püünsi Kool Ajalugu REFERAAT EGIPTUSE VAARAO TUTANHAMON Kaisa-Kristi Kruuspak 6. klass Juhendaja : õp. Veronika Uussaar 16 Oktoober, 2008 1 Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamoni päritolu on siiani segane. Ühel Solebi templi suurel punasest graniidist lõvil olev raidkiri nimetab tema isaks Amenhotep III-t. Kui Ehnaton valitses umbes 16 aastat ja Tutanhamon oli troonile asudes umbes 9-aastane, siis on täiesti võimatu, et Amenhotep oleks võinud olla tema pärisisa (rääkimata sellest, et kuninganna Tii oli lapsekandmiseks liiga vana). Pigem kasutati sõna "isa" ülekantud tähenduses, rõhutamaks noore valitseja aatelisi sidemeid
,,kivihiiglane", tõstes 2,5 tonni raskuseid kiviplokke üksteise kõrvale kasutades ainult inimtööjõudu. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligikaudu kolmesaja aasta jooksul. Tänapäeval oleks kaasaegsete mõõteriistade abil plokkide täpne paigutus mõistetav, aga kuidas suutsid egiptlased 4500 aastat tagasi tõsta graniitplokke üksteise kõrvale nii, et juuksekarvgi läbi ei mahu? Veel oleks huvitav teada energiaväljade ning tervendava mõju kohta püramiidis. 1. Vana- Egiptus püramiidide sünnimaa 2 Egiptuses on püramiide umbes seitsekümmend, võib-olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks.
suur kui tema isa oma. Nüüdseks on see kõvasti kannatada saanud ja samahästi kui ligipääsmatu. Hauakambri sisustus pidi olema äärmiselt suurejooneline ja toretsev. Mõni ese, mida võib tema matusega siduda, on siiski säilinud: vaarao puust kujuke, neli varrukanööpi, õõnsa lamedaks litsutud pronks- usebti ülemine pool ja 2 suurt puu- usebti't. Peale Ramses II surma sai Egiptuse uueks valitsejaks tema 13. poeg Merenptah. Ramsese muumia leiti 1881 suurest kuninglike muumiate peidikust Dayr al-Bahris. Selle sarga küljes, milles ta keha lebas, oli hieraatilises kirjas sedal sõnumiga, et u. 1054 eKr oli muumia eelmisest puhkepaigast viidud tema isa hauakambrisse, kust see omakorda toodi selle viimasesse salajasse peidupaika. 1967 lennutati Ramses II muumia Pariisi, kus pandi üles suur Ramses II näitus. Muumial oli
karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid (vadid), mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaarele, Araabiasse ning Bab el Mandebi väina kaudu tänapäeva Somaaliasse. Egiptus asus otsekui ristteel, kust oli ühendus paljude maadega, kuid see ühendus realiseerus siis, kui egiptlased olid kõik teed kasutusele võtnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt üsna isoleeritud. Niiluse raskesti läbitavad kärestikud takistasid suhtlemist lõunapoolsete maadega, Araabia kõrbe hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni jõudmist. Eraldatust suurendasid ka lõuna-, lääne- ja idapiiridel elavad nomaadid, kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud. Selline eraldatus tekkis millalgi 4. ja 3. aastatuhande jooksul. Kärestikest saab nimelt kergesti
savitellised.Seal leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis egiptuse kunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu puutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Vanad egiptlased uskusid , et pärast surma elab hing edasi nin tuleb teatud aja möödudes kehasse tagasi. 3. Kellega võisid sarnanede Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Vanemaid jumalaid kujutleti enamasti loomadena.Kunstis võidi neid samuti loomadena kujutada kuid enamasti kujutati neid inimeste keha ja looma peaga. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Skarabeus- egiptlaste püha mardikas. 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud
on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule. · Püramiidide sees olid käigud (müüriti pärast matuseid kinni), mis viisid hauakambrisse, kus oli edaspidiseks eluks tarbe- ja luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kuld, ehted , surnu, anumad siseorganitega. Püramiidi välispind oli lihvitud ja tipp oli kullatud (päike säras). · Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, hiljem astmikpüramiidid. Vanim astmikpüramiid asub Sakkaras ja ehitati umbes 4500 aastat tagasi vaarao Dzoserile looja oli vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep oli esimene teadaolev arhitekt kunsti ajaloos
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad.
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega
ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad
Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet, ning muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
