suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2. elukuust; 300*0,85=255; 2
ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast. Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva kliimaga aladel, kuid kõige sobilikum on siiski vahemereline kliima. Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu, mille kompenseerimiseks tarbivad nad rohkem toitu. 3. Itaalia mesilaste omadused ja omapärad 3.1. Mesilasema ja munevus Itaalia mesilased on rahulikud ja vagurad. Mesilasema muneb tihedalt ja korrapäraselt ning jätkab munemist ka tarust välja tõstetud kärjel. Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600....2500 muna ööpäevas, see on ühtlasi kõige suurem munevus võrrelduna teiste mesilasrassidega. Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad kärgedel pesa läbivaatusel, isegi mesilasema jätkab tarust väljavõetud kärjel munemist. Ka korjevaesel ajal jätkab ema
Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128 Põlvutt(eesti) 300 82 85 255 Lihapart 200 55 85 170
mass Väga suur XL Suurem kui 73 7, 3kg Suur L 63-73 6,4kg Keskmine M 53-63 5,4 kg Väike S Alla 53 4,5 kg · Muna morfoloogiline koostis koor 10% · Keemiline koostis valk 12,5 % rasv 10, 5% Lähteandmed: munevus 85% munade massi kategooriad 50% M, 50% L Arvutuskäik: aastas mune: 365 * 0,85= 310 muna M: 310/2 = 155 L=155m M munade mass: 155* 58 L munade mass: 155 * 63 Kokku koorega munamasse: 19,53 kg kooreta munamassi: 19, 53 19, 53/10= 17, 58 kg valku: 17,58* 0,125= 2,2 kg rasva: 17,58 * 0,105= 1,8kg 5. Kanamunade massikategooriad ja erinevate linnuliikide munade mass. Munamass 100 muna minimum
Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus?
Töömesilaste tagakehal on kolm keskmist kuni laia valkjashalli karvavööd. Mõnel mesilasel esineb ka üks kuni kaks kitsast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu võib jääda kollakashall üldmulje. Tumemesilastest on nad saledama tagakehaga. Inimnoka pikkus on keskmiselt 6,4...6,8 mm, kolmanda seljalooge laius keskmiselt 4,8 mm, kubitaalindeks 45...50%. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema 185 mg, viljastatult 250 mg. Mesilasema munevus munemise kõrgperioodil on 1700...2000 muna ööpäevas. Kraini leskede turjavärvus on hall või tumehall. Emad on keskmise suurusega kuni suured ning võrdlemisi pika elueaga. Emade värvus kõigub helepruunist kuni tumepruunini. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus] Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus. Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima. Üksteise suhtes on nad
Kui neile on soovitud geen lisatud, kuld koos geeniga) * Taimesesse Agrobakteritega Selleks, et aru saada, kas sobiv geen on jõudnud organismi lisatakse sobivale geenile organismis helduv markergeen. 7. TRANSGEENSED LOOMAD Tähtsus: 1. Tahetakse saada kiire kasv 2. Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% 3. Kalkunite munevus suureneb 4. Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud 5. Forell jt. kalad kasvasid 2x suuremaks 8. TRANSGEENSED TAIMED: Et saavutada: 3. Herbitsiidiresistentsus 1. Putukaresistentsus 4. Suurem saagikus 2. Viirus resistentsus 5. Lamandumis- ja külmakindlus 6. Viljade pikem säilivusaeg 9
numbriliseks meetodiks on R-K 2. Juhtimismuutuja T=0. T integraal f unktsioon NÄITED: 16. Putuka elu kaheastmeline mudel- Jagame putuka eluae kahte staadiumi: muna ja täiskasvanu. Mudelis ongi siis põhimuutujaid 2: muna ja täiskasvanu. Kusjuures arvestame, et alguses on populatsioonis mune 0 ja täiskasvanuid 10. Põhimuutujat ,,muna" kontrollib sissevool ,,munemine", mis sõltub täiskasvanud putukate arvust: munemine=munevus*täiskasvanud, kus parameeter ,,munevus"=0.5 (st. pooled täiskasvanud munevad). Väljavooludeks on ,,munade hukkumine" ja ,,koorumine": kus ,,munade hukkumine"=b1*mune (b1 on leitud parameeter, ühik 1 muna kohta päevas) ja ,,koorumine"=u1*mune (u1 on parameeter, 1/haudeperiood). Põhimuutujat ,,täiskasvanud" kontrollib sissevool ,,koorumine". Väljavooluks on ,,suremine", mis on määratud parameetriga b2, mida omakorda mõjutab ekperimendist
· siiratav geen vajab veel koespetsiifilist promootorit, et ta hakkaks tööle õiges kohas ja ajas · väga suur katsete arv! - võib mõjutada katsealuste elukvaliteti ravimeid tootvad loomad · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbimiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiini loomade tõuaretus · sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · kalkunite munevus kasvas · lihaloomad kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · forell jt kalad kasvasid 2x suuremaks transgeensed taimed eesmärgid: · parandada saaduste kvaliteeti · suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes(pestiidiresistentsus) · tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidiresintentus) vastu · tõsta taluvust karmide keskkonnategurite vastu
OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%. Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid. Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb. Hanedel munevus sessoonne, tavaliselt märtsis, siis sulgumine ja seejärel munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2.
embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% Kalkunite munevus suurenes Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus,
Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses • Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% • Kalkunite munevus suurenes • Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud • Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg
Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tartus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses · Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg
üks 10 kana kohta. Jalutusala olemasolu korral peavad väljapääsuavad olema 35 cm kõrged ning 40 cm. laiad ja kokku tuleb arvestada iga 1000 kana kohta vähemalt 2 m laiuses käiguavasid. Jooksualad peavad olema sobiva pinnasega vältimaks saastumist ning kaitstud halbade ilmastikutingimuste ning kiskjate eest . Munakarjas eraldatakse kolme munemis perjoodi: 1.Munemise algus: kestab üksikul kanal kaks nädalat, kanakarjas aga kaks kuud või rohkem; 2 normaalne munevus:kestab 11 munemiskuu lõpuni; 3 munemise lõpu perjood Esimese munemiskuukeskel on karjas kolmes seisundis kanu: Munejad,kiiresti kasvavad, füsioloogiliselt munemiseks valmistuvad ja mittemunejad kanad. Pärast esimese muna munemist jätab noorkana ühe päeva vahele ja muneb esimesel nädalal keskmiselt 3-4 muna. Teine nädal on juba rekordiline 6-7 muna. See tase püsib 5-6 nädalat. Pärast seda munemise intensiivsus langeb ühe protsendi nädalas.
· Soja 53% · Mais 30% · Puuvill12% · Riis · Raps5% · Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Hiina, India. · Kasutatakse viljastatud munarakku · Kasutatakse embrüonaalseid tüvirakke Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses · Suurendada lihasmassi (sigade ja lammaste kaal kasvas 30%, forell kasvas 2 korda suuremaks. · Parandada lammaste villa kvaliteeti · Muuta piima koostist, et lihtsustuks juustu tootmine · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Suurendada loomade vastupanuvõimet haigustele · Toota ämbliku võrguniiti kitsepiimas Ravimite tootmisel · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiini · GM-lehm lüpsab insuliini sisaldavat piima? GM-Loom organdoonoriks Sobivaim organdoonor oleks siga
valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas, muna mass 65-85 g. Munemisperiood ~ 300 päeva, sulgimisperiood munemispaus ~ 2 kuud aastaring täis ja algab uus munemisperiood. Kanade pidamise üldised nõuded Kanade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega kana kokku puutub ei tohi kana tervist ega heaolu ohustada. Ruumi või puuri põrand peab olema materjalist, mis pakub piisavalt tuge kanade eesmistele varbaküünistele. Selliseks materjaliks võiks olla
Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks. Erinevaid populatsioone eristatakse morfoloogiliste oma- mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4 duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat). Värvus kõigub helehallist kuni mustani. Mesilasema munevus Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt. Enamasti morfoloogiliste munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas. ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad. Iseloomult on kraini mesilased rahulikud ja vagurad. Pere läbivaata- Eestis tuntumad rassid on: kohalik tumemesilane (Apis mellifera misel jäävad mesilased ja ema rahulikult
Parasitooside tõrjemeetmed koosnevad profülaktikast, immunoprofülaktikast, metafülaktikast ja teraapiast. Vt. ka parasitoosidest tervendamise plaan. parasitoosidest põhjustatud majanduslik kahju. Parasitoosid vähendavad kõigi loomakasvatusharude tootlikkust. Selle tõttu hukkub loomi, praagitakse välja rümpasid ja siseelundeid, pidurdub noorloomade kasv, halveneb söödakasutus, väheneb kehamass, langevad piimatoodang, naha kvaliteet, villa hulk, kanadel munevus. Nakatunud loomade kasutusiga on normaalsest tunduvalt lühem. Parasiidid nõrgestavad organismi vastupanuvõimet teistele haigustele ning raskendavad teiste samaaegsete haiguste kulgu. parasitoosidest tervendamise plaan. Koostatakse majandile kohalikest oludest lähtudes. Parasitooside tõrjet on otstarbekohane alustada üksikute farmide tervendamisega ja laiendada seda hiljem teistele farmidele ning majanditele. Vt. ka parasitooside tõrjemeetmed. parasitotsönoos (parasiit + kr
haigustele ja kliimamuutustele, heade reproduktsiooniomadustega ja varavalmivad. Täiskasvanud isaspardid kaaluvad 4...4,5 kg, emaspardid 3,5...4 kg. Emaspart muneb aastas 80...130 muna. Muna keskmine mass on 90...110 g. Noorpardid kaaluvad 50...60 päevaselt 2...2,5 kg. Liha-munatõugu pardid Orpingtoni Loodi Inglismaal kaiuuga, eelsberi ja india jooksupartide ristamisel. Tõu nimetus pärineb aretusfarmi nimest. Orpingtonid hakkavad vara munema, keskmine munevus on 160 muna aastas. Kere on pikk ja lai, kael pikk, sulestik punakaskollane, ka õlevärvust. Kasv on neil kiire, 8- nädalased pardid kaaluvad ca 2 kg. Täiskasvanud isaspardid kaaluvad 2,6...3,5 kg, emaspardid 2,5...3,2 kg. Levinud Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Vähenõudlikud ja head söödakasutajad. Munatõugu pardid Kampelli Tõug aretati Inglismaal jooksupartide ristamisel uluk- ja ruaani partidega ning sai enesele aretaja nime
annaabi.ee 
