Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 1998).
tingitud liigese manustada valuvaigisti, nt puhkeasendis ümbritsevate ibuprofeeni. liigesesidemete Tugev mitte pigistav elastne veenitusest, koe ja veresoonte side. Võimaliku väärasendi kahjustusest. korrigeerimine. (Mustajoki 1999; 225) Turse vigastatud Turse väheneb Jäset hoitakse esimestel 17.03.2013 Turse piirkonnas, mis on paari päeva jooksul päevadel võimalikult palju vähenes, nahk on tingitud veresoonte tõstetud asendis, samal ajal sinakas. kahjustusest. varbaid kõverdades. Külmaravi tehakse 4-6 korda
võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasvanu normaalne massiindeks on 20-25 kg/m2 , mis saadakse jagades kaalu (kg) pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009). Saadud hissiindeksi hindamine on toodud välja allolevas tabelis (tabel 1) Tabel 1. Ülekaalulisuse ja rasvtõve klassifikatsioon (Kahn ja Loit 2009). Kehamassiindeks Hinnang Mõju tervisele 20- 25 Normaalne kehakaal
eemaldumine oluliselt aeglustuda. Mida kauem kontrastaine neerudes viibib, seda tõenäolisemalt ta neid kahjustab. Seepärast uuritakse nerrukahjustuse kahtluse korral enne protseduuri seerumi kreatiniinitaset. Kui neerutalitluse halvenemist näitav kreatiniinitase on tõusnud, kontratsainega uuringut ei tehta. Kui kratiniinitase on veres normaalne, eemaldub kontrastaine organismist probleemideta ja uuringu võib teostada riskideta. (Mustajoki & Kaukua, 2005) Teostades peaaju angiograafiat asetab neuroradioloog nõela lapse kubeearterisse. Nõela abil sisestatakse kateeter. Kateeter läbistab läbi keha arterid ja seejärel jõuab igasse nelja peaarterisse kaelas, mis lähevad ajju. Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest.
See põhineb õe ja arsti tähelepanekutel. Lapse tegevust ja käitumist jälgitakse lapsele märkamatult. Üldseisundit puudutavaid tähelepanekuid tehakse järk-järgult patsiendi jälgimisel: esmakordsel kohtumisel, patsiendi sisenemisel vastuvõtukabinetti, vestluse, anamneesi kogumise käigus, edasise läbivaatuse käigus erinevate elunkondade uurimise juures. Tulemus dokumenteeritakse tervisekaarti, õendus- ja haiguslukku. (Lastehaiguste .... 1986, Mustajoki 2005, Saha 2005) Tervikliku ülevaate saamiseks lisatakse anamnestilised andmed. Üldseisundi kirjeldamisel peaks selguma, millisena patsient näib: haigena või tervena. Olenevalt lapse seisundist hinnatakse üldseisundit: heaks, rahuldavaks, raskeks või üliraskeks. Üheks olulisemaks üldseisundit mõjutavaks teguriks võib olla ebameeldivustunne või valu mingis elundis või kehaosas. (Lastehaiguste ... 1986, Kallas jt 1999)
arengust, kulgust, ravimist, uuringutest. (B.Ladwig,G., J.Ackley,B., 2008: 352 -353) Ebapiisav Patsienti peab Õpetada kasutada abivahendeid enesehooldus riietuma riietumisel (00109), Riietub spetsiaalse vahendite abiga. iseseisvalt. mis on tingitud (Mustajoki 2001) ülekaaluga. (Herdman 2012: 251) Häiritut Tagada Anda rahu 7 mugavustunne(00214) mugavustunne , tingitud väsimusest ja nõrkust. (Kukkes jt. Uurida ja hinnata patsiendi komfordi 2012:473) taset Toetada ja julgustada patsient
on küll tavapärane (ca 4,5%), kuid suhkru asemel sisaldavad magusaineid, mistõttu nende energiasisaldus on 30-50 kcal 100ml kohta. Vähendatud rasvasisaldusega ,,light" tooted Eestis on tunduvalt rohkem vähendatud rasvasisaldusega tooteid kui vähendatud suhkrusisaldusega. Vähendatud rasvasisaldusega tooted ei ole mõeldud selleks, et loobuksid rasvast, vaid, et väheneks rasvaga liialdamine. Kergtooteist vähesed, peamiselt vaid karastusjoogid, on täiesti kalorivabad (Mustajoki 2005). Paljudel toiduainetel, eriti piimatoodetel, on võimalik vähendada ainult rasvasisaldust ning lisaainete lisamine ei ole vajalik. Lihatoodete rasvasisaldust on võimalik vähendada väherasvase tooraine ja vastava tehnoloogia valikuga. Mõnel väherasvasel ,,light" tootel asendatakse rasv rasvaasendajaga, kuid enamik rasvaasendajatest on süsivesikud või valgud, mida pole vaja karta. Rasvaasendajad Toiduaines on rasval teatud roll
torkavad vahendid konteinerisse, vähendamaks terviseriske; 24. Teavita patsienti võimalikest tüsistustest (haavainfektsioon, verejooks); 25. Võta käest kindad; 26. Teosta käte antiseptika; 27. Dokumenteeri protseduur: kuupäev, kellaaeg, kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249). KASUTATUD KIRJANDUS Alila, A., Huttunen, R., Hyvärinen, S., Maanselkä, S., Mustajoki, M., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Moreau, D. (2001). Handbook of Nursing Procedures. USA: Springhouse Corporation. Sulsenberg, I. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina.
Revaktsineerimine 13 aasta vanuselt NB! Võimalikud kõrvaltoimed: palavik ja 7-10 päeva pärast tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. toim. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina Mere, E. koost. (2002). Lapse tervise ABC. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. www.inimene.ee Tänan kuulamast! Olge terved!
· Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins. · Videbeck, S. (2003). Pshyciatric mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins.
Kuseelundeid pole tavaliste röntgenpiltidega peaaegu üldse näha, seda pildistusmeetodit kasutatakse ainult kuseteede kivide kahtluse puhul. Tavaliselt sisaldavad kivid sedavõrd kaltsiumi, et lasevad halvasti läbi röntgenkiirgust, seepärast tulevad need ka pildil esile. Kuseelundite röntgen-kontrastaineuuring e. urograafia Vanasti kasutati seda meetodit palju, tänapäeval aga uuem tehnika ning kasutatakse enamuses ainult kuseteedekivide tuvastamisel (Kaukua ja Mustajoki 2005). Rinna ultraheli Rinna ultraheliga saab kindlaks teha kas rinnas olev tükk on põhjustatud vedelikuga täidetud tsüsti või tahke massi poolt. Testiks ei ole vaja teha ettevalmistusi. Mammograafia Mammogrammi abil saab tuvastada ka kõige väiksemaid moodustisi rinnas. Ennem uuringule tulekut tuleks vältida deodorandi kasutamist kaenlaaugu piirkonnas, kuna see võib mõjutada pildi kvaliteeti
operatsiooni raskusest, opereeritavast piirkonnast, haige seisundist jm. Pikemaaegse immobilisatsiooni korral on tähtis asendiravi, lamatiste profülaktika, hea hügieen. Samuti aktiivne ja passiivne võimlemine. Parenteraalne toitmine. Kui operatsioonipatsient vajab mingi aja jooksul parenteraalset toitmist, võivad tekkida suuprobleemid, milliste puhul patsient vajab tõhustatud suuhügieeni (vt. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine). Kasutatud kirjandus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina 4
to Maintaining Cardiorespiratory Function Lk 367-372) Hockenberry, M.,J. & Wilson, D. (Edited by). (2007). Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8 th Edition. Mosby Elsevier. (Lk 1273-1286, 1315-1322) Jaanson, T. (2000). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Tartu. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. Tartu: TÜ Lastekliinik Kingisepp, P-H. 2006. Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. Siimes, M. (2005). Lapse uurimine. Kogumikust: Haige uurimine. Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.). Tallinn: Medicina. 65-79. Tukiainen, P. (2005). Kopsud ja hingamine. Kogumikust: Haige uurimine. Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.). 271-280. Tunell, R. (1998). Neonatoloogia. Tartu: OÜ Greif. Whaley & Wong´s. (2007). Nursing Care of Infants and Children. St Louis, Missouri: Mosby. Wong. 2008 Clinical Manual of Pediatric Nursing kirje ei ole korrektne 12
, Neill, F., Timmins, F. (Ed.). Clinical Skills in Children s Nursing. New York: Oxford University Press, lk.227-235. Heinonen, K. (1999). Terve ja haige vastsündinu: vereringeelundkonna funktsionaalsed häired. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, lk 141. 49 Hiironen, K. (2001). Lapse ettevalmistamine proovi võtmiseks ja protseduuriks. Raamatus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.). Õe käsiraamat. AS Medicina. Hockenberry, M., J. & Barrera, P. (2007). Communication and Physical and Developmental Assesment of the Child. Raamatus: Hockenberry, M., J. & Wilson, D. (Ed.). Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8 th Edition. Mosby Elsevier, lk.173-177. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja). (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, lk.122-129. Jokinen, E
häirib teadmatus, valu, jõu langus, tegevusvõime piiratus, raskused enesega toimetulekul. 7 o Enne patsiendi haiglast lahkumist vestelda lähedastega ja õpetada neid patsiendi abistamisel toime tulema. (Sisehaigused 1996) Kasutatud kirjandus. o Jaanson, T. (1996) Sisehaigused. Käsiraamat õdedele (lk. 223-225) o Mustajoki, M. jt (2001) Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn (lk. 278-279) o Birkenfeldt, R. jt (2000) Reumatoloogia. AS Medicina Tallinn. (lk. 219-225) o Herold, G. jt (1999) Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. OÜ Greif. Tartu (lk. 603-606) o R. Kallikorm, T. Vestman. (2007) Reumatoloogia konspekt 2007. Tartu Ülikooli Sisekliinik, Tartu. (lk. 109-114) o Isomäki, H. jt (2004) Reuma-aabits. OÜ Lege Artis. (lk. 24-25) o Palo, J. (2005) Tervise käsiraamat
hirmu suhtes. On oluline, et lapsevanemad oleksid rahulikud, et vältida lapse hirmutamist. Väga oluline, on toetuse ja turvalisuse jagamine ka peale uuringu toimumist. Kui laps soovib nutta peab see olema lubatud. (Mansson 2002). 3-7 aastased vajavad lühikest ja lihtsat selgitust. Erguta last küsima, kui ta millestki aru ei saanud ja kiida teda kui ta on tubli. Veena last, et tema ei ole haigeks jäämises süüdi ja et see on mööduv olukord. Pööra tähelepanu lapse oma arvamusele (Mustajoki 2001). 7-13 aastaseid informeeritakse nende teadmisjanust lähtudes. Informatsiooni jagamine on lihtsam kuna koolilapsed suudavad oma tundeid verbaliseerida ja on võimelised aru saama raviprotseduuri põhjustest ja vajadusest. Selles eas on hirm surma ees loomulik. Kui laps küsib midagi, siis vasta ausalt, ära vaheta kõneainet. (Mansson 2002). Teismelised suudavad vastu võtta verbaalset informatsiooni, kuid ka siin võib vaja minna tegelikkusega seostamist
W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.) (inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Raamatute puhul, milles on toodud peatükkide autorid tuleb loetelu koostada järgnevalt: peatüki autori perekonnanimi koos initsiaalidega, raamatu ilmumisaasta, peatüki pealkiri,
W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Kogumike puhul (samad nõuded kehtivad ka neile raamatutele, milles on toodud peatükkide autorid) tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaaliga,
annaabi.ee 
