http://www.youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia. Verdi ooperid: "Rigoletto", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Peale ooperite on tuntud tema reekviem. http://www.youtube.com/watch?v=uMDyPMhsJwA 1:01:28 Itaalia keele eripärad Itaalia keele eripäraks on selliste murrakute rohkus, nagu näiteks lombardia, veneetsia, rooma ja naapoli. Seejuures erinevad murrakud ametlikust keelest niivõrd palju, et itaallastel endil on tihti raske mõista naaberpiirkonna keelt. Lisaks murretele erineb piirkonniti ka kirjakeele eri variante. Keele vokalism, täishäälikute suur hulk ning sõna lõpus peaaegu täielikult puuduvad kaashäälikud raskendavad keelega harjumatule kuuljale sellest arusaamist. http://www.youtube.com/watch?v=04ckV9QueXc
Esimesed isamaalised tekstid pärinevad 16. Sajandist. Paar sajandit hiljem ilmus esimene eestikeelne Piibel, mis oli tõlgitud põhjaeesti-keelde. Sellest alates hakkas põhjaeesti keel domineerima, enne seda rivaalitsesid ühiseesti kirjakeele staatuse koha eest kaks keelevarianti: peale põhja-eesti (Tallinn) oli lõunaeesti (Tartu) keel. Järgmise sajandi lõpuks oli lõunaeesti kirjakeel peaaegu väljasurnud. Viimase paarikümne aasta jooksul on grupp haritlasi kagu-Eestis kõneldavate murrakute põhjal loonud uut kirjakeelt, mida nimetatakse kas lõunaeesti , võro või võro-seto keeleks.
Eesti keelt on seni mõjutanud kõikide erinevate valitsejate keeled, kes Eesti pinnalt üle on käinud. Praegu aga kõige suurem muutus võib olla see, et just eriti laen- ja võõrsõnade hulk meie keeles aina kasvab tuleb kasutusele üha enam teistest keeltes pärit sõnu, mis kas muudetakse eestlase jaoks natuke suupärasemaks või siis isegi säilitavad oma algupärase keele kuju. Peale selle võib eesti keel muutuda üha rohkem ühetaolisemaks, murrete ja murrakute arv võib väga suurel määral kahaneda. Selle põhjuseks on maapiirkondades küllaltki valdav tööpuudus ja inimeste üha sagedam kolimine suurematesse linnadesse, kus neil on võimalik paremini tööd leida ja ära elada. Kui niimoodi erinevatest piirkondadest pärit keelelise erinevusega inimesed ühte kokku kolivad, on paratamatu, et ka keel ühtlustub, et üksteist paremini mõista. Eesti keel on siiani olnud pidevad muutumises ja on seda ka praegu. See on vältimatu. On
Paraku on miljoni emakeele rääkijaga keel hääbumisohus, sest eesti keelde on tulnud väga palju parasiit ja slängsõnu paljudest keeltest. Eesti keel jääb püsima ainult siis, kui me seda hoiame ja õigesti kõneleme. Kui poleks meie emakeelt eesti keelt, siis poleks ka eestlasi, eestlust ja Eesti riiki. Eesti keel on väga rikkas oma neljateistkümne käände ja rohkete murretega . Paraku on murrakute kõnelejaid järjest vähem ja lähiajal keelemurrakud ka arvatavasti hääbuvad. Eestis elab üsna rohkelt muukeelset rahvast, kes on eesti keelele suureks ohuks. Nad ei omanda eesti keelt korrektselt ja see tõttu tekib palju kummalisi väljendid, millel pole loogilist seletust. See probleem ei ole ainult muulastel, vaid see on ka meie grammatikat väga palju nõrgendanud. Eriti on kirjakeelt mõjutanud arvutites kasutuselolev suhtluskeel
· spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud
sellel baseerub eesti kirjakeel. Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde pääsenud. Näiteks pikkade täishäälikute diftonginemine: tüma moa, suured soapad koa, edasi ei soa ega soa või Jüri tuas luastude pial mauli muas, süeb küpse kualikast. 3.4 Idamurre 5 Endisel Põhja-Tartumaal kõneldav idamurre, keskusega Kodaveres, on sillaks kirderannikumurde Viru murrakute ja lõunaeesti murde vahel, ühtlasi on seda nimetatud ka vadjapäraseks murdeks. Tüüpiliseks erijooneks on siin olnud rohke õ-hääliku esinemine. Näiteks õtsekõhe üle Õtsamärdi õrasse; kõllane õrav issi `istus' õksa õtsan, õgis õkkid ja õksendas, samuti häälikumuutus ht > st: armas toster, anna rosto, lapse kõst on lasti `armas tohter, anna rohtu, lapse kõht on lahti', või küll õli ale vasti, kui metsävasti lasti lasti `küll oli
ning igapäevane kirjakeele sõnavara on erinev. Sellepärast ei ole võimalik rääkida kindla sõnavaraga murdest või keelest, vaid nähtusest kui niisugusest üldisemalt. Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse sellele saab ka käesoleva uurimistöö II peatükis, kus vaadeldakse teatud sõnade vasteid slängis erinevatel aegadel praegu, kümme ja kakskümmend aastat tagasi. ,,Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid." (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12) Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: ,,Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau-põlvkonnad, kes üksteise väljendeid pilavad ja naeruväärseteks põlgavad
teemaks eesti dialektoloogias. Karl Pajusalu doktoritöö (1996) käsitleb Karksi murrakust lähtudest keele- ja murdekontaktide mõju murdekeele varieerumisele ja tasandumisele. Eesti ja eestirootsi murdekontakte on käsitlenud Evi Juhkam magistritöös (1998) ja hiljemgi (Juhkam 2000), kirderannikumurde suhteid naabermurrete ja -keeltega Piret Norvik oma magistritöös (1998) ja artiklites (1996, 2000) ning Kaja Toikka magistritöös (2000). Hiiu murrakute ja soome murrete sõnavarasuhteid jälgib Meeli Sedriku magistritöö (1994b, artiklid samast 1994a, 1995). Sedrik on jälginud ka Hiiu murrakute kontakte eestirootsi murrakutega (1999). Paul Alvre on vaadelnud kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni (Alvre 2000). Eesti-läti keele- ja murdesuhteid eritleb Lembit Vaba doktoritöö (1997). Murdekontaktide uurimise esilekerkimist on toetanud ka rahvusvaheline läänemeresoome keeleatlase projekt
Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud. Eesti kirjakeele algus seondub reformatsiooni ja trükikunsti levikuga 16.saj. Algusest peale kujunesid Eestis paralleelselt 2 kirjakeelt: Põhja-Eestis tallinna ja Lõuna-Eestis tartu kirjakeel. Vanima perioodi tallinakeelsed tekstid on peamiselt alamsaksa kirjaviisis, kus leidub nii lääne- kui ka idapoolsete murrakute sugemeid. Tartu tekstides leidub ladinapärast kirjaviisi ning katoliiklikule kirjasõnale omaseid poolapäraseid jooni. Vanima perioodi keelekasutuses esineb rohkelt varieerumist, jälgi vokaalharmooniast, omistusliidetest (tänaseks kadunud), pöörduvast eitussõnast, kaasaütleva käände kujunemisest. Tegemist on peamiselt usulise või juriidilise tõlkelise erikeelega, mille loojad on olnud muulased või muukeelse hariduse saanud
sõnavara on erinev. Sellepärast ei ole võimalik rääkida kindla sõnavaraga murdest või keelest, vaid nähtusest kui niisugusest üldisemalt. Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse sellele saab ka käesoleva uurimistöö II peatükis, kus vaadeldakse teatud sõnade vasteid slängis erinevatel aegadel praegu, kümme ja kakskümmend aastat tagasi. ,,Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid." (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12) Ka keelemees Tiit Hennoste on nentinud, et slängisõnavara ei ole püsiv nähtus. ,,Släng iseloomustab ajastut, milles me elame, peegeldab tihti meie igapäevast elu ja väärtushinnanguid. Kümne aasta pärast on kasutusel hoopis uus släng, sest släng muutub
11 Põhialuselt lõunaeesti murre, nt on-vormis on om. Mõjutajad: o põhjaeestimurdeliste naabrite keel; o Hallistet ja Karksit ka kontaktid saarte ja läänemurdega, o Sakala ala südaeesti murretega, o lõunaeesti lõunapiiri murrakutega, o Ida-Mulgit kontaktid Põhja-Viljandimaa murrakute ja Tartu murde läänerühmaga; o liivi keel: 23 võimalikku ühist sõna, sarnased hääliku- ja vormijooned, muutumistendentsid. Hääldus a, ä – e alates III silbist, nt ollive ‘nad olid’. See põhjustab mulgi murde heleduse; hiline vokaalide kadu rõhututes silpides, nt pernain ‘perenaine’; ka grammatilistes tunnustes: külal ‘külale’, ‘külal’ jne.
esimene ulatuslik uurimus eesti murrete sõnavara päritolust. Uurimisobjektiks 160 mõistet ja nende märkimiseks eri murdealadel kasutatavad sõnad 1938 ,,Eesti murdeatlas" esimene suuremahuline vihik, 1941 teine. Oli kavandanud 7 vihikut ja 250 kaarti, aga sõja tõttu ilmus vaid kaks vihikut ja 66 kaarti 1955 ,,Väike eesti murdeatlas": 128 väiksemat kaarti ,,Eesti keeleala murdelisest liigendamisest" (1932): eesti murrete ja murrakute piiride täpsustamine ja selgitamine 1932 ,,Die estnische Sprache": eesti keele struktuuri ja ajalugu tutvustav teos välismaalasele ,,Kaunis emakeel" I ja II 1958-1968 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV (ilmus Rootsis): erinevalt vormilise järjestusega sõnaraamatust, kus sõnad esitatakse tähestikulises järjekorras, on mõisteline sõnaraamat sisulise järjestusega sõnakogu. 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised
Vahel kuulutatakse välja ka konkursse uute sõnade leidmiseks. Osad neist võetakse kohe omaks, osasid ei suudeta kuidagi vestluses kasutada. Televiisori lühiväljendi teler on meist küll igaüks omaks võtnud, kuid kuuldes sõna taristu, tean küll selle tähendust aga kõrvale on veel väga võõras seda kuulda. Aeg möödub, keelevara täieneb ja kes oskaks meist öelda, missuguseks kujuneb see saja aasta pärast. Oli ju meie esivanemate eesti keelgi erinevate murrakute ja sõnade kasutusega kui tänapäeval. Olgem siis avatud ka uuele sõnavarale, kuid ärgem unustagem seda esivanemate ilusat keelt – emakeelt. Ühe, kahe või kolme õpetaja mudel? (14.11 Õpetajate leht Tiina Vapper) Alushariduse järjepidevuse pärast on põhjust muret tunda (31.10Õpetajate leht Tiina Vapper) Lasteaiaõpetaja staatus on sama madal kui ta palk (24.10 Õpetajate leht Ülle Tõnumaa)
- släng on kindlas situatsioonis kindla inimrühma poolt kasutatav allkeel tervikuna. Sellises kõnes on nagu ikka suurem osa sõnu üldkeelsed ja ainult osa klassikalises mõttes slängis. Siin on analoogia nt kohamurde defineerimisega. Ka murrete puhul kõneldakse mõnikord murdesõnast või murdevormist ja mõnikord võetakse murde alla kokku kogu keeleüsteem, mille puhul suur osa jooni on tegelikult ühised mitmele murdele. Praktiliselt on nt peaaegu kõik murrakute erijooned eesti murretes tegelikult aktsendierinevused. Ja ka suurem osa 29 südaeesti murrete vahelisi jooni taandub tegelikult hääldusele. Grammatika on suuresti samasugune (vt Pajusalu jt 2002). Selline definitsioonivahe ei ole oluline ainult formaalselt vaid ka uurimisülesande püstitamiseks. Kui me piirdume ainult sõnavaraga, siis jäämegi suure tõenäosusega uurima isoleeritud sõnu
mustlastest.Pärast 2. MS tulid nö uued mustlased, kõik Venemaalt. Kõige rohkem on neid Kagu-Euroopas. Suudavad oma etnilisust hoida. Eestlased väljaspool Eestit- 19. sajand Venemaa, 20. Sajandi algus ka Põhja-Ameerikas. 2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid Keeletaeduse osa kultuurigeograafias- keel on kultuuri tähtsamaid osiseid. Enamus kultuure identifitseerivad end keele järgi. Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb keeleteaduselt,kultuurigeograafid tõlgendavad neid andmeid. Probleemiks on see, et kaua ikka kaarte joonistada, sisuliselt on üldpilt juba teada ning tavaliselt sellesarnaseid piire nagu kaartidel esitatakse tihti tegelikkuses ei ekisteeri
ühtne religioon ühendab inimesi. Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi Prantsusmaa filosoofid kritiseerivad katolikku kirikut on siiski Prantsusmaa usuliselt ühtne. Saksamaal on aga usulõhed, sest seal on mitmeid väiksemaid linnriike jne. Lõuna-Saksamaal on valitsev katolik ja Põhja-Saksamaal protestantlik, eelkõige luteri kirik (18saj). SB ja Pr on konfessiooni ühendav mõju. Prantsusmaa sees on olnud palju erinevate murrakute jne piirkondi, aga seal nad siis lõpuks sulavad kokku. Iirimaal on nii, et säilib küll katoliku usk, aga võetakse üle inglise keel. Suhtumine oli üldiselt selline, et mineviku valitsejad on kujundanud piirid, mitte keel või rahvus. Varem kujunesid piirid valitsejate abielude, vallutuste jne tõttu, mitte ei ühendanud neid keel. Piirid kujunesid selle järgi, mis on strateegiliselt tähtsam, mitte selle järgi kus mis rahvus on.
mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata.
Alzeeria kuningriigis oli käinud, mis asub Ahhaias, selles, mis ühelt poolt kokku puutub Väike-Albaania ja Kreekamaaga, teiselt poolt Sitsiilia merega, kust tee viib Konstantinoopolisse. Mustlased olid Gringoire'i arvates Alzeeria kuninga 246 vasallid, see aga oli valgete mauride läänihärra. Kindel pidi ka see olema, et Esmeralda õige noorukesena läbi Ungari Prantsusmaale tuli. Kõigist neist maadest oli noor tütarlaps kaasa toonud veidrate murrakute, võõramaiste laulude ja mõistete riismed, mis ta keelele andsid niisama kirju kuju, nagu oli ta poolpariislikul, poolaafrikalikul riietusel. Elanikud neis linnajagudes, kus ta käis, armastasid teda ta rõõmsa meele, ta kenaduse, ta elava iseloomu, ta tantsude ja laulude pärast. Kogu linnas arvas ta ise ainult kaks isikut olevat, kes teda vihkasid ja kellest ta alati hirmuga kõneles: üks oli Roland'i tornikongis olija,
annaabi.ee 
