● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. „Tants aurukatla ümber“ (1971) ● Mats Traadi esinduslikum teos.
Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 56-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui aknad on osaliselt
Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogu "Sarviku armastus" (2007) Kandilised laulud (1962) Helmi Sell Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast
8 vasikad(surnud) 2. 46 pullvasikad(nuumale), - 46 lehmvasikat (karja täienduseks) 1. 3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat. Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27 Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46 Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62 Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25 Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete
Tõstsime vasikaid ümber, augustasime kõrvu numbrimärgiga. Sain täita laudakaarte ja olin abis nii kuidas sain, osalesin ka koosolekul 02.08.17 Lehmad, kes lihakombinaati oli vaja viia, ajasime auto peale. Kontrollisin veiste passi, kas andmed vastavad passil sellele, mis vihikus kirjas. Mullikaid jaotasime sulgudesse 04.08.17 Kontrolllüps 08.08.17 Noorkarjalaudas, kaalusime vasikaid, ajasime õigesse sulgu, loendasime üle, sain nii priat kui ka muid programme/pabereid jälgida 21.08.17 Praktikandi allkiri ......................................................................................................................... Kohapealse juhendaja allkiri .............................................................
ülekanne saajaraku genoomi) i. Suguselekteeritud sperma- soovitud soost järglaste saamine; raskete sünnituste sageduse vähendamine (lehmvasikas on sündides 24 kg kergem kui pullvasikas); suurendada lehmapoolse valiku osa aretuses; lihatootmiseks ristandpullvasikate saamine ii. Embrüote siirdamine (ET) -noorpullide saamine kindlalt vanematepaarilt.Väiksearvuliste loomatõugude säilitamine. Lühendada generatsioonidevahelist intervalli, kasutades embrüodoonoritena mullikaid. iii. Kloonimine Seni kloonimisel väike efektiivsus 2-10 % siiratud embrüotest areneb elusjärglaseks Viimastel aastatel oluline efektiivsuse tõus Kloonitud loomade terviseprobleemid abordid, surnultsünnid, varajases eas kopsu-, südame-, neeruhaigused Täiskasvanuks saanud loomad normaalse tervise ja sigimisvõimega, järglased täiesti terved Inbriidingu oht suureneb iv. Transgeensed organismid (transgeen; eesmärgid)
Taimed ja loomad Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased, varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega. Kuna kinnistutel on palju aiamaad, siis kasvatatakse oma aedades viljapuid, maasikaid ja teisi marju, erinevaid köögivilju oma tarbeks. Loomadest asustavad metsi kitsed, rebased ja jänesed. Aktiivset jahti siin ei peeta. Koplites peetakse põllumajandusühistu mullikaid ja vasikaid. Põldudele teevad pesi linnud (nt nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast. Looduskaitse Järsil asub tiik, mille pindala viimasel aastatel aktiivse kinnikasvamise tõttu väheneb. Tegu on karstijärvega. Karstinähtuse inimestele tutvustamiseks on Võhmuta naaberkülla, Järsile, loodud Puhta
Maki peale läks ümber kott haavlitega ja Sihvka hakkas neid magnetiga sealt välja õngitsema.Kuid ta ei teadnud,et magnet rikub nii lindistuse kui maki. 3.)MIKS SIHVKA KOOLI HILINEB:Kolhoosis oli mehaanik,kes tegeles leiutamisega.Ta mõtles välja isepumpava seadeldise lehmade jootmiseks,aga seda ei võetud kasutusele kuna kuidagi ei saadud lehmi sinna pumba juurde.Kiilike ja Sihvka otsustasid aidata mehaanikul tõestada pumba kasulikkust.Nad hakkasid naeristega mullikaid pumba juurde meelitama.See neil ei õnnestunud,küll aga hakkasid mullikad Sihvkal järel käima,sest teadsid,et tema käest saab naereid.Tänu mullikatele hilineski Sihvka kooli. 4.)MEREMAO DRESSEERIMINE:Obukakul oli venna kummiülikond,millega sai vees käia ka oktoobris nii,et külm ei olnud.Poisid otsustasid nalja teha.Nad meisterdasid vanast lambapealuust ja kummivoolikust mao,pumpasid kummi õhku täis,panid nööri otsa ja sinna külge sangpommi,mis madu vee all hoidis
erinevaid häälitsusi. Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab ilma hoogu võtmata sooritada 7 m kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni. Ta sööb peamiselt hiiri, rotte , küülikud ja jäneseid mis moodustavad paljudes piirkondades ta peamise toiduallika. Vahetevahel langeb ta saagiks ka juhuslikke lambaid, mullikaid, põhjapõtru ja muid kariloomi. Poegimishooaeg on veebruarist septembrini. Pärast keskmiselt 92-päevast tiinust sünnib kaljulõhes või põõsastikus paiknevas urus 2-3 tähnilist poega. Tahket toitu hakkavad nad sööma 6- kuni 7-nädalaselt. Alpivesilik Alpivesilik on 6-12 cm pikkune kahepaikne.Ta elab Euroopas. Ta on väike keha, pealt sinine ja altpoolt heleoranz, ning lühike saba. Sigimisperioodil ilmub isase seljale madal, musta-valgekirju hari,
Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-
Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 EHF 7687 8054 8329 10146 9587 EPK 6864 7153 7850 8869 8610 Kokku 7347 7707 8136 9640 9254 Tabelist on näha, et piimatoodang on tõusnud , v. a. 2007. aastal, see oli tingitud loomade sigismisprobleemidest ja ka sellest, et palju lõpptiineid mullikaid müüdi välismaale, samuti EHF tõugu loomad annavad rohkem piima kui EPK, kuid see eest on EPK lehmadel tervis ja jalad tugevamad kui EHF karjal. Kõik pullvasikad müüakse talus Estonian ACB Vianco OÜ kaudu Itaaliasse, v.a. need , mis on müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, 2007. aastal müüdi 2 pullvasikat. Maid on kasutuses 1238 ha haritavat maad ja looduslikku rohumaad, metsamaad 176 ha. Tabel Talu maakasutus ha
Lõastatult või vabalt rühmasulgudes. Vabapidamine parem kasvu ja arengu seisukohast, võimaldab liikumist. 2-6elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Vett joovad automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna saavad suguküpseks. Edasine lõatatult või vabalt. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades, tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööp ringselt karjamaal, kus antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal.
Lehm või mullikas tuleks seemendada 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasloom viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 27 VEISEKASVATUS 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse KUNSTLIKKU SEEMENDUST. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja
üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Kõik üleskasvatamiskulud peab loom katma täiskasvanuperioodil piima - ja/või lihatoodangu kaudu. Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. 13 Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säilitatakse kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temperatuuril -196˚C. Tänu sellele on kõrge aretusväärtusega pullilt koguda ja säilitada võimalikult palju spermadoose ning suurendada seeläbi saadavate järglaste hulka.
noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva).
Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6...8 nädala vanuseni. Seejärel viiakse nad noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Peetakse lõastatult või vabalt rühmasulgudes. -6 elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Suvel peetakse mullikaid ööpäevaringselt karjamaal, kus neile antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks on võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal.
ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus - Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.tegurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikaid peaks seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis
Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!! Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Sügavkülmutamine. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma.
puhastamine, sarvede lõikamine, sõrgade kärpimine, kammimine, nudistamine Pidamisega seotud spetsiifilisi toiminguid Sõrgade kärpimine. Neljal korral aastas vaadatakse sõrad üle ja lõigatakse vajaduse korral lühemaks. Pikaks kasvanud sõrad võivad murduda, kõõlused venivad välja ja loomad jäävad lombakateks. Sarvede kärpimine. Sarvi lõigatakse siis, kui need on kasvanud liiga pikaks ja ähvardavad sisse kasvada; tigedatel loomadel (ohustavad sageli teisi loomi, eriti noori mullikaid, harva inimesi). Sarve otsast võib lõigata maha tumedaks värvunud piirkonna ulatuses. Selleks, et vähendada loomade agressiivsust ja hoida ära sellest tingitud vigastusi, nudistatakse paljudes karjades veised juba vasikaeas, seda tehakse esimestel elunädalatel enne sarvealgme luule kinnitumist. Veiste puhastamine. Puhastamist alustatakse peast ja lõpetatakse sabast ning tagajalgadest. Puhastamisel kasutatakse vaheldumisi harja ja kammi. Harjatakse vastu-, päri- ja põikikarva.
noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem on uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutuskestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimis-east ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda rohkem noorloomi asenduseks vajatakse. Noormaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25 % lehmadest. Seega tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju (25% lehmade üldarvust). Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), sest kõik neist ei tiinestu ja realiseeritakse lihaks. Lehmavasikais peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40 % lehmade arvust, sest osa
-pikaajaline karjamaa -70-100% -pikaajaline niit -50-75% -kogus, mille võrra suurendatakse lisa puhaskülvinorm + lisa = täiskülvinorm Karjamaad Planeerimine: -karjamaarohi on madala omahinna ja väikese tööjõukuluga toodetud sööt -lüpsikarja saab karjatada 140-150 päeva (ööpäevaringselt 115-120 päeva) -üleminek ööpäevaringsele karjatamisele 7. 10. päeval -mullikaid saab karjatada 170-180 päeva -päevas peaks lehm saama vähemalt 50 kg rohtu, s.o. 6-7 t aastas -karjamaarohu osatähtsus söödaratsioonis võiks olla järgmine: -mai 65-70%; -juuni 90%; -juuli 85%; -august 80%; -september 60-70%; -oktoober (-ilm!) -karjatamisperioodil peaks lehma piimatoodang karjamaarohu arvelt olema 12-14 kg päevas, sellest kõrgema toodangu puhul lisatakse ratsiooni jõusööta
Vett joovad juurde automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7 kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna nad saavad suguküpseks. Edasine pidamisviis võib olla lõastatult võib vabalt. Enamasti peetakse lehmikuid rühmasulgudes kuni tiinuse lõppjärguni. Lõpptiined lehmikud viiakse 1...2 (3) kuud enne loodetavat poegimist lüpsikarjalauta. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades. Tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööpäevaringselt karjamaal, kus neile antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks on võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal. Nuumpulle peetakse tavaliselt lõastatult, kuid neid võib pidada ka vabalt rühmasulgudes. Sel juhul peavad nad olema nudistatud. Söötmise ja sõnniku eemaldamise tehnoloogiad sarnanevad lüpsikarja pidamisel kasutatavate tehnoloogiatega. 15)
annaabi.ee 
