10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2. Geel- sültjas mass (nt. dussigeel) 3. Pass- dokument 4. Bass- madal meeshääl 5. Keiser- valitseja 6. Geiser- kuumaveeallikas 7. Troon- valitseja iste/tool 8. Droon- mehitamata õhusõiduk 9. Kong- ruum, kellegi kinni hoidmiseks (nt. vangikong) 10. Gong- löökpill
Ajalugu Arutlus 9.B Selgita mõisted diktatuur ja demokraatia. Diktatuur – Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Demokraatia – Poliitiline kord, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasa kaalustus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda 1.Kehtestati seadusi mille järel tagati kodanike demokraatidele õigusi 2.Sõja võidsid demokraatlikud, kasvas nende maine Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia ei suutnud lahendada probleeme. Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest nad lubasid lahendada kõiki probleemid. Millised olid demokraatia puudused? Demokraatia puuduseid peeti saavutusteks Miks on demokraatia puudustest hoolimata parim valitsemisviis? ...
Mängud poliitikas ja inimsuhetes W. Shakespeare ,,Hamlet" Osalemine poliitikas annab inimesele võimu. Läbi võimu saab allutada teisi inimesi enda tahtele. Seetõttu on võimu omamine nii poliitikas kui inimsuhetes paljudele väga tähtis. Suhetes ja poliitikas on äratuntavad ka erinevad manipulatsioonid: kaaskodanike mustamine ja alandamine ning nende probleemide ja nõrkuste ärakasutamine. Ka kõige selle taga on ilmselt soov tunda end teistest üle. Milleks ollakse valmis, et säilitada oma võim? Ajaloost on teada palju fakte, kus võimule kuuletumine ei ole toonud häid tagajärgi ja rahulolu ei kuuletujale ega ka riigile. Miks inimesed ikkagi kuuletuvad võimule? Inimesed lähtuvad igapäevastes tegemistes ja suhetes oma väärtushinnangutest. Miks vahel unustatakse oma väärtushinnanguid?
See partei ei meeldi mulle üldse. Nendega käib kaasas alati halb aura. Sellel erakonnal on võrreldes teiste erakondadega kõige kehvemad lood eetika ja põhimõtetega. Valetamine on seal pigem trend kui erand. Kui mingisugune ,,asi" päevavalgele tuleb, siis seda ei tunnistata, vaid salatakse pigem maha. Kasvõi Edgar Saavisaare lindiskandaal. Ta lubas peale seda skandaali jäädavalt poliitikast lahkuda. Nii see küll siiani juhtunud pole. Pidevalt käib teiste erakondade mustamine, mis on minu meelest sageli väga labased! Keskerakonnalt ei tule eriti Eesti elu edendavaid ideid ega tegusid. Ja kui midagi tehakse, siis reklaam on suurem kui tegu ise. Näiteks Savisaare talvekartuli ja küttepuude jagamine talvel. Selles kampaanias kulutati küll raha rohkem kampaaniale kui abivajajatele. Ja kus see raha tuleb kui mitte maksumaksjate rahakotist. 2010. aasta seisuga toetab Keskerakonda 86% mitte-eestlastest valijatest ja ainult 14% eestlastest valijatest
USA's ületootmise tõttu tekkis majanduskriis , Saksamaa oli tihedalt seotud USA'ga , seega varises kiiresti ka nende majandus kokku.Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud , kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid , et kui nad võimule pääsevad , läheb elu kiiresti paremaks , ning rahavas uskus neid. Eestis aktiviseerub hapside liikumine , ning Päts teostab riigipöörde 1934 a. Poloiitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust.Paljurahvuslistes riikides( Tsehhoslovakkia , Ungari , Jugoslaavia ) lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. Isiklikult arvan , et diktaktuuri tekkimist soodustavad asjaloud on muutused ühiskonnas (valijate arvu kasv) , esimese maailmasõja mõju -karmikälise riigivõimuga oli rahvas harjunud.Pettumine Versailles' süsteemis ,majanduslikud raskused , valimiskünnise puudumine.
Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid
lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll
kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatisooni või tooraineallikate kadumisega. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said need juhid, kes lubasid inimeste elu kiiret paranemist ning rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine valmistas pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. 6. Valimiskünnise puudumine. Erakondi oli väga palju ning parlamendis ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti ära demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult
elu keerdkäikudes. 11. Missugune on A.Platonovi kangelane? Platonovi kangelane pole ,,väike inimene", ta on unikaalne, omapärane, ainulaadne, ta on looja ja tal on õigus õnnele. 12. Missuguse 1946 ilmunud jutustuse pärast A.Platonivit vales maailmavaates süüdistati? Kojutulek 13. Mida A.Platonovi loomingule ette heideti(süüdistused) ? Poliitiline vastutustundetus, nõukogude elu mustamine, moonutamine, laimamine, kahtluse alla pandi isegi kirjaniku ausus. 14. Miks on A.Platonovit nimetatud prohvetlikuks kirjanikuks? Ta nägi ette suurte ideede krahhi ja vägivallaga loodud impeeriumi möödapääsmatut kokkuvariemist. 15. Missugune A.Platonovi romaan ootab tõlkimist eesti keelde? Tsevengur 16. Missuguseid teemasid I.Ilf ja J.Petrov käsitlemiseks valisid? Väga aktuaalsed teemad
arvestanud rahvaste ja riikide huve. 2.4) Majanduslikud raskused- Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatsiooni või tooraineallikate kadumisega. Poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. 2.5) Terav riigisisene võimuvõitlus- Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ja mustamine, põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud. 2) Tv lk 20 harjutus 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta
infosüsteemid jne Ametlikud valimistulemused avaldatakse pärast apellatsioonide läbivaatamist või apelleerimise tähtaja müüdumist. Erakonnad ja üksikkandidaadid peavad pärast esitama valimiskomisjonile kulude aruande. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus oluline 1970-1980. aastateni, praegu elatustase ühtlustub ja teiselt poolt erakondade programmid muutuvad üha sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia mõju erinev: võib tõsta huvi, vastastikune mustamine võib vähendada huvi, võib kinnistada olemasolevaid hoiakuid. · Perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus, sõbrad jne · Paljud teevad otsuse viimasel hetkel Hääletamine ja valimistulemused. Eelhääletamine, interneti teel hääletamine. Ladina-Ameerikas, Belgias, Kreekas on valimaskäimine kohustuslik. Eestis on valimisaktiivsus suhteliselt väike. Hääletusprotsenti mõjutab riigi üldine poliitiline kultuur.
mitte välja tegema. Lastes end sellest häirida, ei suuda ta isegi vürstiga kõneledes rahulikuks jääda ning teatab talle, et abiellub hoopiski homme Ganjaga. Võtnud vastu vürst Mõskini abieluettepaneku, oleks Aglaja pidanud oma tuleva abikaasa tunnetes kindel olema ning teda usaldama. Kui nad kahekesi Nastasja Filippovna juurde lähevad, algab aga naistevaheline üksteise süüdistamine ning mustamine, mis kulmineerub Nastasja poolt esitatud ultimaatumiga. Vürst, nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja Filippovna silmis, tormab tema juurde, ent Aglaja ei talu seda ning tormab toast välja, teadmata, et vürst teda armastab ning Nastasja vastu vaid haletsust tunneb. Kuulamata vürsti selgitusi, lööb Aglaja ise oma õnne ees ukse kinni. Dostojevskil oli õigus, iga inimene teenib ise oma õnne välja, rumalalt käitudes ei ole võimalustki saavutada hingerahu
·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises.
4.Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides oli seotud reparatsiooni maksed, kiire inflatsioon või toorainete kaduminek. Pikaajaline sügav majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutati ära ja öeldi et kui nad võimule saavad läheb elu paremkas kiiresti ja rahvas uskus seda. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid ka pettust 6.Valimiskünniste puudumine. Erakondi on liiga palju. Seepärast ei tekkinud selgepiirilist parlamendi enamust ning otsuse tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks , Nad võisid parlamendi saalis avalikult kuulutada, et taotlevad riigikorra muutust. Nii mõjutasid nad paljusi valijaid 5.Iseloomusta diktatuuri 1Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda imetleda. Saksamaal oli selleks Hitler.
Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel.Propagandistlik vastasseis- üksteise mustamine. Majanduslik- olla teistest parem. Sõjaline- tuumapommide ja tavarelvade tootmine. · Lääneriikide eesmärgid: Kommunismi tõrjumine. Saksamaa taasühendamine. · NKLi eesmärgid: Maailmarevolutsiooni tagant tõukamine. Sõjast saadud territooriumide kinnistamine. USA mõju vähendamine Euroopas. Alates 1962st majanduslik möödumine Lääne riikidest. Külma sõja algus · 5. märts 1946 Fultoni kõne, Churchilli poolt (ülikoolis).
Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valmiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni . Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Osad arvavad ,et üksteise mustamine meedia kaudu tõukab inimesed eemale. Teised aga et just see tõstab inimeste aktiivsust. Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaanial oma mõju : USA-s langetab umbes kolmandik valijast oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam- vähem samasugune. Hääletamine ja valimistulemused
forgetfulness hajameelsus incompetence ebapädevus, asjatundmatus, ebakompetentsus acknowledge tunnustama, kinnitama, õigeks tunnistama loss kahju, kadu, kaotus recurrent taasilmumine, kordumine grief kahetsusvalu, lein unfathomable seletamatu intensely indensiivselt fortunate õnnelik solace lohutust pakkuma sacred püha merely niisama, vaevu, lihtsalt acceptance pangaaktsept, pangatunnustus denigration mustamine arrange korrastama, korraldama direct juhtima, juhatama, suunama Lk 12 in favor toetus, abi, soodustus, eelis feasible tühistatav coverage kullakate, kindlustus funerals matus comprehensive kõikehõlmav, üldine inherit pärama attorney volinik, volitatud isik tearout ongoing jätkuv, kestev through läbi, kuni Lk 13 executor täidesaatja, täideviija trustees juhatus, juhtkond
mõju avaldavad ka erakondade programmed, mis on muutunud sarnasemaks ning hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast tervikuna. Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et telesaated, ajaleheartikklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised väidavad, et meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja "poriga loopimine" tõukavad valijad hoopis poliitikast eemale. Kolmandad ütlevad, et massimeedia tugevdab eeskättolemasolevaid hoiakuid. Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades
· hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon - klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt) - seotus põllumajanduse või kirikuga vms · massimeedia mõju - telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?) - tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid - kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot - passiivseid kodanikke jätab kampaania ükskõikseks (e-hääletus pole oluliselt tõstnud valimisaktiivsust!) · perekonnatraditsioonid · isiklik kogemus · valitsuse tegevus · väärtusorientatsioonid · ajaloolised tavad · kokkupuude parteiga jm 3
Võin mõelda, et see pole selle inimese puhul lihtsalt võimalik ning ma sain valesti aru. · Uut infot hankida. Võin uurida välja, mis tingis sellise käitumise - kas tal oli kehv päev või ajas ta mind kellegagi segi vms. · Muuta enese käitumist. · Seletada/ põhjendada nähtuse või teise inimese käitumise enda jaoks sobivaks. Ühest küljest võib see olla enesepettus, teisalt aga teise inimese mustamine (Vihma 2006:47-48). 2. Isikutevaheline konflikt kujuneb siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu. Põhjuseks võivad olla hoiakud, väärtused, huvide ja vajaduste vastandlikkus või käitumine tervikuna. Isikutevahelised konfliktid on mehe ja naise, ülemuse ja alluva vahel jne. Selle tasandi konflikt on kõige levinum. Arusaamatuste põhjused on sageli emotsionaalsed ning nende konfliktide lahendamine nõuab suurt paindlikkust (Vadi 1995:128). 3
Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid
mis tagab martensiitstrukt tekke. Jahutuskiirus peab olema suurem karastuse kriitil.kiirusest. Karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, vesilahused ja õlid. Vees karastamise puudusteks on deaile ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur jahtumiskiirus T vahemikus 200…300˚C, mis põhjustab suuri sisepingeid. Õlis jahutamisel peab arvestama õli süttimist ja detaili kattumist õhukese oksiidikilega (mustamine). Karastuskeskkonnad: 1) Ühes keskkonnas- kuumutatud dettail sukeldatakse vedelikku, kus toimub lõplik mahajahtumine. 2) Katkendkarastus- algul jahutatakse lühiajaliselt kiiresti vees, seejärel aeglaselt õlis või õhus. 3) Astekarastus- vannis, mille temp on kõrgem antud terase martensiitmuutuse algtempist, siis aeglane jahutamine õhus. 4) Isotermkarastus (beiniitkarastus) - toimus sulasoolades nagu astekar., kuid seisutus on pikem, austeniit
(adrenaliinisüsiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud selliste füüsiliste sümptomite ilmnemist (Schacher, Singer). Traditsiooniliselt kõige tuntumaks saanud agressiivsuse käsitlused - agressiivselt käituvad inimesed on kuidagi «teistsugused». - Eelarvamus - fikseerunud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsest või loomusest. Etnilise eelarvamuse tased: 1) Vastalised väljendid - vaenulikud ütlemised ja sõnaline mustamine, rassistlik propaganda jms. 2) Vältimine - etnilise vähemusgrupi ühiskonna domineesivast grupist eraldi hoidmine. 3) Diskrimineerimine - vähemusgrupi kodanikuõiguste, töövõimaluste ja teatud eluasemevõimaluste kitsendamine. 4) Füüsiline rünne - vägivald vähemusgrupi isikute ja nende vara vastu. 5) Väljajuurimine - valimatu vägivald terve etnilise grupi suhtes. Inimolevuste «põhiinstinktiks» on oma territooriumi kaitsmine ja see viib nii sõdade kui ka
kommentaare, pilte ning sõnumeid. (Küberkiusamine) Ahistamine saadetakse korduvalt ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju, kommentaare, pilte ning sõnumeid, mis võivad olla ka seksuaalselt ahistavad või arvutiviiruseid sisaldavad. (Küberkiusamine) Küberjälitamine järgnetakse virtuaalselt pidevalt kellegi mänguruumi või jututuppa, kuhu kiusatav siseneb. 9 Mustamine/kuulujuttude levitamine saadetakse korduvalt kirju, kommentaare, pilte ja sõnumeid, mis levitavad alusetuid kuulujutte selleks, et kahjustada teise inimese mainet. (Küberkiusamine) Privaatsuse rikkumine korduvalt murtakse sisse kellegi kontodesse ning saadetakse sealt kiusaja poolt materjale, mis võivad kiusatava ebameeldivasse olukorda panna. (Küberkiusamine) Saladuste levitamine saadetakse teistele edasi saadud privaatseid kirju, pilte ja muid
hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi (maksureformi, perepoliitikasse), aga mitte programmist või ideoloogiast tervikuna. Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised väidavad, et meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja „poriga loopimine” tõukavad valijad hoopis poliitikast eemale. Kolmandad ütlevad, et massimeedia tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid. Need, kes on poliitikast huvitatud, tarbivad valimiste perioodil veelgi rohkem infot, passiivsed kodanikud jätab kampaania ükskõikseks. Selle seisukoha pooldajad osundavad ka tõsiasjale, et vastupidiselt ootustele ei ole internet toonud kaasa hääletusaktiivsuse tõusu.
Tallinna pered vajavad mõistliku hinnaga kodusid, paremaid koole ja lasteaiakohti kodu lähedal ning kindlustunnet tulevikuks. Selleks vajab Tallinn uut linnavalitsust, kes teeb lõpu varastamisele ja raiskamisele, mis takistab pealinna arengut,“ rääkis Kross (Postimees 2013). Kross mõjutab teisi ühiskonna kihte läbi tööliskihi, kellel on raske igapäevaselt toime tulla. Samuti kõlab siit läbi vastase ehk Keskerakonna mustamine. Kross on kasutanud keeleliselt teadlikult eufemistlikku nimetust „Tallinna linnavalitsus“, mitte aga nime „Keskerakond“. Andrus Ansip „Eesti toetab Ukraina Euroopa Liidu suunalisi püüdlusi,“ kinnitas peaminister (Postimees 2013). Ansip kasutas inimeste mõjutamisel „enamik arvab nii“ meetodit. Ta võttis „Eesti“ üheks osapooleks nii, et absoluutselt kogu eesti rahvas toetab Ukrainat. Emotsionaalne mõjutamine Edgar Savisaar
Enamkasutatavaiks karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, mitmesugused vesilahused (peamiseks süsinikteraste karastamiseks) ja õlid (legeerterastele). Mõnede legeerteraste korral kasutatakse ja õhuga jahutamist. Vees karastamise puuduseks on detaili ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur jahtumiskiirus temperatuurini vahemikus 200-300 C o , mis põhjustab suuri sisepingeid. Õlis jahutamisel peab arvestama õli süttimist ja detaili kattumist õhukese oksiidkilega – mustamine, mida tehakse spetsiaalselt, kui on vaja saada tumedat pinda. Tabel 2: terase jahtumiskiirused mitmesugustes karastuskeskondades Karastuskeskkond ja selle temperatuur Jahtumiskiirus C o /s temperatuurivahemikus 550-650 C o 200-300 C o Vesi 18 C o 600 270
Pered olid mehekesksed (patriarhaalsed), samas perekond oli väga tähtis liit ja kõik kes sinna kuulusid oli tähtsad. Orjandus oli tavaline, pea 25% rooma elanikest olid orjad. Riietus rääkis väga palju seisuslikust kuuluvusest (toogad, jalatsid, stoogad). Argiroogadeks olid sai, oliivid, salat, juust, pähklid külm liha (tavaliselt pidudest ülejäänud), vein (iga söögikorra juurde pmst) jne. Piduroad oli loomulikult uhkemad. Muuseas levinud oli rivaali (ükskõik mis alal) mustamine, öeldes, et ta joob liiga palju veini alkohooliku maine oli väga kardetud ja efektiivne. Kunstiteosed hakati tellima, saavutas lisaks varem valdavalt religioossele tähendusele nüüd ka lihtsalt meelelahutusliku tähenduse. Jällegi suured kreeka mõjutused, mõned kuulsamad teosedki on lihtsalt koopiad. Tehti sporti ja mängiti mänge, vastavalt näiteks üldisi võistlusalasid, mis tänapäeval oleksid võreldavad kergejõustikuga, ja mängiti näiteks täringumänge
annaabi.ee 
