Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Must vares, Reeli Reinaus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seth, sten, pannud, tabletid, mercedes, steni, elina, kiirabi, vares, suhtlemine, kambad, neeger, pargi, kartis, kuulnud, vaatas, aknast, disko, istumine, purju, mõistis, esiotsas, koridori, kohtas, tasapisi, varjas, klassist, haukuma, kotist, otsima, jälitama, arvas, rattaga, diplomaat, töökaaslased, leppisid, lastekodulaps, kotti, tunnevad, poisilePikapeale tüütas see Anni ära ning ta soovis, et kõik oleks jälle endine. Ta oli hakkanud hovi tundma ka Maya vastu, kuna ta polnud temast teadlik. Ta arvas, et ehk ongi Maya satanist ning otsis ta kohta Satanisti foorumist, internetist. Ta ei leidnud sealt midagi Mayaga seonduvat. Pikapeale hakkas, aga Anni ennest satanisti teema huvitama. Kord kohtas ta seal foorumis Sethi nimelist poissi kes teadis palju satanisti teemal. Seth rääkis Annile, et ta olevat tihti mustade jõudude poole pöördunud ja abi palunud. Aga see olevat ainult tugevatele ja nõuab ka hinda. Ta rääkis Annile, et kui ta tahab abi saada, siis pöördugu langenud inglite poole: Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer. Anni oli hoiatatud, et nad kõik nõuavad oma hinda, kuid Ann ei uskunud seda jama ning proovis ikkagi nende poole pöörduda. Ann arvas, et mis ikka
võltsilt ja hoolimatult. Kõik püüavad välja näha ja käituda nii nagu nad mitte millestki ei hooliks, väljaarvatud muidugi mõnda kampa kuulumine. Liis puutub selles kõledas linnadzunglis kokku narkootikumide, alkoholi liigtarbimise, vägivalla ja rassismiga. Kui kõik teised klassikaaslased püüavad endast jätta võimalikult "lahedat" muljet ja pidevalt silma paista ja kuuluda mõnda kampa, siis mulatipoiss Seth on ennast teistest täiesti isoleerinud. Ta elab omas maailmas. Ja seda seetõttu, kuna kogu ülejäänud klass teda vihkab. Vihatakse tumedanahalist ning lastekodust pärit poissi, kellel on paremad asjad. See maailm hakkab muutuma siis, kui Seth ühel hämaral õhtupoolikul Liisi pargis ahistajate käest päästab ja kui halva mainega kutid Liisi jooki kahtlast ainet sisse panid. See äratab Liisis huvi Sethi vastu ja ta püüab temaga lähemalt tuttavaks saada. Mis tal ka õnnestus ja
Ema käskis ruttu Annil kiirabi kutsuda. Haiglas selgitasid arstid, et Andresel on kaasasündinud südamerike. Järgmistel päevadel oli ema Andresega intensiivis ja isa oli kaua tööl. Ann tundis ennast väga üksikuna. Andrest pidi opereerima aga Eesti ei saanud seda teha, seda sai teha vaid Soomes. Ann hakkas huvituma satanistide foorumitest, sest arvas, et Maya käib sellistes kohtades. Ta kohtus seal ühe poisiga kelle nimi oli Seth. Seth rääkis talle tugevatest jõududest. Ann proovis deemoneid välja kutsuda. Ann arvas, et tema väikevend oli haige seepärast, sest tema ebaõnnestunud deemonite väljakutsumine võis teha tema väikevennale südamerikke. Ühel õhtul kuulis Ann kuidas tema vanemad tülitsevad. Järgmisel õhtul ei tulnud isa koju, ema käskis Annil minna isa tööjuurde. Algul puikles Ann vastu aga läks ikkagi isa tööjuurde. Ann tahtis minna otsemini aga ta pidi minema siis surnuaia juurest mööda
sünni ajal kajas kogu taevas: ,,Praegu sündis suursugune valitseja, heategija- Osiris! Ta valitseb kõike, mis on maa peal!" Kõik inimesed kuulsid seda hüüdu ning olid rõõmsad selle sündmuse üle. Igal pool peeti pidusid ja kokkutulekuid. Ka Ra nägi Osirise headust ja ilu. Osirisel olid suured tumedad silmad, mustad ja läikivad juuksed. Teisel päeval sündis Horos, kellel oli valge nägu, heledad juuksed ja päikesesäravad silmad. Kolmandal päeval sündis Seth, kes oli väga inetu. Tal olid punased juuksed, punane nägu, kitsad ning haiged silmad, mis vaatasid suure pahameelega ümbritsevat maailma. Neljandal ja viiendal päeval sündisid tütred Isis ja Neftüs. Igal jumalal oli pühendatud oma päev. Aga neil viiel jumalal polnud ühtegi konkreetset päeva, mis olid neile pühendatud. Tavaliselt peeti nende sünnipäeva vanaaasta lõpus ja uueaasta alguses.
TEE ISA JUURDE Raimond Kaugver Tegelased: Jürgen Moorast Külliki Moorast/Suurhans (Jürgeni ema) Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis
Oskar Luts ,,Soo" Tegelased: Toomas Haava, onutütar Liis , koer Tuks ja kass Pupi , Liisi mees Juhan Kase, Metskass ehk Hilda, Jakup, Madjak Liis Toomas naaseb Pariisist,kus ta oli õppinud maalikuntsti viis aastat,oma onutütre Liisi koju. Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku Toomas kohtub Liisi mehe Jukuga, nad vestlevad ning lõpuks soovitab Juku Toomasel minna sohu jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära. Ta arvas,et upub ära aga lõpuks kohtas ta naist,kes talle abi pakkus. Toomas ütles,et elab Viimsis aga naine ütles,et sinna on kauge minna mööda maanteed ning läbi sohu võib ta uuesti ära eksida seega
KUIDAS ELAD, ANN? ühel päeval, kui ann keldrisse läks ema käsul pudeleid viima, märkas ta ühe kasti peal olevat kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tü
Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada. Madruk (lk 190) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal. 90 meetrine Paabeli torn, mis asus Babüloni linna südames, rajati Marduki auks. Ta oli kõige tähtsam Babüloonia jumal. Tema relvaks olid piksenooled. Seth (lk 193) Ta on kõrbe, kurjuse ja surma jumal, öö ja kuritegude jumal, tormi ja äikese jumal. Teda võib kohata ka pantrikujulisena. Sarnasus kaameli ja okaapiga. Tema loomad on eesel (rumal ja himur loomus), siga ja jõehobu. Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis
Nipernaadi ütleb Katile, et see ei ole isegi tema talu ja et tal on mõis ja 40 lehma. Kati ütles, et Jaak ei lase teda ära. Kati armastas Jaaku ja oli õnnetu, kuid ta oli valmis Nipernaadiga kaasa minema lubaduse pärast. Nipernaadi ei tahtnud nii. Peremees lubas Nipernaadile hobuse 4 anda. Tuli välja, et arsti juurde minnes olid nad juba oma pulmakuupäeva paika pannud. Nipernaadi läheb samal õhtul lauda peale ja räägib sulasega juttu. Lubas ta oma mõisa tööliseks võtta. Järgmisel hommikul oli Jaak sõitnud Kati ema ja õdede-vendade järgi. Kati kutsus Nipernaadi veel tuppa korraks. Seejärel Nipernaadi lahkub. SEEBA KUNINGANNA Kätte on kohe jõudmas talv. Üks mees kõndis mööda randa. Käis kalurite onni juurest onni juurde, kuid keegi teda sisse ei lasknud. Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis
Nipernaadi ütleb Katile, et see ei ole isegi tema talu ja et tal on mõis ja 40 lehma. Kati ütles, et Jaak ei lase teda ära. Kati armastas Jaaku ja oli õnnetu, kuid ta oli valmis Nipernaadiga kaasa minema lubaduse pärast. Nipernaadi ei tahtnud nii. Peremees lubas Nipernaadile hobuse 4 anda. Tuli välja, et arsti juurde minnes olid nad juba oma pulmakuupäeva paika pannud. Nipernaadi läheb samal õhtul lauda peale ja räägib sulasega juttu. Lubas ta oma mõisa tööliseks võtta. Järgmisel hommikul oli Jaak sõitnud Kati ema ja õdede-vendade järgi. Kati kutsus Nipernaadi veel tuppa korraks. Seejärel Nipernaadi lahkub. SEEBA KUNINGANNA Kätte on kohe jõudmas talv. Üks mees kõndis mööda randa. Käis kalurite onni juurest onni juurde, kuid keegi teda sisse ei lasknud. Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis
ärasõidust, kuid Kati leiab põhjuseid, miks mitte minna. Hansuoja peremees ütles, et ta annaks isegi oma talu Kati eest. Nipernaadi ütleb Katile, et see ei ole isegi tema talu ja et tal on mõis ja 40 lehma. Kati ütles, et Jaak ei lase teda ära. Kati armastas Jaaku ja oli õnnetu, kuid ta oli valmis Nipernaadiga kaasa minema lubaduse pärast. Nipernaadi ei tahtnud nii. Peremees lubas Nipernaadile hobuse anda. Tuli välja, et arsti juurde minnes olid nad juba oma pulmakuupäeva paika pannud. Nipernaadi läheb samal õhtul lauda peale ja räägib sulasega juttu. Lubas ta oma mõisa tööliseks võtta. Järgmisel hommikul oli Jaak sõitnud Kati ema ja õdede-vendade järgi. Kati kutsus Nipernaadi veel tuppa korraks. Seejärel Nipernaadi lahkub. SEEBA KUNINGANNA Kätte on kohe jõudmas talv. Üks mees kõndis mööda randa. Käis kalurite onni juurest onni juurde, kuid keegi teda sisse ei lasknud. Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist,
) tundus rikkaima linnana, erinevalt oma setsmeväravalisest Teebaist sajaväravaliseks Teebaiks. Mõisted: -Veekell (lk 398)- kahest ühendatud veeanumast koosnev kell, kus aega mõõdab aeglaselt voolav või tilkuv vesi. Veekell näitas täpset aega. -Õpetaja (lk 406)- Õpetaja on isik, kes teisi õpetab või kasvatab, aidates õpilastel omandada teadmisi või oskusi. Õpetaja ehk pedagoog on ühtlasi elukutse. -Pääsuke (lk 410)- Pääsuke on värviliste seltsi kuuluv lind. - Seth (lk 412)- Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise (oma venna) tapja. Teda kujutati eesli peaga. XII Raamat: Veekell mõõdab aega Sinuhe läheb Süüriasse ja pärast pikki läbirääkimisi, sõlmib seal igavese sõpruse lepingu Egiptuse ja Süüria vahel. Tagasi minnes olid Sinuhe tarkused veel kasvanud. Kui ta koju jõudis, siis suri vaarao tütar, ja ka vaaraod üritati tappa. Sinuhe reisis jälle Teebasse, ja nägi seal et Kaptah on veelgi jõukamaks saanud
Alles veidi aja pärast sai teada, kui Indrek linnupoegadest rääkis, siis ütles ka seda. XXXIV Mäele viimased lapsed sündisid Tiiu ja Kadri ning Orule Jüri. Joosep ei saanudki kroonusse. Andresel ja Pearul oli ikka kemplemist ja kohtu vahet käimist küllaga. Jõulude ajal läksid lapsed kirikusse kõige nooremad jäid vanematega koju, aga Liinel oli esimene kirikus käik ning uudistamist ikka jagus. Kirikust tagasi sõideti reega, millel oli Joosep pannud kellad külge, aga sellest ei tohtinud isa teada saada. (Naabrikoer) Valtu ronis Eespere tuppa jõuluõhtu ning sai Andreselt korralikku keretäie aga julgenud enam naabrimaal nina näidata. Kirikust tagasi jõudes söödi jõululauas ning siis katsusid noor ja vana Andres rammu. Mustlasvõitlemisega jäi vana ikka peale, aga kingsepaga pidi võidu pojale loovutama. XXXV Andres ja Pearu käisid terve talve kohtu vahet. Kui kõrtsiletti ääres kokku said rääkis
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
mitte minna. Hansuoja peremees ütles, et ta annaks isegi oma talu Kati eest. Nipernaadi ütleb Katile, et see ei ole isegi tema talu ja et tal on mõis ja 40 lehma. Kati ütles, et Jaak ei lase teda ära. Kati armastas Jaaku ja oli õnnetu, kuid ta oli valmis Nipernaadiga kaasa minema lubaduse pärast. Nipernaadi ei tahtnud nii. Peremees lubas Nipernaadile hobuse anda. Tuli välja, et arsti juurde minnes olid nad juba oma pulmakuupäeva paika pannud. Nipernaadi läheb samal õhtul lauda peale ja räägib sulasega juttu. Lubas ta oma mõisa tööliseks võtta. Järgmisel hommikul oli Jaak sõitnud Kati ema ja õdede-vendade järgi. Kati kutsus Nipernaadi veel tuppa korraks. Seejärel Nipernaadi lahkub. SEEBA KUNINGANNA Kätte on kohe jõudmas talv. Üks mees kõndis mööda randa. Käis kalurite onni juurest onni juurde, kuid keegi teda sisse ei lasknud. Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis ta Sirvastesse, läks kõrtsi
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus
isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Ühes tekstis on niisugune Ra palve: "Oo, Nun, kes sa oled esmasündinu jumalate hulgas, kelle poeg ma olen, palun, anna mulle nõu"). Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid (2) Su (õhujumal) ning (3)Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel...) tekkisid taevas (4) (Nut) ja maa (5) (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: (6) Osiris, (7) Seth, (8) Isis ja (9) Neftis (Nephthys). Hiljem samastus Atumiga Ra (Atum-Ra). Püramiiditekstides räägitakse Atumist: "See kuningas tekkis Nunist, kui ei olnud ei Taevast, ega Maad, kui mitte midagi ei eksisteerinud". Jumal Atumit ehk Temi, kes oli algselt Heliopolise kohalik jumalus, peeti dünastilisel perioodil üheks Ra esinemisvormiks ja loojuva päikese kehastuseks. Atum oli üks egiptlaste esimesi jumalusi. Teda kujutati purjetamas Ra laevas, kellega teda kui Atum-Ra (või Ra-
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste kä
Ta peidab end koolimajja ära. Samal ajal on ka Tiina veel koolis, väljapääsu juures. Tiina imestuseks jookseb ka Ville veel nuttes õue, ei tea mis tal küll juhtus. Järgmisena tormab õpetaja väljapääsu juurde ja küsib Tiinalt kas keegi on siit väljunud, Tiina on täiesti kindel, et keegi pole välja läinud, Villet ei taha ta aga mainida. 14 Sveni prillid leiti trepi pealt ja Sven ise bioloogia klassist teadvusetuna. Kiirabi viis Sveni haiglasse. Nüüd oli Tiina kindel, et Ville tegi seda Svenile, kuid siis tungis talle pähe mõte, et Sven võis seda ise teha. Tiina läks haiglasse Sveniga rääkima, Sven tunnistas üles, et oli endale kõike seda ise teinud. Põhjused jättis ta aga selgitamatta. Järgmisena astus sisse Ingrid, kes oli Sveni armunud, ta kohkus kui nägi Tiinat aga Tiina hakkaski just astuma. Tiinal oli hea meel Ingridi ja Sveni suhte üle, nüüd saab Sven vähemalt kellelegi toetuda
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale. Nad rääk
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võim
Jaak tahtis, et Toomas jääks Katiga veel kauemaks tallu, sest Kati pidi tema eest veel hoolitsema. Ta tahtis, et Toomas annaks Kati temale. Toomas keeldus. Möödusid nädalad. Kati veetis aega Jaaguga tagakambris. Toomas rääkis Katile, et see polegi tema talu. Tema talu asuvat ligidal. Tal olevat lausa häärber. Ta tahtis, et Kati harjuks töödega ja seepärast tõi ta oma onu tallu. Ta lubas Katil Jaaguga jääda. Jaak ja Kati olid linnas käies oma pulmapäeva juba paika pannud. Nad lubasid Nipernaadil tihti külas käia ja kutsusid teda oma pulma. Nipernaadi juhatas sulasele Moormaale teed oma mõisa ja lubas talle rohkem palka maksta kui Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla. Nipernaadi lahkus Hansuoja talust. Seeba kuninganna. Sadas lund. Toomas jõudis Sirvastesse ja asus seal propse lodjale laadima. Tema paarimeheks sai Jaanus Roog. Jaanus viis ta Siimon Vaa onni. Siimonil oli tütar Maret. Toomas valetas, et on madrus ja ootab laeva. Ta sai sadamas tööd
Esimesest peatükist sain ma teada, missugust elu Mende elas Nuubias, et tal on kaks vanemat õde Shokan ning Kunyant ja kaks vanemat venda Babo ning Kwandsharan. Leheküljel 23 sain ma teada nende küla traditsioonidest, et lapsi kaunistati, lõigates igasuguseid kujundeid naha peale. Ning poisse lõigati ümber. Siis kui Mende laps oli, siis enam kujundeid nahka ei lõigatud ning poiste ümberlõikamine toimus ka tunduvalt varem. Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi,
Ann leppis Ritaga kokku, et Rita räägib Reenaga, et õhtul toob Reena oma vanaisa kodu võtmed bussijaama ja ütleb aadressi, kus ta vanaisa maja asub. Ann kooli ei läinud, vaid läks hiljem oma koju. Ta võttis riideid, raha, süüa ja loomulikult ka ema päeviku, siis läks ta ema tuppa ja nuusutas ta öösärki. Ann jäi seal vist magama. Igatahes, kui ta ärkas, oli kell juba nii palju, et Rita pidi varsti kohale jõudma. Ann võttis prügikoti ja läks alla keldrisse pudeleid kotti panema. Kui need oli kotis, tuli ka Rita. Nad viisid pudelid pudelite kokkuostu ja said selle eest mitusada krooni. Pärast seda läksid nad bussijaama ja hakkasid Reenat ootama. Kokkulepitud ajani oli veel oma tund aega aega. Lõpuks, kui Reena tuli koos võtmetega, ütles Rita, et oleks vist parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi.
pekstud. Tuli välja, et Roometit oli peksnud Marcus koos oma sõpradega ja nad olid visanud Roometi peale läbi peksmist tiiki. Raili läks peale kuuldut Marcuse juurde ja sõimas tal näo täis, lisaks sai ka Jennifer teada, milline Marcus on ja jättis ta maha. Roomet sai varsti haiglast välja ja jõudis eksameid ikka teistega koos teha. Viimase, ajaloo eksami aeg kukkus Roomet aga kokku ja talle kutsuti kiirabi, eksam jäeti pooleli ja Raili läks haiglasse järgi. Jõudes haiglasse ütles Railile arst, et Roometil oli tromb ja ta suri teel haiglasse. Viimane peatükk on jälle lõpupeost, kus Raili mõtleb Roometile ja tänab teda kõige eest, mis roomet talle pakkus. Raili ootas Roometi last.
Poole tee peal koju tahtis minna tagasi, et anda Peetrile poja teenitud raha nahkade eest, kuid Jüri soovitas selle mõne päeva pärast Peetrile vaikselt pihku anda, sest sellist raha oli raske vastu võtta. Õhtul vaatas Jüri oma laevapuid. Tulid vaiksed ja soojad päevad. Jüri ja Kustas läksid ööseks võrke vette panema. Rannas nägid nad eemalt Võrke Leenat, kes väga hädiselt ja õnnetult ämbriga toimetas. Kodus oli ema just väikse Ehte magama pannud, kuna Tooni oli jälle palvetunnis. Tooni saabus alles, kui kõik peale Kustase magasid, kellega Tooni ka natuke juttu ajas. Hommikul läks Kustas isaga võrke välja võtma. Saaki oli vähem, kui loodeti. Õhtupoole saabus koju ka Lui, keda soojalt vastu võeti, Toonil silmad märjad. Kustas mängis veel pilli. Öösel käis Kustas Sohvi juures Hüdjapel, hommikul oli ta tagasi omas voodis. Öine vihm oli olnud tugev. Kaarel narritas Kustast öise ''kalalkäigu'' pärast
Margus Karu ,,Nullpunkt" Tegelased ja nende kirjeldus: · Johannes- peategelane · Ema- hull · Isa- elab Adaveres · Reelika- klassikaaslane · Eeva- klassikaaslane, vana tuttav · Irina Popova- klassijuhataja ja vene keele õpetaja · Bianka- klassikaaslane · Liisa- klassikaaslane, lähevad vihiku pärast tülli · Raimo- klassikaaslane · Mihkel- klassikaaslane · Kerli- klassikaaslane · Marileen- klassikaaslane · Karmo- klassikaaslane · Kreete- kaksikõde, Tai internaatkool · Ege- õde, Johannes kolib pärast tema juurde · Olav- vend, elab Bosnias · Paul- kõige vanem vened, käib Tartu ülikoolis · Allandi- direktor · Paula- klassikaaslane · Robert Velling- klassikaaslane vaikne ja tore poiss · Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi · Bert- p
Peale kunsti oli võimlemine, kuhu Jaak ei läinud, sest arst oli tal tunnisosalemise ränga köha tõttu ära keelanud. Jaak polnud eelmisel õhtul jõudnud koduseid ülesandeid teha ja otsustas need vaba tunni ajal joonde ajada. See jäi aga sinnapaika, sest klassi tuli Riks. Jaak ütles talle, et arst oli öelnud, et Riks oli õnnega koos, et koibi sirgu ei visanud, kuid Riks arvas, et see ei saa mingi õnn olla Jaak olevat ju kogu selle aja pidu pannud. Jaak ei öelnud selle peale midagi, ent mõtles, mida Riks selle all nii halvakspandavalt mõtles . Jaak valmistus juba midagi vastu ütlema, kuid klassiuks läks lahti ning Penn liipas sisse oli võimlemises oma kõõluse välja venitanud. Penn märkas, et poiste vahel oli midagi, sest nood jõllitasid teineteist pidevalt ning ei naernud Penni kõõluse üle, mida nad tavaolukorras oleksid teinud.
Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi.
annaabi.ee 
