soolestikus toitained ja sisenõrenäärmena glükagooni ja insuliini. Tuntumad kõhunäärme haigused Kõhunäärme põletik Kasvaja Diabeet Jaotatakse 1. ja 2. tüübi diabeediks. 1. tüübi diabeedi puhul ei tooda keha õldse insuliini. See tüüp võib olla ka kaasa sündinud. 2. tüübi diabeedi puhul toodab keha liiga vähe insuliini keha kaalu kohta või toimi insuliin nii nagu peaks. Munandid ehk testised Munandid paiknevad munandikotis ja on eraldatud munandikoti vaheseinaga. Munandi toodavad peamiselt meessuguhormoone (astrogeene) aga ka vähesel määrel naissuguhormoone. Testiste haigused Kasvaja Endokriinsüsteemi häired Epididümidiit Munasarjad Munasarjad paiknevad väikevaagnas emakalaisideme tagaküljel. Munasarjad eritavad naissuguhormooni ja kollaskehahormooni. Postmenopausaalsed munasarjad toodavad androgeene, testosterooni ja progesterooni. Munasarjade haigused Munasarjapõletik Kasvajad Autoimuunsed haigused Munasarjatsüstid
ärrituvus, rimis-raskused, anoreksia, tunne, langus, pernitsioosne- rasvinflirtatsioo , suunurkade anoreksia, katarakt, igemete pellagra dermatiidid aneemia, n maksas haavandid, depressioon, häbeme/ valulisus, taolised , perifeerne subakuutne keelepõletik, seedekulgla munandikoti naha- nähud, neuropaati seljaaju suur- tegevuse dermatiit, kahjustuse krambid, a, kombineeritud punalible häired,Werni ekseem, d, glossiit, hüpoglükeemi homotsüste degeneratsioo aneemia,
Talvel on tal kõrvade otstes tutid. Kohev saba. Väga muutliku värvusega, kirjeldatud on üle 40 alamliigi ning palju punase ja pruuni värvusvormiga või punase, pruuni ja musta värvusvormiga rasse. Värvus võib väga muutlik olla ka ühe elupaiga piires, varieerudes peaaegu mustast tuhmkollaseni, k. a. kõik harilikud punakad ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal. Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranzikaskollaste laikudega. Sigival emasel on nisad tursunud ja karvutud. Kevadine karvavahetus kestab u. 6 nädalat. Tagakäppade jäljed on 5 varbaga, eeskäppade jälgedest tunduvalt suuremad ning jäljerühmas paiknevad nad eeskäpa jälgedest eespool. Eeskäppadel on 4 varvast. Kolju on ümar, laiade põsekaartega, kuid koonuosa on piklikum kui lendoraval. Igas lõualuupooles on väike pulkjas eesmine purihammas.
ja veenide kaudu väljuva verehulk · Erektsiooni kutsub esile korgaskeha arterite laienemine, suureneb verevool korgaskeha kambrikestesse, suguti mõõtmed suurenevad · Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist ümbritsevad veenid, takistades veenoosset äravoolu, suguti kõvastub veelgi MUNANDID · Munandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks · Munandikoti suurus on erinev, seda mõjutab temperatuur, ärevus, hirm · Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni, testosterooni tootmine · Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, see on 4 C madalam kehatemperatuurist · Munand on ehituselt keerukas, selles paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, kokku 250 meetrit · Munandid nooruki arenedes hakkavad
Kui palpatsiooni käigus leitakse munandist normaalsetele struktuuridest erinev sõlm, hinnatakse selle suurust ja liikuvust ning tehakse kindlaks selle asukoht. Palpeerimisel on munandimanus alati veidi valulik, kuid tugev valu viitab põletikule. Üksikasjalik läbivaatlus lambi abil ehk transilluminatsioon on abiks vedelikku sisaldavate tsüstiliste moodustiste, vesimunandi ja seemnesonga esitamisel. Lambivalguse mitte kumamist sõlme kohal läbi munandikoti seostatakse kasvajaga. Palpeerimisel tehakse kindlaks: kas munandikotil on märgata muutusi, kas püstiasendis leidub munandikoti naha alla veenilaiendeid (kui jah siis kas need vähenevad lamades), kas suguti nahal või sugutilukil leidub muutusi, kas munandikotis leidub ebatavalisi sõlmi, munandite, munandimanuste ja seemneväätide eraldi palpeeritavus. Kusepõis Kusepõie uurimisel lamab patsient selili, jalad puusadest ja põlvedest kõverdatud
Orgasmi ajal toimub kuni viieteistkümne tahtele allumata lihaste kokkutõmmet, millega kaasneb tavaliselt seemnepurske ehk ejakulatsiooni ning naudingu ja rahulduse tunne. Seemnepruse põhjustab suguti põhimiku lihaste tugeva kokkutõmbe ja sperma purskub välja. Mehe organismis toimuvad sel hetkel lihaste kokkutõmbed, millest esimesed kolm on tavaliselt intensiivsemad. (www.erektsioon.ee/? ndeid=157&lang=et). Mundandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks. Munandikoti suurus on samuti erinev, seda mõjutab eelkõige temperatuur, ärevus ja hirm. Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni testosterooni tootmine. Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, mis on 4 kraadi C madalam kehatemperatuurist. Munandid paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, mille kogu pikkus on 250 m. Munandid hakkavad tootma seemnerakke, mis toimub seemnetorukeste seinarakkudes. Munandid säilitavad seemnerakke
• plaaster + kondoom • tuperõngas + kondoom Sterilisatsioon Steriliseerimine on väga tõhus rasestumisvastane meetod. See põhineb naiste puhul munajuhade ning meeste puhul seemnejuhade läbilõikamisel operatsiooni teel. Naise sterilisatsioon ehk munajuhade sulgemine toimub narkoosis laparoskoopilise operatsiooni käigus. Munajuhad kas lõigatakse läbi või asetatakse kunstlikud sulgurid. Mehe sterilisatsiooni (vasektoomia) puhul piisab paiksest tuimestusest, väikese ava kaudu munandikoti pinnal suletakse seemnejuhad. Meeste sterilisatsiooni rasestumisvastane efekt saabub umbes kolme kuu pärast, mistõttu tuleb kasutada sel ajal muid rasestumisvastaseid meetodeid. Naise steriliseerimine- rasedusest hoidumise meetod naistele, kes ei soovi enam sünnitada. Pärast steriliseerimist ei ole enam võimalik loomulikul teel rasestumine. Mehe steriliseerimine- ehk vasektoomia on operatsioon, mille käigus lõigatakse läbi seemnejuhad
seemnerakud liikuvaks. Mis kuuluvad seemneväädi koostisesse? Seemnejuha koos veresoonte ja närvidega ning munandi veresooned ja närvid. Mis on mehe välimised suguelundid? Suguti munandikott Suguti (lad.k) penis Munandikott (lad.k) scrotum Mis on munandikoti ülesanne? Seal on munandid, munandimanused ja seemneväädid. Millised osad eristatakse mehe sugutil? ● Lukis- eesmine jämendunud osa ● keha ● juur Mis moodustavad sperma ehk Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega. seemnevedeliku? Milline naha piirkond ei ole peenisel liikuv Sugutilukil
Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit. Nahaharud varustavad närvidega kõhu- ja reienahka. 168. Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Ristluupõimik moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ristluupõimikust lähtuvad harud innerveerivad vaagnapõhja lihaseid, munandikoti tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v. a sääre mediaalse pinna nahka 169. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv sensoorne närv. haistmine; II nägemisnärv sensoorne. nägemine; III silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni. IV plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid. V kolmiknärv on seganärv
· Kaelapõimik innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased); · Õlapõimik innervatsioon kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased); · Nimmepõimik innerveeritakse kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid ning munanditõsturit. · Ristluupõimik innerveeritakse vaagnapõhja lihaseid, munandikoti, (suurte häbememokkade) tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v.a sääre mediaalse pinna nahka. · Õndrapõimik inerveerib õndraluu piirkonna nahka. 120. Roietevahelised närvid, arv, innervatsiooni piirkonnad: Roietevahelised närvid on rinnanärvide kõhtmised harud, mis kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel
MEHELIKKU KÜPSEMIST SOODUSTAVAD · mõõdukas füüsiline koormus · mittesuitsetamine · hoidumine kemikaalidest ja sõltuvusainetest · piisav ja tasakaalustatud toit Puberteedi tunnused Murdeea muutused tulenevad poistel eelkõige sellest, et ajuripatsi talitluse tõus vallandab meessuguhormoonide senisest tunduvalt suurema eritumise munandeis. Puberteedi esimene tunnus on munandikoti mõõtmete ja voldilisuse suurenemine ning selle naha värvuse tumenemine. Seejärel suurenevad munandite mõõtmed ja hakkab kasvama suguti. Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod. Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks.
roietevaheliste lihaste vahel innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. 3) Nimmepõimik viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit. 4) Ristluupõimik viimase nimmenärvi ja 4 esimese ristluunärvi kõhtmised harud - innerveerivad vaagnapõhja lihaseid, meestel munandikoti, naistel suurte häbememokkade tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jala lihaseid ning selle piirkonna nahka. Ristluupõimiku suuremad närvid on: ülemine ja alumine tuharanärv - innerveerivad kõiki tuharalihaseid; istmikunärv on inimese keha kõige pikem ja jämedam närv, väljub vaagnast suure istmikumulgu kaudu reie tagumisele küljele, kus innerveerib kõiki reie tagakülje lihaseid.
Nüüd on ka loote käed ja jalad oma proportsioonid saavutanud, närvid on ühendatud aju ja lihastega ning luudes on tekkinud luuüdi. Kõik need muutused aitavad lootel oma jäsemete liigutusi kontrollida. Nüüdseks on tunda tema põksimist. 20. NÄDAL Loote pikkuseks on nüüd 25 cm ja ta kaalub umbes 300 grammi. Nüüdseks on tüdrukul emakas välja arenenud ning arenema hakkab vaginaalne kanal. Poisil hakkavad munandid lakuma, kuid nad asuvad siiani kõhul ning ootavad munandikoti täielikku valmimist, et mõne nädala pärast sinna liikuda. 20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed. 21. NÄDAL 21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda
33. mis piirkonda innerveerib nimmepõimik? lihaseid, 4. munanditõsturit. Nahaharud 5. kõhu ja reie nahka, 6. sääre mediaalset pinda, 7. munandikotti, NS slaid 86; anat lk 217-218 8. suurte häbememokkade nahka. 34. nimeta 2 peamist närvi nimmepõimiku koosseisus! 1. Reienärv (n.femoralis) 2. Toppenärv (n.obturatorius) 1. Vaagnapõhjalihased, 2. munandikoti tagumine osa, 3. suurte häbememokkade tagumine osa, 4. reie 35. mis piirkonda innerveerib ristluupõimik? NS slaid 90; anat lk 218-219 tagakülje lihased ja nahk, 5. säär ja jala lihased, 6. selle piirkonna nahk v.a sääre mediaalse pinna nahk 36. nimeta 4 peamist närvi ristluupõimiku koosseisus! 1
- kõiki neid liidab tervikuks fascia penis profunda, millest väljapoole - Lihaskest jääb fascia penis superficialis Tunica dartos – asendab nahaaluseskoes rasvkude; sisaldab - sugutikäsnkeha – corpus spongiosum penis rohkelt silelihasrakke, mistõttu on nahk kurruline paikneb allpool Lihaskest moodustab munandikoti vaheseina – septum scroti laienenud otsad – glans et bulbus penis Vaheseinast kummalgi pool on munand, munandimanus ja - sugutikorgaskeha – corpus cavernosum seemneväädi algusosa koos katetega ülalpool, dorsaalselt ja paariline eesmisi teravnenud otsi katab glans penis tagumised otsad – crura penis – lahknevad ja kinnituvad häbeme-
2. Naha, juuste, küünte normaalne areng 3. Nägemisprotsess Defitsiit: enmasti kaasneb sümptomitega ka teiste vitamiinide defitsiit Tunnused: · Pragunenud/katkised suunurgad ja huuled, nõrkus, depressioon · Avitaminoosi puhul veel lisaks keele ja suulimaskesta põletikud, silmade valguspelgus, "liivatunne" silmas, silmad põletikulised, dermatiit nina ja silmade ümber · Harva veel urineerimisraskused, juuste väljalangemine, katarakt, munandikoti js häbeme dermatiit, lastel kasvupeetus ja ekseem Funktsionaalset taset hinnatakse erütrotsüütide FAD sõltuva glutatiooni reduktaasi aktiivsuse kaudu!!! Allikad: · Piim, jogurt, õllepärm, maks, kala, munad, kaunviljad, spinat Kasutamine: · Tiamiin, niatsiin, püridoksiin, vit C, foolhape · Alkoholism, pellagra, kasvupeetus, Alzheimer, parkinsonism, diabeet, katarakt, kanapimedus, artriit, nefriit, akne, dermatiit, juuste väljalangemine POT: 100 mg
sidekirmega. Süva kubemevõru kohal seemneväät jaguneb: veresooned ja närvid suunduvad üles kõhukelmetagusesse ruumi, kuna seemnejuha laskub väikevaagnasse. Mehe välimised suguelundid on suguti penis munandikott scrotum M u n a n d i k o t t kujutab endast vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihilise õhukese seinaga kotti (kõhuseina väljasopist), milles paiknevad munandid, munandimanused ja seemneväädid. Munandikoti pigmenteerunud nahk on hästi liikuv ja sisaldab rohkesti higi- ja rasunäärmeid. Naha alla jääb sidekoest ja silelihasrakkudest koosnev kest, selle alla jäävad sidekirmed. S u g u t i l e. peenisel eristatakse lukist (eesmine jämendunud osa), keha ja juurt. Suguti koosneb kahest sugutikorgaskehast ja ühest sugutikäsnkehast. Korgaskehadesse suubuvad sugutiarterid (põhjustavad suguti jäikpundumise ehk erektsiooni). Käsnkehas kulgeb kusiti.
Innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit 167. Ristluupõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest Innerveerib: - vaagnapõhja lihaseid - reie tagakülje lihaseid ja nahka - sääre ja jala lihaseid ning selle piirkonna nahka - tuharalihaseid - naistel- suurte häbememokkade tagumist osa - meestel- munandikoti tagumist osa 168. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv(sensoorne)- juhib haistmisärrituse peaajju II nägemisnärv(sensoorne)- juhib nägemisärrituse peaajju III silmaliigutajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid IV plokinärv(motoorne)- innerveeruv silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V kolmiknärv(seganärv)- SILMANÄRV- innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda
Innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit 167. Ristluupõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest Innerveerib: - vaagnapõhja lihaseid - reie tagakülje lihaseid ja nahka - sääre ja jala lihaseid ning selle piirkonna nahka - tuharalihaseid - naistel- suurte häbememokkade tagumist osa - meestel- munandikoti tagumist osa 168. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv(sensoorne)- juhib haistmisärrituse peaajju II nägemisnärv(sensoorne)- juhib nägemisärrituse peaajju III silmaliigutajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid IV plokinärv(motoorne)- innerveeruv silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V kolmiknärv(seganärv)- SILMANÄRV- innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda
hormoon. Testosterooni abil arenevad sisemised isassuguorganid, dihüdro- testosterooni abil välised ja anti-Mülleri juha hormoon inhibeerib Mülleri juha arengut. Emassuguhormooniks on östrogeen, mille mõjul arenevad kliitor ja häbememokad. Östrogeen indutseerib Mülleri juha diferentseerumise sisemisteks emassuguorganiteks. Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Dihüdrotestosteroon vastutab peenise, munandikoti ja eesnäärme morfogeneesi eest. Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Seksuaalselt diferentseerumata gonaadi (bipotentsiaalne) alge hakkab arenema mesonefrose piirkonnas. Mesonefrose kõrval paikneva tsöloomi seina epiteel pakseneb – tekib genitaalvall. Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadialge 4. arengunädalal. Gonaadialge jääb seksuaalselt indiferentseks 6.arengunädalani, mil tulevased sugurakud migreeruvad rebukotist genitaalvalli
eesnäärme areng on häiritud. Puberteedieas saavutatakse piisavalt kõrge testosterooni tase, et toimida androgeenina isegi 5α-reduktaasi puudumisel ja kompenseerida DHT puudumine. XY-indiviididel, kellel puudub androgeeni retseptor, kujuneb androgeenitundetuse sündroom (androgen insensitivity syndrome) * AMH ja testosterooni produtseerivad testised kõhuõõnes (Mülleri juha derivaate ei arene), väliselt naissoole omased tunnused (peenise, kusiti ja munandikoti areng on seotud androgeeni (DHT) toimega) * Võimelised vastama östrogeeni (toodetakse neerupealistes või konverteeritakse testosteroonist) signaalidele, mistõttu arenevad naissoole iseloomulikud tunnused (nt arenevad rinnad, häbememokad, kliitor) Sekundaarse soodeterminatsiooni arenguhäireid kui sekundaarsed sugutunnused ei ühti gonaadisooga nimetatakse pseudohermafrodismiks
Seemnepurske toimumise järel suguti lõdvestub. NB! Suguti tühjenemishäire (nt veresoone tromboosi või seljaajutrauma tõttu) võib põhjustada valulist kesteverektsiooni (priapismi). Peenise eesosas asub peenise pea (glans penis), kus asub mitu tundlikku närvi. Normaalolukorras katab pead eesnahk. Peenises asuvad nii kuse- kui ka seemnetorud (vrd kuseelundid). Munandikott (scrotum) on tekkinud kõhunaha parema ja vasaku sopistuse kokkukasvamisel. Munandikoti lihastiku ülesandeks on munandikoti jahutamine (selle temperatuur peab olema 2–4 kraadi madalam kõhuõõne temperatuurist). Madala välistemperatuuri korral tõmmatakse munandid kehale lähemale ja nende temperatuur tõuseb, kõrgema temperatuuri korral aga lihastik lõdvestub (kremasteri refleks). See temperatuurierinevus on vajalik, et seemnekehad valmiksid. kremasteri refleks – munandikoti ülestõmme keha juurde külma korral Naise suguorganid Sisesed suguorganid ja menstruaaltsükkel Munasarjad (ovarii)
annaabi.ee 
