(Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Mänd On vähenõudlik elutingimuste suhtes. Talub vähest ja rohket mullaniiskust, piisab ka vähestest toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks. · Kasv kuni 50m · Elab 400-500- aastaseks · Okkad kinnituvad 2-kaupa Kuusk On palju nõudlikum kui mänd. Kuusele ei sobi läbikuivanud mullad, seisva veega mullad. Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises
3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga • Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš • Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel palavate ilmadega • Valge kile ei hoia nii hästi sooja • Kuumal suvel võib aga valge kile taimedel stressi vähendada • Tõhus meetod maasikaistanduses on ajutine multšimine põhuga enne saagi valmimist • Multšimiseks vajalik põhk peab olema umbrohust puhas
raadiosignaaliga ning töötlema järjest enam arvuti abil. Pioneeriks oli USA-s siiamaani arendatav projekt Landsat. Kaugseire rahuotstarbelised rakendused kuuluvad laias laastus (elu)keskkonnaga seotud valdkondadesse: · atmosfääris saame jälgida temperatuuri, sademeid, pilvede jaotust ja tihedust, tuule kiirust, mitmete gaaside (veeaur, CO2, O3 jt.) kontsentratsioone; · maapinnal saame jälgida dektoonilisi liikumisi, topograafiat, temperatuuri, albeedot, mullaniiskust, määrata taimestiku tüüpi ja seisundit, kaardistada muu hulgas inimtekkelisi objekte nagu linnad ja teed; · ookeanis saame määrata pinnareljeefi (määratud Maa gravitatsioonivälja ja loodejõududega, kuigivõrd mõjutatud hoovustest), lainekõrgust ja lainete energiaspektrit, värvust, mis on suuresti seotud planktoni bioproduktiivsusega, akuutsest saastest on jälgitavad näiteks õlilaigud veepinnal;
kõige halvema viljakusega automorfsed mullad, aga ka ühed viljakaimad mullad. Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga. Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu. Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-, veeris- ja klibumullad, mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse. Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tuleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Rähksed, veeriselised ja klibused mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga kultuuridele (lutsern, mesikas) ning ökonoomsetele veekasutajatele (oder, rukis). (Mullateadus 2012) 5 Leostunud mullad (Ko) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Põllumajanduskultuuride saagikust võib piirata vee vähesus teatud kuudel või aastatel ja puuduliku väetamise korral ka väike toitainesisaldus
(rannavallid). [6] Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga.Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu.Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-,veeris-,klibumuldade,mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse.Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tulleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel,et maaksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Soobib nii põlluna,rohumaana kui ka metsamaana. [6] 3.2 Gleistmullaga 6 Gleimuld on alaliselt liignisked mullad,mille ülemine horisont on toorhuumuslik ja/või maapinnal lasub alla 10cm tühsedusega turbaharisont. Mullaprofiil on tugevasti gleistunud: selles on kas G-horisont või liithorisont,mis sisaldab ka G-horisont. [6] Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne
Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Mullaväsimus 1. Toite ja mikroelementide vähenemine 2. Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine, 3. Fütopatogeenne mikrofloora ja kahjurid 4. Umbrohud 5. Toksiinide eritumine juurtest Võõrkultuur – ellised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikultuuri hulgas vastu põllumehe tahtmist. Umbrohud võtavad ära kultuurtaimedelt kasvuruumi ja varjavad kultuurtaimi. Vähendavad mullaniiskust, võtavad ära toitaineid, eritavad keemilisi aineid. Alandavad mulla tempi, raskenadavad mullaharimistöid, vähendavad saaki, saagi väärtust, raskendavad koristustöid, Loovad soodasad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks. Umbrohud: 1. Parasiidid 2. Mitteparasiidid Tõrje: Kaudne tõrje: profülaktika, survetõrje Otsene tõrje: mehhaaniline, keemiline Teraviljad Majanduslik tähtsus 1. Toiduks (jahu, tang, helbed) Kõige rohkem nisu ja riisi
kahjulikuks muutub tuul siis kui selle kiirus on ~17m/sek, ning torm on siis kui tuule kiirus on 21-32,6 m/sek. Käesolevas peatükis keskendutaksegi sellise tuule mõjule, mis toob endaga kaasa metsa häiringuid. (Laas et al. 2011) Tormid võivad põhjustada peaaegu kõikide puude hävimise mingis piirkonnas või vähendada võrade või pude tihedust piirkonnas. Eelmainitud hävingu tagajärjel võivad muutuda kohalikud kliimatingimused (Dale et al. 2001). Tormid võivad veel muuta mullaniiskust (lagedaks jäänud ala võib soostuma hakata), muutub mikroreljeef metsas, muutub valgustatus metsa all ning tekib uuendus tormi poolt tekitatud häiludes. (Laas et al. 2011) (Dale et al. 2001) Tormidele on vastuvõtlikud niisketel muldadel kasvavad puistud ja samuti madala juurestikuga puuliigid (Dale et al. 2001). Seepärast on kuusk Eestis väga tormihell puuliik kuna kuuse juurestik on maapinna lähedal ning kuusele meeldivad niiskemad kasvukohad
Tõrje: viljavaheldus, keemiline tõrje o Ristõieliste kuivlaiksus haigustekitaja säilib taimejäänustel mullas, nakatunud seemnetel, puhtimata seemnetega. Tõrje: viljavaheldus, seemnete puhtimine, keemiline tõrje, vältida tali- ja suvirapsi kasvatamist lähipiirkonnas. o Ristõieliste tõusmepõletik haigustekitajad säilivad taimejäänustel ja mullas, nakatavad idandeid ja taimi. Tõrje: vältida tihedat taimikut, liigset mullaniiskust, lämmastiku üleküllust. Mullakooriku kõrvaldamine, külvise puhtimine, keemiline tõrje. o Nuuter juurtele tekivad pahad. Rändeosed tungivad juurekarvakeste kaudu taime. Soodsad ilmastikuolud haiguse kordumiseks on meil 3..4 aasta järel. Tõrje: mullad lubjata, reguleerida niiskust, ristõieliste umbrohtude tõrje, koristusjäätmete hävitamine. o Ristõieliste ebajahukaste talvitub eostena taimejäänustel, seemnekestas, mullas, umbrohtudel
Vili. Vilja nimetatakse teriseks või teraks. Nisu on paljasteraline, sest tal langevad terad vilja valmimisel sõkalde vahelt välja. 4 Talinisu kasvufaasid Seemnete idanemine. Idanemine on protsess, mis algab seemnete üleminekuga puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega. Võrsumine
Rähkmullad on suure toitainetesisaldusega, vastupidava sturktuursusega ja kiire tahenemise ja soojenemisega. Nende kasutamise määrab ära siiski enamasti nende kivisus, sest see näitab nende viljakust ja mõjutab haritavust. Kõige rohkem takistab hairimist rähk, kuna ta on teravaservaline. Rähkmullad võivad muutuda teatud kuivaperioodil põuakartlikuks, seega tuleks nende külv sooritada võimalikult vara, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Sellel hetkel kasvatati sellel põllul otra. Kohapealt vaadatuna sobis see põld kõikide peamiste kultuuride kasvatamiseks, ning eelnevalt on seal kasvatatud nisu, hernest, rapsi, rüpsi aga ka kaera. Et mulda kaitsta tuleks jälgida kindlasti lämmastiku koguseid, sest muld asub nitraaditundlikul alal. Lisaks tuleks mullaviljakuse parandamiseks koristada kive ja peale vedada orgaanilist väetist, et mulla struktuursust parandada. 8.4 Kadrina valla mullad:
Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind. · Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest. · Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena. Tavaliselt on need eritised teistele taimedele mürgised (koirohi). · Alandavad mulla temperatuuri
möödumist. · Kohrutatud taimede reavahed katta koheva mulla või liivaga, et juured jääksid kaetuks. · Hiliskülmakahjustatud taimi pritsida varahommikul külma veega. Kuumakahjustuste vältimiseks: · Kuivadel aladel teha raie kitsaste lankidena. · Põuaohu korral raiesuund põhjast lõunasse. · Külvile eelistada istutust. Külvi paratamatuse korral teha see võimalikult vara. · Taimlas on oluline maapinna kobestamine, see aitab säilitada mullaniiskust (ka metsakultuuris). · Kastmine, õhtuti, 10-15 l/m2 . · Koorepõletikus puid jätta kuivanult kaitseks nende taga olevatele. Pikemat aega ühekülgsete tuulte mõjul kujuneb puudel liputaoline võra, ekstsentrilised aastarõngad, kõver ja koondeline tüvi ja ühekülgsed juured. Tuult kiirusega kuni 11 m/s nimetatakse mõõdukaks tuuleks, tugev tuul 11-17 m/s; torm 17-28 m/s ja orkaan üle 28 m/s. Tormid põhjustavad puudel tormiheidet ja tormimurdu
2-3 läätspuu, robiinia, tuhkpuu, õunapuu, lodjapuu, kontpuu, pirnipuu 3-4 kirsipuu, pärn, saar, vaher, seedermänd 4-5 mandlipuu, sarapuu 5-7 tamm 6-8 hobukastan, pähklipuu 27.04.2016 Marje Kask 34 Külvide hooldamine 1 · Külvide katmine ehk multsimine - hoiab mullapinda kobeda ja säilitab mullaniiskust, ühtlustab ööpäevast temperatuurireziimi ei teki külmakergitusi. Katteks võib kasutada põhku, freesturvast, saepuru 2 3 cm kihina. Tõusmete ilmumisel riisuda külviridadelt mults ära reavahedesse. Kattelauad eemaldada tõusmete tärkamisel. · Tõusmete varjutamine (kaitsmine päikese eest) - varjukangaga või varjurestidega, millede valgusläbilaskvus on ca 25 50 %. · Kastmine enam vaja kui külvisügavus väike (kuni 0,5 cm). Neid
..5 meetrise läbimõõduga ringja võraga pinnakattepõõsas. Mikrobioota on meil täiesti talvekindel ning haiguste ja kahjuritevaba, talveks lillaka okkavärvuse omandav soomusjate lehtedega põõsas. Võra on sedavõrd tihe, et sellest umbrohu läbikasvamine on välistatud. Liik on valguslembene, kuigi suudab kasvada ka poolvarjus (siis jääb võraketas veidi hõredaks). Mullaviljakuse suhtes ei ole eriti nõudlik. Sobivaks lõimiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib pinnakattetaimeks, kiviktaimlatesse, terrassidele, astangutele, nõlvadele, kividele ja killustikule ning võimaldab luua teiste okaspuudega ja nende sortidega, lillede ning õitsvate põõsastega väga huvitavaid kompositsioone. 3.11. Perekond jugapuu - Taxus Jugapuu perekonda kuulub 8 liiki, neist üks harilik jugapuu Taxus baccata kasvab Eestis (läänesaartel) looduslikult.
Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või ebasoodsaks, sest kahjustav arengujärk on seoutud kultuurtaime teatud arenguastmega. Külvisügavus. Madalama külvi korral toimub tärkamine kiiremini. Külvitihedus.Tiheda külvi korral näiteks jääb üksiktaimele vähem toitaineid, niiskust j valgust.Taimekahjurite kahjustused hõredama külvi korral avalduvad tugevamini. Umbrohutõrje. Umbrohud nõrgestavad kultuurtaimedelt kasvuruumi,toitained,mullaniiskust, jne.Umbrohud ka taimegaiguste ja kahjurite levitajaiks. Bioloogiline Selgroogsete kasutamine. Paljud selgroogsetest loomadest toituvad putukaist ja kahjulikest närilistest.Suurimat tähtsus omavad putukasööjaist linnud,eriti värvulised. Nugiliste ja röövputukate kasutamine. Eriti häid tulemusi on saavutanud munakireslase kasutamisega,kelle kunstlikuks kasvatamiseks on sisse seatud vastavad laboratooriumid. Seenhaiguste ja bakterite kasutamine.Vähe tegeliku tähtsusega tulemusi.
möödumist. · Kohrutatud taimede reavahed katta koheva mulla või liivaga, et juured jääksid kaetuks. · Hiliskülmakahjustatud taimi pritsida varahommikul külma veega. Kuumakahjustuste vältimiseks: · Kuivadel aladel teha raie kitsaste lankidena. · Põuaohu korral raiesuund põhjast lõunasse. · Külvile eelistada istutust. Külvi paratamatuse korral teha see võimalikult vara. · Taimlas on oluline maapinna kobestamine, see aitab säilitada mullaniiskust (ka metsakultuuris). · Kastmine, õhtuti, 10-15 l/m2 . · Koorepõletikus puid jätta kuivanult kaitseks nende taga olevatele. Pikemat aega ühekülgsete tuulte mõjul kujuneb puudel liputaoline võra, ekstsentrilised aastarõngad, kõver ja koondeline tüvi ja ühekülgsed juured. Tuult kiirusega kuni 11 m/s nimetatakse mõõdukaks tuuleks, tugev tuul 11-17 m/s; torm 17-28 m/s ja orkaan üle 28 m/s. Tormid põhjustavad puudel tormiheidet ja tormimurdu
Parandab mulla vajavatele taimedele enamasti kevadel struktuuri, veevarustust ja õhustatavust. Rikastab mikroorganismidega. Puiduhake ja Istutusaladele. Igal ajal, kuid istutusaladel mitte Dekoratiiveesmärgil. Hoiab mullaniiskust, vähendab koorepuru Teeradade katmiseks enne mulla kevadist umbrohtumist. Kaitseb tallatavaid pindasid; on elastne ning parkmetsades. soojenemist kaitseb põrutuste eest radadel ja mänguväljakutel Mänguväljakute kattematerjalina.
Kui kõrrepõld künda näiteks 14 18 cm sügavuselt, nagu seda soovitatakse madalkünnil Ecomatiga, siis ülemine mullakiht saab rohkem orgaanilist ainet ja huumusbilanss on tõenäoliselt positiivne. See on teraviljataimede juurte põhiline levikupiirkond ja saagi kujunemisel esmatähtis. KÜSITLUS SAKSAMAAL: * Miks kasutatakse minimeeritud mullaharimist? - Väiksem diiselkütuse kulu, hoiab mullaniiskust, parem mullastruktuur ja parem keskkonnale * Miks ei kasuta minimeeritud mullaharimist? - Ei anna kündmise ees eeliseid, suur umbrohtumine, kõrge taimehaiguste risk, pole vastavaid masinaid, ei ole mullale hea (oleneb mullast) ja probleemiks on põhumajandus Külvieelne mullaharimine Külvieelse mullaharimise peamised ülesanded: 1) mulla veevaru optimeerimine 2) sobilik seemnealuse loomine igale kultuurile vajalikud tingimused 3) väetiste muldaviimine 4) umbrohtude tõrje
Erosiooni põhjused 1. Kündmine küntakse selleks, et hävitada umbrohtusid, parandada õhustatust ja infiltratsiooni. Liiga suured põllud tuul, kallakud erosioon. 2. Karjatamine aladel, kus sademeid on liiga vähe, et kasvatada kultuurtaimi. Liiga suured loomakarjad söövad ära rohkem, kui jõuab uuesti rohtu kasvada, ka lõhutakse sõrgadega rohukamar. 3. Metsade raie metsakate on eriti tõhus erosiooni tõkestamiseks, hoiab mullaniiskust, kõrvaldab vihmapiiskade purustava toime võttes löögi endale, võimaldab veel kiiresti imenduda mulda kuna muld on kaetud kõduga (kaitseb ka vee löögitegevuse eest). Maakera metsade hävimine vastab 30%-le muldade kulumisest (Aasias 50%, kusjuures 35% sellest on tingitud liigkarjatamisest). Mäenõlvade paljaks raiumine vaba tee erosioonile st. ka mudavooludele. 4. Niisutamine, sooldumine, kõrbestumine.
annaabi.ee 
