toimib aju ka sisenõristusnäärmena, eristades hormoone. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides. VIHMAUSSI ELUKESKKOND, LIIKUMINE JA TOITUMINE Vihmaussid on mullafauna võimsamad esindajad , kes ületavad kõiki teisi biomassi, hingamise intensiivsuse ja mulla struktuuri parandamise võime poolest. Maailma teadlaste andmeil on vihmaussidel mullas tohutu käigusüsteem. Rohumaa ühel hektaril võib olla kuni 9000 km käike. Igal liigil on oma eelistused. Muld on nagu kolmekorruseline maja. Ülemisel korrusel , kõdunevate kõrte ja lehtede kihis elavad väikesed, hästi liikuvad ja tumedat värvi liigid: kaheksakant kõduuss, peen kõduuss, tume vihmauss
määravad suures osas ära metsa omadused ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele. Kõige suuremat mõju avaldab mets mullale läbi maapinnale langeva orgaanilise varise ja juurestiku. a. Mõju varise kaudu: Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine tagab toitainete hea kättesaadavuse ja seeläbi ka kasvukoha kõrge viljakuse. Viljakatele muldadele on iseloomulikud aktiivne mikroobikooslus, rikkalik mullafauna, soodne veereziim ning kõrge toitainete sisaldus. Need on tegurid, mis tagavad mulda või mulla pinnale jõudnud orgaanilise aine kiire lagunemise ning toitainete mineraliseerumise. Oluline tegur orgaanilise aine lagunemisel on ka selle koostis, eelkõige C/N suhe. Mida lämmastikurikkam on varis, seda kiiremini ja täielikumalt orgaaniline aine laguneb. See on ka üks põhjustest, miks lehtpuude lehevaris laguneb reeglina kiiremini, kui okaspuude (kuusk) okkavaris
Metsapuude mõju mullale Kõige suuremat mõju avaldab mets mullaleläbi maapinnalelangeva orgaanilise varise ja juurestiku. Lisaks mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega. Mõju varise kaudu Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine tagab toitainete hea kättesaadavuse ja seeläbika kasvukoha kõrge viljakuse. Viljakatele muldadele on iseloomulikud aktiivne mikriobiokooslus, rikkalik mullafauna, soodne veerežiim ning kõrge toitainete sisaldus. Need on tegurid, mis tagavad mulda või mulla pinnale jõudnud orgaanilise aine kiire lagunemise ning toitainete mineraliseerumise. Oluline org. aine lagunemisel on ka C/N suhe. Mida lämmastikurikkam on varis, mida kitsam on C/N suhe, seda kiiremini ja täielikumalt org. aine laguneb. Üldreeglina on metsapuude mõju mulla orgaanilise aine ja toitainete sisaldusele positiivne, mõju tugevus aga oleneb puuliigist
Sõltuvalt ökoloogiatest tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali. Jaotumine: Mulla aktiivne osa moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained ja komponendid Passiivne osa moodustab ühelt poolt komponentidest, mis alluvad lagunemisele halvasti või ei allu üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s akumuleeruvad. Põhilised elustikurühmad: Varis Mullafauna biomass Eelhuumuses mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, molluskid, vihmaussid) Huumusained mikroobide biomass (algloomad, nematoodid, seened, bakterid) Mulla orgaanilise aine allikad: Varis ehk eluta looduse biomass (okkad, lehed, puit, kõrrelised, liblikõielised, samblad, samblikud) Eluslooduse biomass (loomsed jäänused) Paiknemine mullas:
Sõltuvalt ökoloogiatest tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali. Jaotumine: Mulla aktiivne osa – moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained ja komponendid Passiivne osa – moodustab ühelt poolt komponentidest, mis alluvad lagunemisele halvasti või ei allu üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s akumuleeruvad. Põhilised elustikurühmad: Varis – Mullafauna biomass Eelhuumuses – mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, mol- luskid, vihmaussid) Huumusained – mikroobide biomass (algloomad, nematoodid, seened, bakterid) Mulla orgaanilise aine allikad: Varis ehk eluta looduse biomass (okkad, lehed, puit, kõrrelised, liblikõielised, samblad, samblikud) Eluslooduse biomass (loomsed jäänused) Paiknemine mullas:
Eestis kõige aktuaalsem Kirde-Eesti ammendatud põlevkivikarjäärid. Peamised kultiveeritud puuliigid: mänd (86%), kask (9%), kuusk (3%), lehis (1,6%), sanglepp (0,2%). Lisaks on väiksetel aladel katsetatud veel erinevaid liike (hüdriidlepp). Metsavaris ja -kõdu Varis- puistu eluaea jooksul maapinnale langev org materjal. Koosneb peam lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (käbidest), kooretükkidest jne. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Metsakõdu- metsamulla mineraalsel osal asuv erinevas lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev org horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (org aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb mullaprofiili kujunemine. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks – tüsedus – koostis
lagunemise kiirus võivad väga suures ulatuses varieeruda, sõltudes peamiselt mullaviljakusest ja puistu liigilisest koosseisust. Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine tagab toitainete hea kättesaadavuse ja seeläbi ka kasvukoha kõrge viljakuse. Viljakatele muldadele on iseloomulikud aktiivne mikroobikooslus, rikkalik mullafauna, soodne veerežiim ning kõrge toitainete sisaldus. Need on tegurid, mis tagavad mulda või mulla pinnale jõudnud orgaanilise aine kiire lagunemise ning toitainete mineraliseerumise. Oluline tegur orgaanilise aine lagunemisel on ka selle koostis, eelkõige C/N suhe. Mida lämmastikurikkam on varis, mida kitsam on C/N suhe, seda kiiremini ja täielikumalt orgaaniline aine laguneb
asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga. 5) Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit
· Mükoriisa · Boreaalivööndis võib kohati kuni 50 % olla soode all Humiidsed parasvöötme metsad nemoraalsed heitlehised metsad · Mandrite läänerannikuil 40. Ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50. Laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood : 6-12 kuud · Sademed : 500- 1000 mm/a , vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld : tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine mõne aastaga · Regioonid : Euroopa; Kirde-hiina, Korea, Põhja-Jaapan; Kagu-Kanada, kirde USA; Lääne-kanada, Loode- USA; Lõuna Tshiili; Kagu-Austraalia, Tasmaania, Uus-Meremaa lõunasaar Subtroopika 1. Vahemere tüüpi · 30. Ja 40. Laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades · Kuiv suvi ja vihmane talv, sademed 500-600 mm/a · Mullad viljakad · Igihaljad kõvalehised metsad
nii maapeal kui ma ka all mõjutab otseselt mullas elavaid organisme. Taimestik varjutab füüsilist mõju, pinnasekaitse, juured omastavad mullast vett. Kiirel taimekasvu perioodil on kriitiliseks toitainete olemasolu mullas. Hiljem küpsemisfaasis muutub taim järjest vähem sõltuvaks mullas olevatest tingimustest. Taimed on ka kui mullaprotsesside kontrollijad (varise kvantiteet ja kvaliteet mõjutab pinnase kaitset, mullafauna tegevust, mulla mikrokliimat, mikroobseid protsesse). Taimestiku ja herbivooride vahelised seosed ökosüsteemides – herbivooride alamsüsteem on vähenenud. Mida intensiivsem on maakasutus, seda vähem taimtoiduliste loomade liike esineb. Taimede liigirikkuse vähenemine toob kaasa taimedest toituvate selgrootute ja roogsete ja nende kahjurite vaenlaste liigirikkuse vähenemise. Monokultuuride geneetilise mitmekesisuse
maha. Suvel on sademeid vähem, kuid seevastu on palju udu. Seega on sellised metsad väga liigirikkad, domineerivateks on aga suure niiskusega kohastunud erinevad okaspuuliigid · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood: 6-12 kuud · Sademed: 500-1000 mm/a, vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld: tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi; orgaanika lagunemine mõne aastaga Subtroopilised metsad. Vahemere tüüpi subtroopika - 30. ja 40. laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades - kuiv suvi ja vihmane talv, sademeid 500-600 mm/a - mullad viljakad - igihaljad kõvalehised metsad Niiske subtroopika - 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades - vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli - igihaljad vihmametsad Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele.
asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsas. Biotsönoos e. elukooslus on ühes biotoobis elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab koosluse säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral.
mulda ladestumise teel. Muld sisaldab suuremal või vähemal määral mineraalseid toitaineid, mikroelemente ning orgaanilisi aineid, mida taimed omastavad vees lahustunud kujul. Seetõttu peab mullas olema ka taimedele piisav veevaru. Kasvuks vajavad taimejuured ka õhku, mistõttu hea muld sisaldab piisavalt õhuga täitunud tühikuid ehk poore. Mulla oluliseks osaks on mullaelustik: bakterid, seened ja mullafauna. Mullaelustik töötleb taimsed jäänused taimedele uuesti kasutuskõlblikku olekusse ning rikastab ja parandab mulda ka omaenese elutegevusega ja selle produktidega; lõpuks jäävad mulda ka nende kehad. Paraku on põhiosa taimede kasvatamisega kaasnevatest probleemidest seotud juurekeskkonna ehk kasvupinnasega. See, mis toimub taimejuurtega mullas, on meie pilgu eest varjatud ja seetõttu mõtleme taimede kasvuhäirete põhjuste otsimisel kasvupinnase headusele alles viimasena. Kui ei
Orgaanilise materjali hulk ja kvaliteet nii maapeal kui ma ka all mõjutab otseselt mullas elavaid organisme. Taimestik varjutab füüsilist mõju, pinnasekaitse, juured omastavad mullast vett. Kiirel taimekasvu perioodil on kriitiliseks toitainete olemasolu mullas. Hiljem küpsemisfaasis muutub taim järjest vähem sõltuvaks mullas olevatest tingimustest. Taimed on ka kui mullaprotsesside kontrollijad (varise kvantiteet ja kvaliteet mõjutab pinnase kaitset, mullafauna tegevust, mulla mikrokliimat, mikroobseid protsesse). Taimestiku ja herbivooride vahelised seosed ökosüsteemides herbivooride alamsüsteem on vähenenud. Mida intensiivsem on maakasutus, seda vähem taimtoiduliste loomade liike esineb. Taimede liigirikkuse vähenemine toob kaasa taimedest toituvate selgrootute ja roogsete ja nende kahjurite vaenlaste liigirikkuse vähenemise. Monokultuuride geneetilise mitmekesisuse vähenemine on kaasa toonud kahjurputukate arvukuse järsud tõusud.
.5 cm paksune kõdukiht võib siduda kuni 25 mm sademeid. Vee sidumine on eriti oluline paduvihmade korral: sellega takistab kõdu mulla uhtumist ja tihenemist. Kõdu takistab ka mikroorganismidele kahjuliku ultraviolettkiirguse tungimist mulda. Kõdu lagunemise kiirus oleneb puuliigist, kliimast ja mikrokliimast puistus ning mullast. Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4...8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon. Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja makrofaunal peamiselt peenendamise ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mineraalmullaga, parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine
ja 60. laiuskraadi vahel; idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel; mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood kestab 6-12 kuud. · Suvehaljaste lehtede varisemine kõrvaldab puude ainevahetusjäägid ja kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht- puudel toota orgaanilist ainet kiiremini. · Sademeid langeb 500-1000 mm/a. vihmametsades üle 2000 mm/a. · Muld on tüse, viljakas, mullafauna on aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. · Puud: tamm, pöök, saar, kastan, lepp, kask, pappel, nulg · Loomad: pesukaru, opossum, kaeluskaru, tähnikhirv, amuuri leopard, Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. · Suuremad Põhja-Ameerika loodeosas ja Tsiilis. Väikesed alad Sotimaal, Iirimaal, Hispaanias.
põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on orgaaniline horisont, mis lasub mulla mineraalosal, on mittetäielikult lagunenud ja milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda.
toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja 8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, igal aastal neid ka sureb, tekib nn. juurevaris. mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained mikroorganismide, mullafauna ja -floora 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine sarnaselt lehevarisele ja vabanenud toitained koosseisust ja nende elutingimustest, millest (transpiratsiooni vähenemine). 6.-7. august 1967.a. lähevad mulla koostisse. tähtsamad on: tabas Eestit erakordselt tugev torm, mida tuntakse Mikrokliima- Keskkonnatingimused (temp. 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4)
annaabi.ee 
