Eesti keeles on 14 käänet. Eesti tähestik põhineb ladina tähestik, mis on kohandatud eesti keelele. Koos võõrtähtedega on eesti tähestikus 32 tähte: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy. Tähed f, s, z ja z esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused pärinevad sellest ajast, kui läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest. 14-15 oli Eestimaal sunnismaisus ja inimesed ei saanud üldse liikuda. Sellest tekkisid eri piirkonnas eri murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi, Tartu ja Võru murre. Eraldi kolmanda murderühma moodustas kirderannikumurre. 20
Vastus Eesti keel 200 Mitu tähte on tähestikus, kui on lisatud ka võõrtähed? 32 Eesti keel 300 Mitu erinevat hääliku pikkusastet on eesti keeles ja mis need on? Vastus Eesti keel 300 Mitu erinevat hääliku pikkusastet on eesti keeles ja mis need on? 3 ja need on: lühike, pikk, ülipikk Eesti keel 400 Mis on eesti keele 3 suurimat murderühma? Vastus Eesti keel 400 Mis on eesti keele 3 suurimat murderühma? Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Kirderanniku murded Matemaatika 100 Mis on ruudu pindala valem? Vastus Matemaatika 100 Mis on ruudu pindala valem? S=aa Matemaatika 200 Mis on vastus järgnevale tehtele: 2+2+2+2- 22? Vastus Matemaatika 200 Mis on vastus järgnevale tehtele: 2+2+2+2- 22?
Handi keele varasem nimetus oli ostjaki keel. Hantide keelt kõneldakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neneetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis. Handi keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis moodustab koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ja mansi keelega obiugri labarum. Hantide lähim sugulaskeel on mansi keel. Umbes 13 sajandil hakkasid handi ja mansi keeled hargnema. Hantide keeled jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi- äärne ja Irtõsi-äärne murre, idarühma aga Surguti ja Vahhi- Vasjugani murre. Handi keeles on kokku 13 murret. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt ja leksikaalselt. Need kolm peamist murrete gruppi ei saa üksteisest aru. Omavaheline arusaamine on raskendatud ja murdevahed on märgatavad. Handi keel on võtnud palju sõnalaenu sürjakomi, tatari, neneetsi ning vene keelest. Kirjakeel
Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende
Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]). Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavastiläänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena.
31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde põhjal, kuna see on kõige laiema levialaga Eesti murre. 35
keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? On 8 peamurret: Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre; Lõuna-Eesti murderühma Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
1.Millist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri ● Vaneesti keel -1200 ● Murrangueesti keel 1200-1700 ● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre ● Maks- vorm 5. Mis on sotsioperiood?
surnud sadu põliselanike keeli. Kuid näiteks Jaapanis rääkis Hikkaido saare ainu keelt 1980. aastatel veel ainult kaheksa vanainimest, kuid keeletoetuspoliitika tulemusel on kõnelejate hulk praeguseks tublisti kasvanud. Võru keelest. Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Probleem võib tekkida ka muidugi keelest arusaamisel, sest väga keeruline ja peaaegu võimatu on rääkida täiesti puhtalt võõrkeelt. Suuremad keeled on ka piirkonniti erinevad. Näiteks inglise keel on ametlik keel viiekümne kolmes riigis ning Suurbritannia ja Ameerika inglise keel erinevad üksteisest päris palju. Eesti keelest on ka keeruline aru saada just erinevate murrete tõttu. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Eesti keele murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia kui lauseehituse poolest. Tänapäeval pole väga murdekeeles kõnelejaid, kuid vanemad inimesed hoiavad endiselt murdekeeli elus. Murrakud on üksteisest nii erinevad ja kui neid ei tunta ei pruugi jutust õigesti aru saada. Imelik on mõelda, Eesti on nii pindala kui rahva poolest väike riik, aga eripiirkonna inimesed ei pruugi üksteisest üldse aru saada. Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt
arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%), soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % ). Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest. Keel Karjala keel kuulub soome-ugri keelkonda ning läänemeresoome keelte hulka kuuluv keel. Seda kõneldakse Soomes kui ka Karjala Vabariigis ja selle keele rääkijaid on umbes 120 000 (TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013). Karjala keelel on kolm murderühma: kõige sarnasem keel on soome keel, lüüdi murretega sarnaseim on vepsa keel ja tverikarjala murre on kõige arhailisem. Vanim karjalakeelne kirjalik tekst on 13. sajandist pärinev kasetohule kraabitud pikseloits, mis on vanim läänemeresoome kirjaliku teksti näidis. Karjalakeelseid raamatuid hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel.
EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms
· Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja taanlased olid Eesti vallutanud · Kestis 18. sajandini · Murranguperioodil ilmnes palju häälikumuutusi näiteks lõpu- ja sisekadu
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti
Majanduslik edu, tänu millele sirgus Mulgimaalt Eesti eliit, oli samuti põhjuseks, miks nõukogude ajal Mulgimaa käsi kõige kehvemini käis. 1941., 1945. ja 1949. aasta massiküüditamised laastasid piirkonda ja kohalik dialekt säilis vaid ime läbi. Mulgi keel (mulgi kiil) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalne kõnekeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on mulgi keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre. Sellesse rühma kuulub veel võru keel, seto keel ja tartu keel.2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi keelt ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades, suuremates linnatüüpi asulates kõneldakse seda vähem. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega räägitakse kodus ikka põhiliselt kirjakeeles. Seetõttu on mulgi keel noorema põlvkonna igapäevasest kõnest tegelikult kadunud
Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjalikud allikad! Toimusid häälikumuutused: lõpukadu ja sisekadu, mille tulemusena suured muutused grammatikas Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti
dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3 Eesti keel Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mis kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab erinevatele sõnadele erineva tähenduse. Eesti keeles on 14 käänet, mis teeb eesti keele õppimise keerulisemaks, ka eesti keelt emakeelena suhtlevatele inimestele
Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks.
hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega
Rannikumurre eraldus omaette ja varem, kirdemurre aga pärineb Peipsi murdest ja on selliselt ühist algupära idamurdega. Viitso kõneleb ajaloolisest arengust lähtudes viiest eesti peamurdest: lõunaeesti, põhjaeesti, ida-, kirde- ja rannikumurdest. Huno Rätsepa järgi eraldus varasel perioodil Viru murre, mis sai kirderannikumurrete aluseks. Hiljem lahknes maamurdest Vaia murre, mis sai aluseks idamurdele ja mõjutas kirderannikumurrete moodustumist. Rätsep seletab kirderanniku murderühma teket vana murdeliiduga. Rätsep tõstab esile keele- või murdeliitude tähtsuse ka hilisemas eesti keele kujunemisloos, rõhutades, et viimasel aastatuhandel on esinenud suundumisi nii murrete eristumisele kui sarnastumisele. Valdav enamik lõunaeesti murrete vahelistest erijoontest on samuti tekkinud viimase tuhande aasta jooksul. Lahknevuse olulisemad põhjused olid erinevad keele- ja murdekontaktid: · Mulgi murde erijoontest on mitmed seletatavad lääne-eesti keeletava mõjudega;
............... 7 5 Kokkuvõte................................................................................................................................7 6 Kasutatud materjal................................................................................................................... 8 2 2 Eesti murded Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest erialdumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke
identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed. Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli seotud mingi kindla ajajärguga. Seega võib sõna vanus viidata päritolule. Järelikult on oluline kindlaks teha, millal on sõna kirjalikes allikates registreeritud
Rootsist välja rännanud. Piiskopp Miikael Agricola kirjutab Uue Testamendi eeskõnes, tema ajal (1550. a. ümber) arvatud üleüldiselt, Soome rootslased olla Ojamaalt pärit. Ojamaal kõneleb vana jutt, korra suure nälja ajal rännanud hulk saare elanikka Dagaithi saarele. Dagaithi saarest tunneme Hiiu saare ära, mis praegusel ajal germaani keeltes enamasti Dagö (= päevasaare) nime kannab. Eesti Rootsi, Soome Rootsi ja Norrlandi Rootsi murded kuuluvad kõik ühte murderühma. Kõigiti avaldab meie saarte rootslaste, Uuemaa rootslaste ja Norrlandi rootslaste keel palju ühtlust. Kas meie saarte rootslased Uuemaalt ehk Norrlandist välja rännanud ja mil ajal, jääb esiotsa veel kindlalt otsustamata. Tingimata kuuluvad kõik meie saarte rootslased ühte rühma. Noarootsi omad on neist kõige rohkem eestistatud, ja sellepärast, et nad kõige rohkemani eestlastega kokku puutuvad. Vormsi ja kaugematel saartel tuntakse vähemini Eesti mõju
· hajus siirdeala: jooned ei koondu kimpudesse · kaks siirdemurde alaliiki: · segamurrak (mixed lect), koos kahe murde vormid (Põhja-Tartumaa: akanud, nakanu) · siirdemurrak (fudged lect), kasutab jooni, mida pole kummaski puhtas dialektis Mitmeid murdeid ühendavad isoglossid: · Osa isoglosse paikneb murdepiiridest eemal, kuid ühendab mitmeid murdeid, mis ei ole sama murderühma liikmed · Osa isoglosse paikneb murdepiiridel, kuid ühendab murdeid, mis muus osas ei kuulu samasse kõrgemasse kooslusse · Nt Ida-Eesti alasid ühendavad jooned Keelekaardid ja atlased: · D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil. · Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse keelekaartidena. Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv Kaarte on kahte tüüpi: · 1
Naaberpaarid, nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded (mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste
keeltele tüüpilised. Kui võrrelda eesti keelt kas või lähedase sugulase soome keelega, võib leida üsnagi olulisi erinevusi. Võõrad mõjud ilmnevad keele kõikidel tasanditel: nii häälikulises koosseisus, vormimoodustuses kui ka lausemoodustuses. (Zabrodskaja: 2007) Eesti keeleala jaguneb kahte selgesti erinevasse ossa: lõunaeesti murded ja põhjaeesti murded piir nende vahel kulgeb umbes Võrtsjärve põhjakalda kohalt. Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete vahelised põhierinevused on väga vanad ning ulatuvad aega, mil läänemeresoome algkeelest alles hakkasid eralduma üksikud keeled. Kahe hõimumurde lähenemisest sai alguse eesti keel. Kuid sunnismaisuse tekkimisega alates 14. saj lõpust kitsenesid eri paigust pärit inimeste suhtlemisvõimalused tihedam läbikäimine säilis kihelkonna piirides, ühe kiriku ümber koondunud inimeste vahel
annaabi.ee 
