Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks suurepäraseks ideeks oli üks patukahetsusviis, mis sundis Pucciol oma naisest õhtuti eemal olla. Puccio pidi ka õhtust kuni hommikupalveni liikumatult palvetama. Nii õnnestuski Isabettal ja Ferencel oma iha rahuldada samalajal, kui Puccio järgis Ference õpetusi ning püüdis saada õndsaks. Nõnda jätkas vend Puccio oma patukahetsust, naine aga mungaga lõbutsemist. Sellal kui vend Puccio oma patukahetsusega paradiisi lootis saada, aitas ta tahtmatult sinna pääseda mungal ja oma naisel.
AUGUST KITZBERG (18551927) Jutustused. Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos ,,Maimu", oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust.
Dante Aligarhe "Dekameron" 3 Päev: 1. Novell. Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha. Tallipoiss lõikas aga kõigilt salgu maha ja nii ei saanudki kuningas süüdlast kätte. 3. Novell Daam oli armunud noormehesse. Kuna ta ei tahtnud seda noormehele otse öelda, kaebas ta ühele mungale, et ...
Varakeskajal oli peamine haridusasutus klooster, kus õppisid vaimulikud. Klooster ning hiljem ka kiriku kool oli ladina keeles. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Esimesed ülikoolid 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: Kunst, õigus, usk, arst. Seisused: Vaimulikud: Koolitasid end teiste arvelt. Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga.Vaimulik oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletud. Munk peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlasele. Aadlikud: Kuni 7 aastaseks saamiseni kasvati kodus, hiljem ranges sõjakoolis ( hiljem saatis isa poja kogenud aadli juurde) Isa valis poja hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli surmani.
1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides) Kapitalism sarnaneb mungaga- 3)presidentaarse korraldusega askeetlik ja vähenõudlik, kuid riikides valib rahvas nii parlamendi, hindab jõukust. kui ka presidendi Ilmalik amet samaväärne vaimuliku 4)uus valitsus tuleb peale presidendi, tööga. mitte peale parlamendi valimisi 2)Marx Weber 5)valimiste tulemusena parlamendis Juhtmõte: rikkuse kogumine, rohkem kohti saanud parteid
maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele vastu kuni ta läheb vend Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzo'l on kaval plaan kuidas Romeo ja Julia saaksid rahus koos olla. Plaan näeb välja järgmine: Julia võtab rohtu mis paneb ta 2 päevaks magama. Rohi teeb ta nii kahvatuks, külmaks ja pulsi aeglaseks, et kõik arvad Juliat surnud olevat. Samal ajal saadab vend Lorenzo mungaga kirja Romeole, et kõike juhtunut selgitada ja teda asjadega kursis hoida. Koju minnes peab Julia olema nõus isa sooviga ja õhtul magama minnes jooma seda rohtu sisse. Julia talitabgi kõike Lorenzo sõnade järgi. Tüdruk leidakse hommikul surnult oma voodis, leinatakse ning viiakse hauakambrisse kuhu on maetud terve Capulettide suguvõsa. Kahjuks ei jõua kiri Romeoni. Sellest saab teada ka vend Lorenzo, ning ruttab kalmistule, et oodata Julia ärkamistja ära hoida kõige halvemat
Hood. Maurice de Bracy, kes leedi Rowenat esimest korda õhtusöögil kohtas ning armus, kavatseb ta röövida. Kui Cedric, Rowena, Athelstane, ka Isaac, Rebecca ning Ivanhoe, kelle sealolekust Cedricul aimu polnud, läbi metsa rändavad, tulevad de Bracy mehed ning röövivad teelised. Tema haaranguga liitub ka Bois-Guilbert, kes on huvitatud Rebeccast. Gurthi eestvedamisel kogunevad kokku Wamba, Must Rüütel mungaga ning Locksley armeega, et vabastada tegelased. De Bracy meestel oli kavas surma saata oma vangid, kuid enne seda kohale tuua preester, kes vangid enne surma jumalaga lepitaks. Seda juhust kasutavad ära lossi ees ootavad sõbrad- Wamba riietub vaimuliku riietusse ja päästab Cedricu lossist välja. Cedric annab Gurthile vabaduse ja oma maa, kuna too aitas tal pääseda. Lahingu käigus langeb Front-de-Boeuf. Musta Rüütli vangiks saab de Bracy, kellele
Liikmed- rüütelvennad orduvennad: sõdimine preestervennad usutalitused teenervennad igapäevased ülesanded Ordu juht: ordumeister Ordu tunnus: valgel mantlil punane mõõk Ordurüütli sarnasus pühendas elu jumala mungaga: teenimisele ei tohtinud abielluda Selle sammuga oli loodud hästi organiseeritud, distsiplineeritud ja sõjaliselt võimekas vaimulik rüütliordu, mille abiga alistati ja ristiti mõne aastaga Väina ning Koiva jõe ääres elavad liivlased. Põhja-Lätis elavad latgalid võtsid 1207.aastaks ristiusu vastu sisuliselt vastupanuta.
eraomandisse tulemust, vaid paigutab kehtestamisel) 3) Töölised ehk selle uuesti tootmisesse, et 4) Tööstusühiskonda proletariaat on jõukust veelgi suurendada ohustas anoomia ehk vabad 5) Võrdles kapitalisti üldtunnustatud normide õiguslikult, kuid mungaga puudumine ja egoism mitte 6) Rikkuse kogumine majanduslikult 4) Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont toota kasumit ja püsida konkurentsis (tootmise täiendamine)
Kuulsaim on Paolo Uccello(1397-1475)- Teda huvitasid perspektiivse lühenduse probleemid, kuulsaim neist on San Romano lahingut kujutav pilt. Püha Jüri/Georg võitleb lohega ja naisterahva portree. · Teise seltskonna moodustasid konservatiivne idealistlik suund, kus lahtiütlemine vanast ei olnud nii järsk. Gooti elemendid olid tuntavad, eriti aupaiste e oreool pea kohal. Fra Angelico(1400-1455)- Tegemist oli mungaga, Frate vend. Kullasära ja kuldoreoolid. Kuulsaim töö on Maarja kroonimine, aga ka Noli me tangere, Maarja kuulutamine. Filippo Lippi(u1406-1469)- oli algul munk, hiljem paavst vabastas. Maarja kroonimine, Maarja kristuslapsega. · Üleminekuperioodil kõrgrenessansile oli Sandro Botticelli(u1444-1510)- Venuse sünd ja Kevad ehk primavera. Kutsutakse ka Botticellilikud naised, naised olid õrnad, ümar, pehme, kleidivoldid, pikad lokkis juuksed
1. stseen(Lorenzo kongis) Paris räägib Lorenzole uudisest ning Julia astub uksest sisse. Vestluse käigus annab Julia Parisele mõista, et ei salli teda väga, kuid läheb nii kuis minema peab. Paris lahkub. Julia ja Lorenzo on mõlemad murtud Capuletti otsusest. Lorenzo mõtleb välja plaani: Julia peab jooma jooki, mis saadab ta 42ks tunniks sügavasse unne ning ei näita elumärke, et Capulettid ta ära saadaksid teise ilma ning vahepeal saadab Lorenzo isa mungaga Romeole kirja kus on kirjas nende plaan ning kavatsused, et Romeo saaks Julia endaga Montuasse(sinna kus ta ise läks, kuna ta pagendati Veronast) viia ja see päästaks Julia häbist ning noored saaksid koos olla. 2. stseen(Capuletti maja) Capuletti kamandab teenreid. Julia ilmub ja palub andeks isalt põlvitades tema ees ja vannub et alistub talle kõiges(käitub Lorenzo plaani järgi). Isa on nii rõõmus et tõstab pulmad päev varasemak(kolmapäeva peale). 3
· Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa). · 1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta: Liikmed · Rüütelvennad sõdimine orduvennad · Preestervennad usutalitused · Teenervennad igapäevased ülesanded Ordu juht: Ordumeister Ordu tunnus: Valgel mantel punane mõõk Ordurüütli · Pühendas elu jumala teenimisele. sarnasus · Ei tohtinud abielluda. mungaga c. Liivlaste ja latgalite alistamine: · Peale Kaupo ületulekut ristisõdijate poolele rauges ka ülejäänud liivlaste vastupanu 1206-1207 a. · 1208.a alistusid vastupanuta ristimisele latgalid idalätlased, kes lootsid sakslaste abile oma vanade vastaste eestlaste vastu. 4. Henriku Liivimaa kroonika a. Arvatavalt Saksamaalt pärit, sõitis misjonärina Liivimaale, kus pühitseti preestriks. b. Osales ka tähtsamatel sõjakäikudel eestlaste vastu
Kuna tavaliselt jüripäeval tehti tuld ning tekitati ka muud moodi kära oli see väga heaks katteks. Sellepärast ei märganud sakslased ka midagi imelikku kui ülestõusust osavõtjad märgutuled süütasid. Ülestõus otsustati korraldada öösel, kui vaenlased magasid ning ei osanud seda oodata. Toimiti kindla kava järgi. Harjumaal põletati kirikuid, mõisaid ja tapeti sakslasi. Suur saavutus oli Padise kloostri vallutamine, see põletati koos 28 mungaga. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust terve Harju v.a. Tallinn. Seejärel koonduti ja valiti 4 üldjuhti (keda nimetati kuningateks). Umbes 10K meheline ühine vägi asus Tallinnat piirama ja panid laagri püsti linna lähedale. Abi paluti Turu foogilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehalduriks. Kuna Rootsil oli vaen Tallinna vastu, lubati tulla suure väega appi. Kuigi võidu korral pidi Rootsi kuningas allutama Tallinna endale, arvati see olevat parem variant kui Taani
lisaks sellele kehaline töö. Bernard järgis kloostri reegleid nii karmilt ja läks patukahetsusharjutustega nii liiale, et rikkus terveks eluks oma tervise. Selline karm reeglite järgimine ja lihasuretamine aga ergutas teda ning tema spirituaalsed võimed õitsesid siiski. Stephen Harding märkas kiiresti Bernardi võimeid ning nii valis ta 1115. aastal Bernardi looma uut kloostrit. (Tobin 1995: 53; Prinz 2006: 163) Bernard läks koos oma nelja venna, onu, kahe nõo ja veel nelja mungaga looma kloostrit üksildasse orgu, millele anti nimeks Clara Vallis ehk "hele org", millest tulenebki kloostri nimi Clairvaux (Prinz 2006: 164). Bernard jäi Clairvaux abtiks terveks oma eluks. Ometi veetis ta enamuse sellest ajast kloostrist eemal. Miski ei suutnud teda hoida eemal tolle aja aktuaalsetest teemadest. (Tobin 1995: 53) Enne 1112. aastat, mil Bernard liitus Citeaux' munkadega, tundus kahtlane, kas Citeaux kloostril on üldse tulevikku
Ta ütles, et vanasti võideldi nende vastu huntide seljas. Metsarahvas arvas aga, et ainult inimahvid on nii lollid, et hundi seljas võidelda. Seepärast saadi lagedal väljal lüüa. Meeme võitles laane serval, ta ajas ussisõnade abil hobused perutama ja nottis metsas raudmehed maha. Meeme puhastas metsa võõramaalastest. L arvas, et kuna Meeme andis just talle sõrmuse, läheb ta koos Intsuga Põhja Konna otsima. L kohtus metsas mungaga, kes tahtis talt sõrmust ära võtta. Ints sisises, aga munk ei mõistnud seda ning Ints tappis munga ära. Munk neelas hirmuga sõrmuse alla. Ints kutsus vaskussi, kes puges munga suu kaudu kõhtu ja andis teada, kust kõht lahti lõigata, ja sõrmus saadi kätte. 7.peatükk L tutvub viimaste inimahvide Pirre ja Rääguga, kes on väga lahked ja kasvatavad täisid. Need elasid puurides ja ahvid aretasid üha suuremaid isendeid, need olid neile laste eest. Nad
maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist mungaga, kes loobub maistest rõõmudest ja elab askeedina. Erinevalt mungast imetleb kapitalist aga mammonat. Seda nähtust seletas Weber protsetantismi levikuga, sest protsetantism omistab ilmalikele ametitele samasuguse väärtuse nagu vaimulikule tööle. Seega võib ametialane edukus valmistada jumalale sama suurt heameelt kui usin palvetamine. Émile Durkheim. Tööstusühiskonna puhul huvitas teda eeskätt vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse areng.
toimuma neljapäeval Parisega. Julia, kes võitleb armastuse eest, on Julia liiga rõõmus, ja vana Capuletti toob pulmapäeva ettepoole. Nüüd on Julia hädas. Ta oli abiellunud vanemate teadmata Romeoga ja uuesti ei saanud ta abielluda kuna kahe inimesega korraga abielus olemine oli keelatud. Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam. Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. Pilet nr 6 1. Keskaegne linnaromaan 2. Hamlet ja Claudius puudu Pilet nr 7 1. Keskaegne draama 2. Julia ja Ophelia Kui proosa ja eepika arenevad keskajal, siis näitekirjandus takerdub
Tulevad kokku, sest Romeo peab pagema, kuna on kuulutatud Lindpriiks duelli pärast. Julia pulmad peaksid toimuma neljapäeval Parisega. Julia, kes võitleb armastuse eest, on Julia liiga rõõmus, ja vana Capuletti toob pulmapäeva ettepoole. Nüüd on Julia hädas. Abiellus vanemate teadmata. Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam. Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. 16. pilet Klassitsismi põhijooned Keskaeg renessanssklassitsism, klassitsism oli eelkõige 17. sajandi keskpaiga nähtus. Kõige
Budistlik kirjandus Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna, sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka ja budistlikust filosoofiast. Asvaghosa olevat ainus mees sanskritikeelses kirjanduses, kes ei teinud ühtegi grammatikaviga. Ta kirjutas budistlikke eeposi. Kuulsaim eepos on Buddha elust ,,Buddhacarita". See kirjeldab Buddha elu sünnist surmani, kuid kõik osad pole säilinud. Mahayana suutrad. Renessanss 13.16. saj; 14. saj II pool vararenessanss, 15. saj lõpp ning 16. saj algus küpsrenessanss, 16. saj II pool ja natuke ka 17. saj lõpp hilisrenessanss
et võimule asuda. 1605.a Godunov ootamatult sureb. Vale-D võimule, tapeti Godunovi abikaasa Maria ja poeg. Godunovi tütar Ksenia Vale-D konkubiiniks mõneks ajaks. Oma aja kohta korralik haridus, Hollandis trükitud I korralik kaardi koostamine. Raiutakse palju metsa maha, et ratsavägedel kerge läbi tulla/vastastel raske läbi tulla. Vale-D I täpselt ei teata kes oli. Väidetavalt näidati ,,emale", kes ta ära tundis. Levinuim variant, et tegu oli Grigori Otrepjeviga, hilisema mungaga kes oli Romanovitega seotud. Ilmus välja Poolas. Kuuldused olemasolust juba enne kui Poolas välja ilmus. Moskvas üldiselt ta võimu tunnustati. Maa oli kodusõja seisus. Probleemid, et vahepeal tunnustanud kat usku. Abielu Maria Niveskajaga (???) ei pidanud õige tsarinnana ülal, näitas end rahvale, jalutas linnapeal ja tegi muid kõlvatusi. Ka tsaar ise polnud väga tsaarilik, lubas endale palvekirju esitada, linnas ise jalutas jne. V-D I krooniti 1605.a tsaariks
Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks suurepäraseks ideeks oli üks patukahetsusviis, mis sundis Pucciol oma naisest õhtuti eemal olla. Puccio pidi ka õhtust kuni hommikupalveni liikumatult palvetama. Nii õnnestuski Isabettal ja Ferencel oma iha rahuldada samalajal, kui Puccio järgis Ference õpetusi ning püüdis saada õndsaks. Nõnda jätkas vend Puccio oma patukahetsust, naine aga mungaga lõbutsemist. Sellal kui vend Puccio oma patukahetsusega paradiisi lootis saada, aitas ta tahtmatult sinna pääseda mungal ja oma naisel. 13) Shakespeare'i tragöödia ,,Hamlet". Tragöödia mõiste Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 15991601. Loo esmaseks allikaks on peetud 12
Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks suurepäraseks ideeks oli üks patukahetsusviis, mis sundis Pucciol oma naisest õhtuti eemal olla. Puccio pidi ka õhtust kuni hommikupalveni liikumatult palvetama. Nii õnnestuski Isabettal ja Ferencel oma iha rahuldada samalajal, kui Puccio järgis Ference õpetusi ning püüdis saada õndsaks. Nõnda jätkas vend Puccio oma patukahetsust, naine aga mungaga lõbutsemist. Sellal kui vend Puccio oma patukahetsusega paradiisi lootis saada, aitas ta tahtmatult sinna pääseda mungal ja oma naisel. 14. Shakespeare'i tragöödia ,,Hamlet". Tragöödia mõiste Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa.
annaabi.ee 
