1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x asukoha koordinaat v kiirus (märgiga suurus) vav keskmine kiirus a kiirendus (märgiga suurus) aav keskmine kiirendus x0 liikumise alguspunkt v0 algkiirus Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui ...
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def.valemi abil: I = q = I t SI : 1C...
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitad...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud. FL= q*v*B*sina 3.vasaku käe reegel- kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivseltlaetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Fa...
Küsimused gaaside ja molekulaarkineetilise teooria kohta 1) Võrdle ideaalse ja reaalse gaasi omadusi. Ideaalgaasis molekulide vastastikune toime puudub (elastseid põrkeid ei loeta vastastikuseks toimeks). Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti. Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsiooni...
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektron...
Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal, mõjuvad talle elektrijõud. (Sõna laeng kasut. Paljudes tähendustes, laenguks nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaar...
2)Tuuma avastamise katse(kuldleheke)-Rutherford kiiritas alfa-osakese üliõhukest kuldlehte ja leidis et nad enamuses läbisid lehe väga väikeste kõrvalkalletega. Sellest järeldas ta et kulla sees paiknevad hajusalt elektronid. Leidus ka neid osakesi, mis olid hajunud suurte nurkade all, mõni oli põrganud isegi otse tagasi. Ilmelt olid nad tabanud palju suurema massiga osakesi, mis olid tõukava, so po.laenguga ja võtsid enda alla väikese osa ruumist. Need olidki kulla aatomite tuumad. 3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,an...
Elektrivool-laetud osakeste suunatud liikumine 1)on olemas vabad laengukandjad 2)Nendele mõjuvad elektrijõud Elektrivoolu suunaks on positiivse laenguga osakeste liikumise sound Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis Ampermeetriga saab mõõta voolutugevust I=q/t; t=q/I; 1A=1C/1s; 1nA=1*10-9A; 1µA=1*10-6A 1mA=1*10-3A; 1kA=1*10 (3A 1C(kulon)= 6,25*10(18 elementaarlaenguga 0,025A=2 mikrokulonit Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U R=U/I I = U/R U = R*I Takistus R, 1 R = *l/S Pinge U, 1V Voolutugevus I, 1A Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse ju...
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, m...
4 maailma jõudu: gravitatsioon, elektromagneetiline e vastastikjõud, tugev ja nõrk tuumajõud. Teadlane, kes pani paika elektri ja magnetnähtused -Maxwell. Elektrodünaamika uurib elektrilaengute liikumist ja vastastikmõju ning elektromagnetvälja omadusi. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagneetilise jõu tugevust. Mass on gravitatsiooni laeng. Laeng näitab kui tugev on jõud kehade vahel. Elementaarlaeng-looduses kõige väiksem olemasolev laeng. elektron on elementaarlaengu kandja. Kvargid-prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektronid ei teki ega kao, vaid jagunevad ümber. Elektrivool on liikuv laeng. Pooljuhtide juhtivus sõltub välistingimustest - saab juhtivust vajadusel muuta. Juhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja 2 tingimust: vabasid laengukandjaid ja peab olema jõudu...
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Vooluring. Pinge. Pingeühik Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. Juhtmied kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Jadaühenduse korral on elektritarvitid üendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis ning kustub ka teine lamp. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. Lambid põlevad teineteisest sõltumatult. Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osa...
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: (molekulaarfüüsika ja termodünaamika) 1. Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: · Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused · Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2. Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises · Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi või olekut. Parameeter erineb muutujast selle poolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi aga parameetril...
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteem...
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, m...
Villu Füüsika kontrolltöö Tuumafüüsika Tuumafüüsika on haru, mis käsitleb aatomituumas toimuvaid protsesse. See on teadus aatomituumade ehitusest, omadustest ja vastastikustest muundumistest. Tuumamõõtmed o Tuum on kera taoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. o Aatomi läbimõõt on 10-10 m. Aatomituuma läbimõõt on 10-5m. o Aatomituum annab aatomile massi (selle tihedus on 1015 korda suurem vee tihedusest). o Tuum on liitosake koosnedes prootonitest ja neutronitest. o Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi, selle mass on 1836,1 korda suurem kui elektronidel. o Laeng on võrdne elektronide laenguga. o Prootonite arvu tuumas ehk tuumalaengut tähistatakse täisarvuga Z. Seda nimetatakse aatominumbriks ehk laenguarvuks ehk laenguks. o Neutron...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ...
Vooluring ja seosed sellega 1. Mis ülesanne on vooluallikal? *Teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. *Tekitada juhis elektriväli ja säilitada seda pika aja vältel. 2. Mida nim. pingeks? Lisa valem Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustav elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik. Pinge ühik on 1 volt, ühiku tähiseks 1 V Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmee...
Aine koosneb osakestest (molekulid ja aatomid) ja need osakesed mõjutavad teineteist. Aineosakesed on väga väikesed. Aineosakeste vahel on tühja ruumi. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deforme...
FAASISIIRDED Faasisiireteks nimetatakse neid protsesse, kus keha läheb üle ühest faasist teise. Agregaatolekud ja faasid Aineid jaotatakse agregaatolekuteks ehk faasideks, kus ühte olekusse klassifitseeritakse ained, millel on ühesuguseda füüsikalised omadused. Selgub, et ühes olekus võib olla veel alagruppe ehk faase, millel on faasi ühesugused füüsikalised omadused, erinevatel ainetel erinevad füüsikalised omadused. Nt. süsiniku aatomid võivad moodustada kas teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) S...
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teise...
Joogivee puhastamine Referaat Koostaja: Peep Post 2008 Joogivee puhastus tehnoloogiad Vajalikud tööd enne veepuhastusjaama projekteerimist: 1) laboratoorne töö: -põhjavee hüdrokeemiline uurimine veeproovide võtmisega kõigist tarbepuurkaevudest, andmebaasi loomine (arvuti);-torustikes toimuva joogivee kvaliteedi muutuste põhjalik uurimine, hetkeolukorra jäädvustamine;-kogutud ja töödeldud tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja maavaldajatelt saada nõusolek. 3)korraldada valitud maa-alade ning trasside topogeodeetilised ning insener- geoloogilised uurimised. 4)leida või luua organisatsioon, mis suudaks pakkuda linnale kõige sobilikum lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadme...
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust...
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Selleks, et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Seda jõudu iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõu...
Kordamisküsimused ,,Alalisvool" · Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivool on laenguga osakeste suunatud liikumine. · Millised on elektrivoolu tekkimiseks vajalikud tingimused? a). aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesed mis liiguvad) b). peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma liikumise põhjus) · Kuidas on määratletud voolutugevus kui elektrivoolu iseloomustav suurus? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Miks? I voolutugevus, q q juhuristlõiget läbiva laengu suurus I = t t selleks kulunud aeg Voolutugevus on skalaarne suurus, sest selle määramiseks piisab ainult arvväärtusest, sest selle suund on kokkuleppe...
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektriv...
I RÜHM 1. Kiirus Füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihet; Tähis: v. Valem: v=s/t. Ühik: 1m/s. 2. Inertsus Keha omadus, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mööduks mass: m, 1kg. 3. Võimsus On füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega N=A/t ühikuks on 1W= 1J/1s= !kg* mruudus/sruudus 4. Jõumoment 5. Ainehulk , 1mol. Antud keha molekulide arvu ja Avogadro arvu suhe. Võib defineerida ka kui aine massi ja mollarmassi jagatisena. =N/NA=m/M (N-osakeste arv, NA-Avogardo arv 6.02*1023 1mol, m-aine mass 1kg, M-molaarmass 1kg/mol. 6. Pindpinevus 7. Massiühik 8. Võnkumise liigitus 9. TD I seadus Põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub siseenergia suurendamiseks ja m...
1. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 1023 aineosakest. (n, mol) 2. Molaarmass - ühe mooli ainemass grammides. (M, g/mol) 3. Molaarruumala - suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol n=N/NA N - aineosakeste arv NA - avogadro arv - ...
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment...
Siseenergia I termodünaamika printsiip Q = A + U Süsteemile antud soojushulk kulub välisjõudude vastu tehtud tööks ja siseenergia suurenemiseks. Q = cmt = cmT (soojendamine/jahtumine) Soojushulk näitab, kui palju muutub siseenergia soojusülekandes ilma tööta. Q = +- *m sulamine/tahkumine Q = +- L*M aurumine/kondenseerumine Q = q*m kütte põlemine A = PV Soojusmasin Soojusmasinaks nim masinat, kuis siseenergia mõjul tehakse tööd Soojusmasina kasutegur = Akasulik/Akogu * 100% Kasutegur näiatb, milline osa koguaenergiast läks kasulikuks = (Q1 Q2)/ Q1 *100% Max kaustegur on ideaalse masina kasutegur = (T1 T2)/ T1 * 100% T1 soendi absoluut temp. T2 jahuti abs. Temp. II termodünaamika printsiip 1. soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 2. suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mitte korrastatule 3. loodus püüab üle minna vähemtõenäolisest olekult tõenäolisemale 4. suletub süsteemis soojus...
Elektromagnetism elektrilaeng aatom iga keemilise aine aatom koosneb klassialise teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad aatomi tuum koosneb prootonitest + neutronitest laeng puudub ja elektronid on neutraalsed tavaolekus on aatom neutraalne aatomi tuum annab 99,9 % kogu aatomi massist ioonid välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest sel juhul osutuvad aatomis positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks laengute vahelise jõu suund erinimelised laengud tõmbuvad samanimelised laengud tõukuvad elektrijõukd nimrysyskdr jõudu miillega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud seda suurem on neile mõjuv jõud mida suurem on laetud kehade kaug...
Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengud tekivad elektronide liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga K näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109. Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisa...
ELEKTRIÕPETUSE ARENG SISSEJUHATUS Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat...
Soojusõpetus uurib aineosakeste soojuslikku liikumist. Molekulaarkineetilise teooria alused andis Ludwig Boltzmann. Gaaside molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust: 1. Gaas koosneb molekulidest 2. Osakesed on pidevas kaootilises liikumises 3. Osakeste vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus vaatleb ainet, kui tervikut, ei lähtu molekulaarsest ehitusest. (m, p, V, T) Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest Gaasi olekuparameetrid on p, V, T. Mikroparameeter – füüsikaline suurus mida kasutatakse mikro käsitluses aine kirjeldamiseks. Ideaalse gaasi mudel: 1. Molekulid on punktmassid 2. Molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. 3. Molekulide vahel pole vastastikmõju Molekulaarkineetiline teooria: 1 P= p= mo n v 2 3 2 mo v 2 E= 2 p = 3 nE Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. ...
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
MAGNETISM 1. Püsimagnet osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud. Ristuvate vooluga ju...
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakest...
KEEMINE DIANA LANEVSKAJA DEFINITSIOON VIDEO KEEMINE SELLINE VEDELIKU AURUSTUMINE, MIS TOIMUB KINDLAL TEMPERATUURIL KEEMITEMPERATUURIL KOGU VEDELIKU RUUMALA ULATUSES Viide: Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? https://www.youtube.com/watch? NÄHTUSE SELETUS, TEMPERATUUR · KEEMISTEMPERATUUR ON SEOTUD KEEVA VEDELIKU AINEGA, ERINEVATEL AINETEL ON ERINEV KEEMISTEMTERATUUR · SAMUTI SÕLTUB KEEMISTEMPERATUUR VEDELIKULE ATMOSFÄÄRI POOLT AVALDATAVAST RÕHUST ÕHURÕHUST MIDA KÕRGEM ON RÕHK, SEDA KÕRGEM ON VEDELIKU KEEMISTEMPERATUUR · KEEMISEL TEMPERATUUR EI MUUTU Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr AINEOSAKESTE PAIKNEMINE JA LIIKUMINE Keemisel aineosakeste: Liikuvus Suureneb ...
Voolutugevus- voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju läbib laeng ajaühikus juhiristlõiget I=q/t I= 1C/s= 1A Pinge- pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis U=A/q 1V= 1J/1C Pinge juhi otste vahel on 4mV? See tähendab, et +1C suuruse laengu üleviimiseks juhi ühelt otsalt teisele, teeb elektriväli tööd 3mJ Kui voolutugevus juhis on 4uA? See tähendab, et ühes sekundis läbib juhi ristlõiget laeng suurusega 4uC. Vooluring: lüliti, juhtmed, vooluallikas ja tarbiti
Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otste...
annaabi.ee 
