700 mV juures on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt taandunud keskkonnas on raskendatud taimede poolt raua omastamine, kuna raud omab suurt tähtsust fotosünteesi toimumisel, siis on orgaanilise aine süntees häiritud. Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 30 Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: 1. mulla soojusneelamise võimest 2. mulla soojusmahutavusest 3. mulla soojusjuhtivusest. Mulla soojusneelamise võimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. Albeedo: kuiv mustmuld 14%; niiske mustmuld 8...9%; valge liiv 40%; veepind 10%.
koostisesse. Redutseerimine toimub anaeroobsetes tingimustes, kus aine oksüdeerimiseks vajalik hapnik võetakse redutseerumisvõimeliselt ühendielt. Millest sõltub, mida mõjutab, omastamine- Sõltub mulla õhumahutavusest, õhureziimist, õhuvahetusest, redoksprotsessidest. Mida oma korda mõjutavad mulla lõimis, veemahutavus, geoloogiline asukoht ja taimkate. Väga tugevalt mõjutab gaasivahetust mulla srtuktuursus. Õhugaaside omastamine toimub erinevate tegurite koosmõjul. 11) Mulla soojusomadused ja soojusreziim, külmumine, sulamine millest sõltub, mida mõjutab. Mulla soojusomadused- Mulla soojenemine ja jahtumine sõltub soojusneelamis võimest, soojusmahutavusest, soojusjuhtivusest ja temperatuurijuhtivusest. Mulla soojusreziim- all mõistetakse kõik nähtusi, mis on seotud soojuse tulekuga mulda, levikuga mullas ja äraandmisega mullas. Sõltub mulla omadustest. 12) Mulla toitereziim, taimetoiteelemendid milleks tähtis, millest sõltub.
Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklist puu kasvamiseks. * rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam. * Suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused: Välised omadused: värvus, läige, tekstuur, lõhn. Seesmised omadused: niiskus, tihedus, kuivamine, kahanemine, paisumine, kaardumine, elektrilised omadused, akustilised omadused, soojusomadused. Niiskus puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsendides tema massist. Absoluutne niiskus ja suhteline niiskus. Kui seda väljendada protsentides absoluutselt kuivapuidu massi kohta, saame absoluutse niiskuse sisalduse, kui niiske puidu massist, siis on tegemist suhtelise e. Relatiivse niiskusega. W abs = A B / B * 100 W suht = A B / A * 100 A niiske puidu mass. B absol. Kuivapuidu mass. (kuivakaalu meetod) on olemas ka niiskusmõõtja.
jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata 8) Mulla struktuursus kujunemine, jaotamine, tähtsus. mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks, 9) Mulla niiskusreziim, muldade jaotamine niiskusreziimi järgi millest sõltub, mida mõjutab. 10) Mullaõhk ja õhureziim, redoksprotsessid millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. 11) Mulla soojusomadused ja soojusreziim, külmumine, sulamine millest sõltub, mida mõjutab. 12) Mulla toitereziim, taimetoiteelemendid milleks tähtis, millest sõltub. 13) Arvutusülesanded: erinevate poorsuste leidmine.
segu. Kooruv krohv tuleb eemaldada, sageli tähendab see kogu krohvipinna eemaldamist. Uut krohvi võib peale panna nii traditsiooniliselt kui ka õhukese kihina pintsli abil selliselt, et telliste piirjooned jäävad aimatavaks. Pind värvitakse traditsioonilisi meetodeid kasutades, järelikult lubja-, õli- või liimvärviga. Pidevalt kasutuses oleva ahju külglõõrid, mida ei ole võimalik puhastada, aja jooksul tahmuvad ja nii vähenevad ahju soojusomadused. Läbi aegade on olnud kombeks ahje ligikaudu iga 20 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada. Enne lammutamist on oluline ahi täpselt üles mõõdistada. Osad, mida vähegi annab kasutada, tuleks ka uue ahju puhul käibesse võtta (sellest pikemalt ka järgmises loos). Krohvitava ahju korral jäetakse vuugid kahe sentimeetri sügavuselt täitmata. 4 [H1] PLIIDID Traditsioonilised puudega köetavad pliidid on oma ebamugavuse tõttu kiires tänapäevas üsna põlu all olnud
· Rasvad esinevad põhiliselt seemnetes. Sarapuul ja pärnal ka puidus, enam okste puidus. · Suhkrute näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. 19. Puidu füüsikalised omadused jagunevad : Välised omadused : · Värvus · Läige · Tekstuur · Lõhn Seesmised omadused : · Niiskus · Tihedus · Kuivamine · Kahanemine · Paisumine · Kaardumine · Elektrilised omadused · Akustilised omadused · Soojusomadused 20. Puidu niiskuseks nim. seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Kui väljendada protsentides absoluutse kuivapuidu massi kohta absoluutne niiskussisaldus ; kui kui niiske puidu massist suhtelise e. Relatiivse niiskuse. Vabaks niiskuseks e. Kappillaarseks nimetatakse niiskust, mille juurdejuhtimisel üle küllastusastme, koguneb vesi soontesse, luumenisse ning õõnsustesse. 21
elektroni veega. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees Hüdromelioratiivsed võtted: loovutamine Fe2+ Fe3+ Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise 1. Kuivendamine Taandumine: diapasoon Wakt = O U D 0...75 faasi koostisest; taimede elutegevuse Mulla soojusomadused ja soojusreziim 1. hapniku loovutamine (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/10cm produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla 2. vesiniku liitmine väga väike 75 mm on: füüsikalisi protsesse. Aktiivsed 3. elektroni liitmine
Eriotstarbelised kivid- tee- ehk klinkertellis toodetakse raskelt sulavatest savidest. Põletatakse täieliku paakumiseni, on ilmastikukindlad, püsivad, dekoratiivsed ja hea kulumiskindlusega, kasutatakse ka põrandamaterjalina, happekindlad- kasutatakse keemiatööstuses. Kergkruus- parandab oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendab tihedust. Mullekeraamika liik, mis saadakse keramsiitliiva või kruusana kergelt sulvate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. Soojusomadused sõltuvad niiskusest. Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. Purunenud graanulite veeimavus on suurem. Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge puistematerjalina soojustamiseks. Agloporiit saadakse savikate materjalide, kivi- või pruunsöe tootmisjääkide, räbude ja tuhkade segu paakumisel ning jahtunud silikaatse sulami peenestamisel. Peenestatakse, niisutatakse, granuleeriatakse, põletatakse 1400°C, jahutamine kiire
Mullaõhk ja õhurežiim, redoksprotsessid – millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. Oksüdeerumis - ja redutseerumisprotsesside käigus elementide oksüdatsiooniaste muutub, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt ioonidelt või aatomitelt teistele. Mullas kulgevate biokeemiliste intensiivsus ja suund sõltub mullaõhust ning mullalahuses olevast hapnikust. Hapnik on peamine oksüdeerija mullas. Mulla soojusomadused ja soojusrežiim, külmumine, sulamine – millest sõltub, mida mõjutab. Mulla soojusreziim - taimedes kulgevad protsessid-igale kultuurile erinevalt. Idanemise algus 0,5...2 kraadi. Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia - päike seniidis,sõltub atm.seisundist - pilved,udu,õhu puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna kujust,niiskusest.
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine rH2-Eh/29+2pH Juhul, kui see näitaja on alla 20 on äärmiselt taandunud keskkond. 34-36 on normaalne taimne kasv. Plastilisus on mulla omadus vastu panna välisjõududele ja säilitada oma kuju samuti aitab sidusus säilitada mulla vormi. Eriveotakistus-kui palju on vaja rakendada jõudu vao sisse kündmiseks. NB Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid.
Järelikult ka Eesti kuulub sellesse regiooni, kus teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist. 2) Mitteläbiuhtumistüüpiveereziim Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. Solonzakid ja solon. Solonzakid ja solonetzid. Erinevate soolade toksilisus on erinev. Sooda solonzakid midagi ei kasva. Soodad roosipeernasse ja midagi enam ei kasva. Mulla soojusomadused ja soojusreziim Peamiseks soojusallikaks on päikeseenergia. 3 mullasoojusomaduse põhinäitajat: 1) mulla soojusneelamisvõime - seda suurem, mida tumedam on muld värvuselt. Sõltub mulla veesisaldusest ja sõltub mulla kallakust 2) mulla soojusmahtuvus 3) mulla soojusjuhtivus sõltub vee ja õhu vahekorrast Mulla õhk ja õhureziim Taimes on tehtud kindlaks isegi kuni 50 keemilist elementi. Nende osatähtsus on taime kasvuseisukohalt väga erinev
kultuuride vaheludmist, sest tegemist on siiski asjaaarmastajte maadega. Inimtegevus on mõjutanud suuresti põllu ja rohumaa mulda, muutes neid vähem viljakamaks, kui metsakaeve piirkonnas on vanade ja ohtlike puude langetamine on seganud küll looduslikku tasakaalu, kuid on kasu toonid inimesele. Kõige rikkam muld huumusainete poolest on uuritavatest muldadest leetjas muld, millel on seetõttu ka paremad soojusomadused ning biokeemilised protsessid kulgevad kiiremini. [7][4] 5.5 Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus Looduslikud mullad reguleerivad end ise, kuid põllu- ja metsamehed kasvatavad neid kultuurtaimi, millele nad on eelnevalt soodsad kasvutingimused loonud. Erinevus põllu- ja looduslike muldadega on selles, et põllumuldi haritakse. Metsamullad on kindlasti happelisemad, kui põllumullad, sest haritavaid muldi lubjatakse, et parandada vee- ja
puidus, okste puidus enam; d) suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused. Füüsikalised omadused jagunevad: · Välised omadused: värvus läige tekstuur lõhn · Seesmised omadused niiskus tihedus kuivamine kahanemine paisumine kaardumine elektrilised omadused akustilised omadused soojusomadused Niiskus · Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. absoluutne niiskus suhteline niiskus Kui seda väljendada protsentides absoluutselt kuivapuidu massi kohta, saame absoluutse niiskuse sisalduse, kui niiske puidu massist, siis on tegemist suhtelise e. relatiivse niiskusega. A- B A- B Wabs = × 100 Wsuht = × 100
Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures
Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral
Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel). Puitaine tihedus- e rakuseinte tihedus, on kõikidel liiklidel võrdne = m / V = 1530 kg/m3. Puidu tihedus- e puidu loomuliku massi (koos kõikide poorsustega) ja ruumala suhe = m / V. Puidu soojusomadused Soojusjuhtivus- üks kolmest soojuse edasikandumise vormist, mis toimub tahketes kehades. Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht. Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb esmaselt nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest). Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda
omadusi: · tugevust; · kõvadust; · kulumiskindlust; · soojajuhtivust; · kütteväärtust; · kahanemist ja paisumist. Puidu niiskussisalduse muutus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25.. .30%. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200% . Puidu soojusomadused Soojusjuhtivus. Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka vattides, mis läbib puitmaterjali (pindalaga m2 ja paksusega 1 m), kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1°C. Soojusjuhtivuse ühikuks on seega vatt /meeter x °K. K- Soojusjuhtivuse koefitsient, tähis Nimetatud koefitsient võrdub soojuse hulgaga kilokalorites, mis läbib puitu 1 tunni jooksul tema ühelt pinnalt, pindala m2, teisele sama suurele pinnale pindade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
