Kõigil kultuuridel on välja arenenud puudutamisrituaalid, mida sooritatakse kohtumise alguses ja lõpus. Meie kehakeel muutub, kui üritame kasutada pettust. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilid on erinevad ka kultuuride vahel, Nt vaikse ooekani saartel on ebaviisakas vaadata teisele liiga palju silma. Muljete kujundamine Meie üldine kalduvus on omistada see, mida teises inimeses näeme, pigem neile kui keskkonnale. Kõige tavalisem eelarvamus on isiku eelarvamus, mida vahel nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooni veaks, sest see on nii tavaline, et kui keegi on teatud moel riides või käitub teatud moel, siis on palju tõenäolisem, et omistame selle pigem tema isiksusele kui mingile välisele mõjutusele. Viimane eelarvamus on arvamus teise inimese kohta, mis
1. Impressionism Millal ja kus: 1870.(maalikunstis) 1890.(jõudis muusikasse) aastatel Prantsusmaal Aluspanija muusikas: Claude Debussy (1862 1918) ja kunstis: Claude Monet, maaliga ,,Impressioon. Tõusev päike" Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin · ,,Palero" Maurice Ravel Kellele on Polero pühendatud? Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism ). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Impresiioinistlik muusika keskendus hetke ilu nautimisele Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid - heli enda pärast (nagu maalikunstniku d huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka
(valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime MÄLU Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult. Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist püsivad lühikest aega, osad aga elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Lühiajaline mälu
1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. Milliseid uusi süzeesid hakkasid impressionistid kujutama? Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Milles seisnes nende poolt kasutusele võetud kujutamisviis? Kas see toetus teadmistele või nägemisele? Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja
paneb inimesi mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama. Me isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“ tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse, kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu täitub uute sündmuste, muljete ja läbielamistega. Lisaks on ka selliseid teoseid, kus lugeja saab leida iseennast ehk saab sealt õppetunni ja selle abil õigemale elurajale.
kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Uusromantism polnud eesti kirjanduses ühtne vool. Selle keskne suund sümbolism- mis lähtub arusaamast, et reaalne maailm on näiline ja juhuslik, tõelisus aga inimese eest varjatud ning ainult kunsti kaudu tunnetatav- kannab endas uusromantismi tunnusjooni, kuid seda teeb ka impressionism- meeleolude ja muljete edasiandmise kunst, mis on tegelikult lähedasem realismile. Lisaks hõlmab uusromantism hilisemat sümbolismist välja kasvanud ekspressionismi. Nii võib eesti autorite valdavalt uusromantilises laadis kohata nende erinevate ,,allvoolude" segu.
Millal iganes inimlikes asjades saavutatakse kokkulepe või üksmeel, sõltumata sellest, kas selleks kasutakse matemaatikat või mõnda muud erisümboolikat voi mitte, SEE KOKKULEPE SAAVUTATAKSE KEELETOIMUSTE ABIL VÕl El SAAVUTATA SEDA ÜLDSE. Leiti, et iga keele taustasüsteem (teisisõnu GRAMMATIKA) ei ole pelgalt jäljendav vahend ideede sõnastamiseks, vaid on pigem ise mõtete kujundaja, programm ja juhis üksikisiku vaimseks tegevuseks, muljete eritluseks ning ta kasutuses oleva vaimse vara sünteesiks. Ideede SÕNASTAMINE pole iseseisev toimus, rangelt mõistuspärane vanas tähenduses, vaid osa mingist kindlast grammatikast ning on eri grammatikates vähem või rohkem erinev. Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mis on ette antud meie emakeele poolt. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, me ei leia mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa
Picasso läbis oma loomingus otsingulised sinise ja roosa perioodi. 1907 toimus nn. loominguline plahvatus: Ta maalis mõne päevaga oma kuulsaima maali ´´Avignioni Neiud``. Sellest algas kubism. Eksponeeriti esmakordselt 1937, kuna Picasso radikaalsus ehmatas teisi kaasaegseid. G. BRAGUE -´´Selle pildi vaatamine on kui põleva petrooleumi joomine. ---------------materjali puudu--------------- valguse tõepärane kujutamine. Neid huvitasid eelkõige optilised efektid, mitte muljete edasi andmine. Tahtsid taastada maalikunstis kindla struktuuri. Kandsid puhtad värvid lõendile väikeste, korrapäraste punktide, laikude või joontega. Punktide paigutamisel arvestatakse rangeid reegleid, mis annab värvidele sära ning väreleva ja mosaiigi taolise mulje. Kasutasid spektrivärve. Kujutised maalidel jätavad tardunud ja veid läbipaistva mulje. Teemasid võeti kaasaegsest elust. Ekspressionism expression - väljendus. Tekkis 20. saj algul Saksamaal
tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas. Tema loomingust on mõjustatud puhta värvi vallandumine 20. saj. alguse kunstis. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. www.ibiblio.org/wm/paint/auth/gauguin/ www
Pariisis armus Hector aga Gluck'i isiksusse ja loomingusse. Hector hakkas Gluck'i partituure käsitsi ümber kirjutama, nautis tema loomingut senikaua, kuni need pähe kulusid. Ooperis ,,Ifigenia Taurises" olid lood omavoliliselt veidi ümber tehtud, kuid Hectoril ei jäänud need märkamata ja hakkas hakkas otse publiku ees kõva häälega kommenteerima, mis oli juurde lisatud või mis oli hiljaks jäänud. Gluck'ilt saadud muljete mõjul jättis Hector meditsiiniõpingud pooleli. Selle tagajärjel tekkis konflik vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest, aineline puudus, sattus võlgadesse. Kui oli sattunud võlgadesse, jooksis ta majast majja, andes erinevate pillide tunde, et hankida kuskilt sissetulekuid. Õhtuti istus ooperiteatris ning öösel kirjutas noote. 1826.aastal astus konservatooriumisse, et õppida seal Le Suer'i käe all kompositsiooni. Seal sai tea uueks jumalaks C.M. von Weber. 1830
Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurismi olemus Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enamvähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värve kasutada!
Futurism Esimene futuristlik manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine futuristlik manifest Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest. Kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. Futuristide taotlused Taotleti korraga paljude rahutute muljete kujutamist. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Carlo Carra
MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises HAIKU- jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus IMPRESIONISM- vahetute hetkeliste muljete tundlik ja varjundirikas subjektiivne jäädvustamine REALISM- reaalsusele lähedane kirjutusviis, kui ka kirjandusvool EKSPRESSIONISM- iseloomulik traagiline elutunnetus, teemaks katastroofid, sõjad jne ROMANTISM- mitmekülgne nähtus, mis väärtustab isiksust, tema elamusi ning tundeelu
Oli ,,Võimsa Rühma" liige. Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas ,,Rikkas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust.
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti
3. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjandusteoste vormi? Traditsioonilised piirid ei kadunud kirjanduse sees, vaid hoopis ka kirjanduse ja teiste kunstide vahel. Avangardvoolud otsisid rohkelt loomeprintsiipe, mida saaks kasutada nii sõna- kui ka muule kunstile. Kirjandusele avaldasid mõju ka uued elektroonilised vahendid, nagu fotograafia ja kino, helisalvestustehnika, televisioon, raadio. Kirjanikke hakkas huvitama kuidas saavutada tekstis filmile omast kiiret liikumist, vaadete ja muljete vaheldumist. Kirjandusteosed julgustasid ohtralt muud liiki kunstiteoseid, näiteks muusikat, maale, lavastusi, filme jm. 4. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega? Modernistlik ajastu mõjutas kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega sedaviisi, et üha tähtsamaks muutus teksti seotus pildi ning heliga, aga audiovisuaalse kunstiga kujunesid vastuolud, nimelt loomevõimalused kütkestasid kirjanikke ja tundusid kohati ähvardavana. Kirjandus pidi 20
loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liiv suri 1.dets.1913 Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Tema tuntumad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_liiv_maarja1.htm Aitäh kuulamast!
Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest ehk maaliti eeskätt muljete ja mööduvate hetkede ajendil. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Edouard Manet sündis Pariisis 1832. Aastal ja suri 30. Aprillil 1883. Aastal.
See tähendas aga kunstis ükskõiksust teemade valikul. Ka süvenes subjektivism. Järjest rohkem pöörasid kunstnikud tähelepanu oma sisemaailmale ning lähtusid vaid oma ettekujutlusest mingist objektist. Kujutati vaid oma ideid. Lisaks neile kahele aspektile kujunes välja ka vormiprobleem. Paljud objektid ei omanud enam õigeid looduses esinevaid vorme vaid senised väljendusvormid hakkasid täienduma. Lemmik teemaks maalimisel kujunes maastiku maalimine ning erinevate aegade ja muljete kujundamine. Süveneti teadustesse ning mõisteti, et asju ei saa kujutada sellistena nagu me neid oma peas teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Kujutati valgust ja õhku ning sellega kaasnes ka teravate piirjoonte kasutamise kadumine. Claude Monet oli Prantsusmaa maalikunstnik. Ta oli kõige osavam maastiku maalija. Tänu tema töödele sai impressionism alguse ning see ajastu sai nime tema töö "Impressioon. Tõusev päike" järgi
naaberriikides tasuvamat tööd otsima. Tavaliselt on nemad end siiski Eestiga sidunud ning olude paranemisel naasevad esimesel võimalusel koju tagasi. Kuna selline välismaal töötamine on peredele keeruline, ei saa neid inimesi Eesti jaoks kadunuks lugeda. Kolmandaks on veel hulk noori, kes kooli lõppedes tegelevad nii-öelda eneseleidmisega lähemates ja kaugemates eksootilistes riikides. Ka nemad tulevad mõnede aastate pärast tagasi kogemuste ja muljete võrra rikkamana. On ka noored gümnaasiumi ja ülikoolide lõpetajad, kes lähevad välismaale oma õpinguid jätkama. Minu arvates on see väga hea kui eestlased omandavad erinevaid teadmisi ja oskusi laias maailmas ning toovad need kõik tagasi koju kaasa aidates siin meie elu-olu edasi viia ning arendada. Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine on avanud meile piirid laia maailma ning paljud inimesed kasutavad seda võimalust. Usun, et ühel hetkel hakkab mingi osa läinutest tagasi
Futurism Kirjanduses ★ Kasutatakse trükitehnilisi võtteid, ei peeta kinni õigekirjast. ★ Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele, sümbolite kasutamine. ★Futuristid olid publikuga pidevalt vastuolus. ★Futuristlik luule Futurism Kirjanduses ★Kirjanduse teemadeks on militarism, patriotism, anarhism. ★Aeg ja ruum on surnud - RIP (∞-1909) ★Kasutatakse matemaatilisi ning muusikasümboleid. Tüpograafia Futurism kunstis ★Futuristid taotlesid paljude rahutute muljete kujutamist, püüti kujutada liikumisillusiooni ★Hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist Giacomo Balla & Uberto Boccioni Video futuristlikust kunstist Millisena nägid futuristid tulevikku? Autorid Giovanni Papini (1881-1956)- itaalia kirjanik ja luuletaja Umberto Boccioni (1882-1916)- itaalia kunstnik ja luuletaja Anton Giulio Bragaglia (1890-1960)- itaalia kunstnik ja fotograaf Futurism eestis Futurism Eestis levis kirjanduse kaudu eelkõige
• Selge joonis, vorm • Kujutavast kunstis tinglik võrdlus kubismiga. • Igor Srtavinski Balletid “Petruška”, “Kevadpühitsus” Ooper-oratoorium “Kuningas Oidipus” Sümfooniad • Arthur Honegger “Pacific 231” Sümfooniad Carl Orff “Carmina burana” Sergei Prokofjev Sümfoonia nr.1 “Klassikaline ” EKSPRESSIONISM ATONAALSUS JA SEERIATEHNIKA • 20. sajandi esimestel aastakümnetel • Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine • Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine • Süvendatud huvi inimese siseelu vastu • Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951) • Loomingus erinevad etapid Melodraama “Kuu-Pierrot” (Pierrot lunaire, 1912), naishäälele ja kaheksale instrumendile –atonaalse perioodi tippteos • Atonaalsus – kõigi helide võrdväärsus,
Impressionismi mõju Eesti kunstile 19. sajandi viimasel veerandil sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil, mida hakati nimetama impressionismiks. See on muljete maalimine. Impressionistid pöörasid tähelepanu kiiresti mööduvale hetkele, õhule ja valgusele. Kunstivoolu kreedoks oli see, et impressionism on tükk loodust nähtuna läbi kunstniku temperamendi. Impressionism jõudis Eestisse alles 20.sajandil. Järjekindel impressionism huvitas ainult üksikuid eestlasi. Esimene eesti kunstnik, kelle loomingus võib leida impressionismi mõju oli Ants Laikmaa. Ta õppis Düsseldorfis Saksamaal ning tegi õppereise Belgiasse ja Prantsusmaale
Hilisromantism- kõrgromantismi 20.saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M
Tekkis vastukaalus külmele klassitsismile. Tundakse huvi eksootiliste maade ja ajaloo vastu. Romantismi eelkäiaks oli saksa ja inglise mostikumaal Nõided: ARHITEKTUUR Tartu Jaani kirik Parlamendihoone Londonis REALISM 19 saj. Keskel kujunes ehaalisid ainult seda , mida nad nägid. Kõige tähtsam oli tõde ehaalisid otse looduses. Kujutab igapäeva elu ehaalid mõjuvad nagu ajaloodokumendid. Näided: МAALID J.Köler – Autoportree J.Köler – ema portree IMPRESSIONISM ehk muljete kunst , kujunes 19 saj. pr.k. Impression „mulje“ Võib vaadelda kui realismi edasiarendus. Leiutati fotoaparaat ning oli vajadus kujutada kõike täpsusega Nimetus tekkis gruppi näituse Clode Monet töö „Impression tõusev päike“ järgi Impressionistid maalisid tavalisi esimeid , maastikke , linnavaateid. Valges muutus pildil tegelaseks. Näided: MAALID C.Monet – Impression tõusev päike. C.Monet – Londoni parlamendihoone.
sajandi alguses? Kasutusele võeti liftid, hakati ehitama pilvelõhkujaid, metroo, trammi-.ja trolliliinid. 15) Millised on 19. sajandi kuulsamad kunstivoolud ja nende esindajad? otstarblikuse ja tervislikkuse suunas: kleidi asemel pluus ja seelik, kübar oli tagasihoidlikum. Meestemood lihtsustus: rõivaid hakati tootma tööstuslikult. 16) Realism tõepäraselt kujutav kunst, kuntsnikud: Courbet, Millet', Repin Imperssionism avaldus maalikunstis, muljete ja mööduvate hetkede maalijad. Kunstnikud: Manet, Monet', Renoir, Degas. Postimpressionism: oma tunded ja meeleolud, kunstnikud: van Gogh, Cezannem Gauguin, Tolouse-Lautrec.
Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18.sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika. Prantsusmaa on opereti sünnimaa-19.sajandi keskel alustas oma tegevust Jacques Offenbach ,kes jõudis luua umbes 100 operetti. Sama sajandi lõpus kujunes maailmakunstis ja muusikas välja uus suund impressionism. Impressionismi võib määratleda kui muljete kunsti ,muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvidele tuginevat suunda. 19.sajandi lõpus ning 20.sajandi alguses kujunes Pariisist Euroopa moodsa kunsti keskus. Siia tuldi õppima ja töötama ning tutvuma uue muusika ja kuulsate kunstikogudega. Kuulsad heliloojad: Adolphe Adam Charles Aznavour François Couperin Charles Gounod
16. Eesti teatri sünniaastaks loetakse 1870, mil Vanemuise seltsis etendatakse Lydia Koidula ,,Saaremaa onupoega". 17. Novelli tunnused tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, kindel suzeeskeem, AJALINE JÄRGNEVUS a. August Gailit b. Nikolai Gogol c. August Mälk 18. Impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi ja valgusevarjundite tundlikku esitamist. Impressonistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga. Bernhard Kullerkupp; Friedebert Tuglas; A. H. Tammsaare. 19. Fr. Tuglase ,,Suveöö armastus" on novell, sellepärast et seal on vähe tegelasi, tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan,
seejuures täpsemalt lood ajusisese infovahetusega. Ta palus katseisikutel tegeleda tund aega suhteliselt üksluise tööga. Neil tuli üles märkida, millised tähed ekraanile ilmusid. Samal ajal jälgiti aga nende ajutegevust. Nii tuligi välja, et kui katseisiku mõtted rändama läksid, lõpetasid omavahelise suhtluse need ajupiirkonnad, mis tegelevad enesekontrolli, nägemise ja keelelise infotöötlusega. Mälu Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist püsivad lühikest aega, osad aga elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks.
neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping 17. mail 2001. aastal. 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas · 1957-58 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval "Ob" 26 aastane Ivar Murdmaa. · 1957-58 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik Juhan Smuul. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia. · 1963-65 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen-Scott virmaliste uurija Henn Oona, kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ning pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud. · 1967-68 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona.
Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli (1882-1963) kitarriga","Portugallane" ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Futurism, Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute Itaalia, Venemaa Umberto Boccioni ,,Inimkeha dünamism" 19.saj lõpp ja 20.saj muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne (1882-1916) algus suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, Carlo Carrà ,,Isamaaline pidustus", mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm (1881-1966) ,,Suplejad" kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, Gino Severini ,,Sinised tantsijannad"
· Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas ,,Rikkas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust 4.Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 5.Tsaikovski- Klaverikontsert nr
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused, igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega
20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine
Mahleri eeskujuks oli Jean Paul Hoffmann, aga Straussi i üheks eeskujuks oli Wagner 9. Mahler ja Strauss olid mõlemad väga kuulsad heliloojad kui ka (amet?) dirigentid 10. Iseloomustada impressionistlikku muusikat. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi ” Impression, soleil levant “1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. 11. Kirjelda hilisromantilist helikeelt. iseloomulikud jooned:hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. 12
• Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist • Sõnad kui sümbolite võrdkujud. Näiteks ankur on lootuse sümbol, must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • M. Under • F. Kafka FUTURISM (20
maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas ,,Rikas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust.
Impressionism 1860. 70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas
sajandil. Impressionism tähendabki minu jaoks justkui tõusvat päikest, kevadet ja usku tulevikku. Impressionistlik muusika tekitab minus heaolutunnet ja tasakaalustatust. Eriti meeldib mulle vool just seepärast, et seal on enamasti selge meloodia ning kõla on puhas ja meeldejääv. Lisaks on meloodia rõõmsa meeleoluga ning ei tekita minus raskustunnet nagu seda tekitab näiteks ekspressionism. Impressionismi ajastul muutus nii kunstis kui muusikas eriti oluliseks just isiklike muljete edasiandmine loodusest. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulik muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ka muusikas hakati erilist tähelepanu pöörama kõlavärvidele ning funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Põhjus, miks mulle impressionism väga meeldib, on ka see, et nii muusikas kui kunstis eelistati loodusetemaatikat
Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide,
Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor" 13) Impressionism, väljendub kunstis ja muusikas? Muljete maalimine, impressionistlik muusika keskendub hetke ilu nautimisele. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, lähenedes sageli nagu improvisatsioonile. Tehti palju teoseid, kus kujutati inimese suhet loodusega. 14) Impres. Kunstnikud ja heliloojad. Teosed. Claude Monet- Tõusev päike Debussy- klaverimuusika- ,,Prelüüdid" Ravel- klaverimuusika- ,, Vetemängud" 15) Neoklassitsism, esindajad ja teosed.
V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina (10 erinevat karakterpala), mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Teost ühendab 1 teema, s.o jalutuskäigu teema, mis pole kõikide osade vahel, vaid on jätkuks teatud osadele. Osas ,,Rikas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. "Kiievi väravad" toob tagasi Venemaa suursugususe juurde. Armastab väljenduslikkust
Testi põhjal saan väita,et ISTJ tüüp paneb end kõigest jõust maksma, et saavutada eesmärk. Ma püüan ka panna ennast maksma ja saavutada oma eesmärgid. ESMANE MULJE ISTJ tüüp on täpne, vormis, värske ja alati õige igas situatsioonis. Ta riietub peenemaitseliselt ja väljendab täpselt oma mõtteid. Aeg-ajalt ta tundub olema liialt õige ja isegi avaldab muljet kui kriitiliselt häälestatud. Ma püüan olla täpne ja alati õige igas situatsioonis. Enda muljete avaldamine ei tule mul kuigi hästi välja, kui vaja on. SUHTLEMINE Püüan kasutada sõnu oskuslikult. Meeldib suhelda meeldivata ja sõbralike inimestega. Suhtlemine peab olmema täpne ja efektiivne. LÄHEDUS Ma ei kiirusta oma tundeid avaldama. Ja kuigi minu tunded võivad olla väga ja väga sügavad, ei väljenda ma peaaegu mitte kunagi neid suuliselt. Tunnete väljendamine ei tule kunagi hästi välja, vahest ma ei oska enda tundeid õieti väljendada. FINANTSID
Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et õppida isa väljavalitud ametit arstiks. Pariisi rikkalik kurluurielu, kotserdid, ooperid ja orkestrid tegid Hectori õpingud väga raskeks. Ta tahtis nautida meditsiini asemel kultuuri. Seda ta ka tegi. Eriti meeldis talle Gluck ja seda nii isiksuselt kui ka loomingult. Gluckilt saadud muljete mõjul jättis Hecor metitsiiniõpingud, mille tulemusena läks ta tülli oma vanematega, kes jätsid poja ilma materiaalse toetuseta. See tõi omakorda kaasa võlad. Ta teenis elatist flöödi-ja solfedzotundide andmisega. Samal ajal sai ta ise õpetust Le Suer'i juures kompositsiooni alal. Tihti külastas ta ooperiteatreid ning kirjutas ka ise noote. 1826. aastal astus Berlois konservatooriumi Le Suer'i komopsitsiooniklassi. Sellest ajast sai tema iidoliks C.M. von Weber
tagajärje saatuse hooleks. Sest loodust võita saab üksnes järele andes: ja mis on mõtiskluses põhjuseks, see on tegevuses reegliks. Inimese suudab ja oskab vaid nii palju, kui teab. Kui meil tekib probleem, siis asume just seda probleemi lahendama. 37-61 - iidolite üldiseloomustus Iidolid on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid, teatri-iidolid. Esimest sugu kutsume hõimuiidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, pärinevad inimvaimu muljete viisist, rahutust eluviisist, meelte kõlbmatusest. Väljamõeldised, mis on pärit tühjadest ja vääradest teooriates. Selgelt paistab silma Aristotelese puhu ning William Gilbert. Teist sugu kutsume koopaiidoliteks. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid, igaühel on oma tume ja sügav sisemaailm, kus on enda loodud arusaamad. Enamjaolt on need iidolid valed, kuna pole asju õigesti tõlgendatud ja inimesed ise on muutlikud, suisa juhuslikud
üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat. 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuenduslikum, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii see kestis 1968 aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja (Portaal Koolielu). 1976
esindaja Gregor. Väljendub siin vastureaktsioon isade seksrevolutsioonile? Polegi nii üllatav, sest ühiskonna areng käib ikka nagu kellapendel ühest äärmusest teise. Kati Murutar on atraktiivne. Temas on staarilikkust, millest kõneleb ühes oma etüüdis Miriam. Kuid atraktiivsuses peitub ka oht. Lugeja tähelepanu võib koonduda välisele ja meelikõditavale, nii et sügavamad kihid jäävadki märkamata. "Abitus" on tunda materjali ja muljete üliküllust, püüet kõike korraga välja pakkuda ja ära öelda. On väga ilmekaid tüüpe (RummuJüri), huvitavaid episoode ja teemaarendusi (näiteks Miriami joomatõbi, Gregori tüdruku uus armastus jne), mis romaanis mõjuvad liiglihana. On väsitavat sõnapaljusust. Kati Murutari võiks võrrelda amatsooniga, kes alles taltsutab oma metsikut Pegasust. Nii või teisiti on "Abitu" huvitav kaasaegne romaan. Kui miski shokeerib, siis on see tegelik elu ise või vähemalt üks ja
*Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, ei tohtinud pakkuda ruumilist sügavust, vaid laotuma pinnale. *Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks. *Värvid on ebatavaliset ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. ESINDAJAD: Victor Horta, Antonio Gaudi, Gustav Klimt, Aubrey Beardsley, Arthur Macmurdo, Charles Rennie Macintosh. Fovism ja ekspressionism FOOVE ISELOOMUSTAB: *Impressionistide muljete kunsti hülgamine. *Hülgasid sümbolistlikud süzeed. *Eesmärk väljendada meeleolu värvide kudu. *Puhtad, segamata värvid. *Kasutati vastandvärve ja kontraste. *Polnud täpsed üksikasjades. *Ruumilised. *Figuurid kujutatu lihtsustatult. *Maal võib mõjuda eskiisina. FOOVIDE ESINDAJAD: Henri Matisse, Raoul Dufy, Andre Derain, Maurice de Vlaminek. Foovidega algas suur muutus Lääne-Euroopa kunstis, tekkis ekspressionistlik suund
oskab mängida, tunneb rõõmu. Rakendab mängus loovalt oma kogemusi ja teadmisimänguoskus. Algatab mängu ja arendab mängu. 2. Mängu liigid ja juhendamine. MÄNGU LIIGID JA JUHENDAMINE. 1. LOOVMÄNG- teema sisu ja vahendid vabad. Sisuline motiveeritus algatus. 2. ROLLIMÄNGUD – Laps võtab kellegi rolli. Roll määrab kuidas tuleb tegutseda. Juhendamine: Kaudne – Kasvataja annab teadmisimänguoskus. Otsene : Kasvataja on juhtiv. Piisav kogemuste teadmiste ja muljete võimaldamine. Vaatlused, vestlused, esemeline mängukeskkond. 3. EHITUSMÄNG – ümbritseva elu kajastamine ehituses. Ehitus- ja rollimäng tihedas seoses. Juhendamine: Keskkonna loomine; ehitusmaterjalide valik; vestlus; tähelepanu juhtimine ümbritsevale. 4. LAVASTUSMÄNG – aluseks on žüzee ( muinasjutt); kindlad rollid kindlas järjekorras. Juhendamine: Loo valmimine, tutvustamine; mänguvahendite meisterdamine; dekoratsioonide
peavad olema korrektselt viidatud ja neid ei tohiks esitleda oma mõtetena (kui Sa seda teed, siis on tegemist plagiaadiga ehk loomevargusega). Essee vormistamise nõuded on esitatud kooli kodulehel TÖÖ VORMISTAMINE Soovitused gümnaasiumiõpilastele Essee on lühem vaba kompositsiooniga isikupärases viimistletud stiilis kirjutis kirjanduslikul, filosoofilisel vm teemal. Essee on avatud ja paindlik vorm, mis sobib paremini isiklike muljete ja arvamuste kui rangelt teaduslike teemade esitamiseks. Esseistlikku stiili iseloomustavad rõhutatud subjektiivsus, süstemaatilise ammendava käsitluse vältimine, kujundlik väljenduslaad, vaimukus ja aforistlikkus. · Mõtteline ja väljenduslik ühtsus. · Peab olema probleemtelg, mille ümber koonduvad kõik uitmõtted ja sõnamängud. · Autori isikupära: ei tohi matkida teisi, kõik mõtted peavad olema läbi tunnetatud.
annaabi.ee 
