1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor. Faehlmanni õhutusel asustati 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli 7 aastat. Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. Eesti keeles uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ja täpsustas ka vana kirjaviisi. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Faehlmann kirjanikuna Ta sai tuntuks tänu eeposele, mille idee algataja ta oli. Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald, kuna ta ise suri enne eepose valmimist. Faehlmann on kirjutanud väga palju ja
TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena
4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud. Rahvavalgustuslik tegevus: 1838.a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6
"Ausalt rikastuda on niisama võimatu kui ausalt varastada" Töötab öösiti vihkab tubakat leiab naise endale abielluvad 1849 balzac jääb haigeks. JÕGIROMAAN - romaanitsükkel, koosneb paljudest romaanidest. Omaette romaanid. Seovad ühised tegelased. SUURTEOS "Inimlik komöödia" 1. "Kommete etüüdid" - koosneb stseenidest (6 osa) 1.1 "Stseenid eraelust": "Isa Goriot" "Gobreck" "Kolonel Chabert" 1.2 "Stseenid provintsielust": "Poissmehe elu" "Eugenie Grandet" "Muinsuste muuseum" 1.3 "Stseenid Pariisielust": "Cesar Birotteau" Nucingeni pangamaja" "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus" 1.4 "Stseenid sõjaväe-elust": "Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" 1.5 "Stseenid poliitilisest elust": "Tume lugu" 1.6 "Stseenid külaelust": "Külaarst" "Talupojad" 2. "Filosoofilised etüüdid" - eksitav pealkiri,varasemad teosed aga vähem fakte ja rohkem fantaasiat "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" 3. "Analüütilised etüüdid" "Abielufüsioloogia"
palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises
Gladosi(1843-1920)teosed, näiteks 46 romaanist koosnevad "Rahvuslikud episoodid" jm. Hiljem in jõgiromaanidega silma paistnud prantslased Marcel Proust ja Romain Rolland, inglane Jhon Glasworthy ja hispaanlane Pio Baroja. 4.Koosta skeem inimliku komöödia struktuuri kohta, lisa teosed Inimlik komöödia Kommete etüüdid 1.Stseenid eraelust"Globsek"(1830 ek 1949, 1956), "Kolonel Chabert"(1832 ek 1956), "Isa Goriot" 2.Stseenid provintsielust"Eugenie Grandet"(1833;ek 1928, 1957), "Muinsuste muuseum"(1836- 1839;ek 1957)"Poissmehe elu", "Kaotatud illusioonid"(1837-1847;ek 1958) 3.Stseenid Pariisi elust"Cesar Briotteaur"(1837;ek 1958),"Nucingeni pangamaja"(1838;ek 1958), "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus"(1838-1847;ek 1959),"Nõbu Bette"(1846;ek 1960),"Nõbu Pons"(1847;ek 1960) 4.Stseenid sõjaväeslust"Suaanid ehk Bretagne aastal 1799"(1829;ek 1960) 5.Stseenid poliitilisest elust "Tume lugu"(1841;ek1960) 6.Stseenid külaelust"Külaarst"(1833;ek1961), "Talupojad"
Eestis. 3. Kes oli Wilhelm Neumann ja mille poolest on ta Eesti muinsuskaitse ajaloos oluline? Saksa päritolu kunstiajaloolane, arhitekt. Nimetatud ka Baltimaade muinsuskaitse isaks. 1888.a avaldas muinsuskaitsealase kirjutise, kus toonitas ühiskondlikku kaitse ja usaldusisikute võrgustiku loomise vajadust. 1914. a esitas käsitluse linnatuumikutest kui tervikutest, linnaplaanist kui ajaloolisest ürikust ning muinsuskaitsest ja muinsuste hooldusest. 4. Milline on Jaan Jungi tähtsus Eesti muinsuskaitse ajaloo kujunemisel? Tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides ning tegi kaastöid ajalehtedele. Jaan Jungi võib pidada esimeseks eestlasest arheoloogiks (täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis). Ta uskus eestlast kultuuri olemasollu muinasajal. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. 5
kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid. Sellele pühendudes on Kristjan Raud öelnud: "Mina elasin väga tagasihoidlikku väikest elu igapäevase leiva teenimiseks ja olin peaaegu erak, et vabal ajal mahti leida nendeks ülesanneteks, mis mu vaimu- ja südameasjaks olid." Tegevus Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Raud Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjan Raud-i mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist
FAEHLMANN 1798-1850 Friedrich Robert Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja- muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlaste pärimusi, avaldas Faehlmann saksa keeles 8
kui domineeriva autoriteedi) suhtes. Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III Folkloristika kui teadusharu lähtekohti Valgustusajastu vaimsed otsingud alates 17. sajandist (rahvapärast ja etnograafiline esindamine) - Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal 18. sajandi ajaloofilosoofia - Vico, Herder - Rahvusromantism kasvab välja Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv; Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera – Kunst-Kammern, Antiquitaeten-Zimmer);
isamaa kannatustele minevikus ja olevikus ning püüab kujutada tema tulevikku Proosa ja näitekirjanduses oli valdav realism. Friendrich Robert Faehlmann ( 1798-1850) Oli esimene eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Oli ühtviisi edukas nii kutsealal kui ka kirjanduses ja teaduses 1838 organiseeriti tema ettevõtmisel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastail 1843-1850 ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine. 1839- esines ta ÕES-s ettekandega Kalevipojast, milles ühendas temale tuntud Kalevipoja muistendid ühtseks tervikuks, luues nii visandi eeposeks Idee sai soome kirjaniku E.Lönnroti ,,Kalevala" esmaväljaandest Kalevipoeg pidi saama eelkõige eesti kultuuri tutvustavaks väljaandeks. Tegi ära suure töö eepose kirjutamiseks Käis kalevipojaga seotud paigas korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid
varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad (nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588)); kohtudokumendites (17.sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G
Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjani illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste 5 osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt
Võidakse tuua ka väidetavalt reaalselt aset leidnu kohta näiteid ketti
jätkanutele ja selle katkestajatele vastavalt osaks saanud heast ja
halvast.
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
Võidakse tuua ka väidetavalt reaalselt aset leidnu kohta näiteid ketti
jätkanutele ja selle katkestajatele vastavalt osaks saanud heast ja
halvast.
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
kooliks 12. Friedrich Robert Faehlmannist (1798-1850) algab eesti rahvusliku mõtte ning kirjanduse arengujoon. Faehlmannist sai üks rahvusliku ärkamise vaimuelu algataja ja mõjustaja. Faehlmann õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ning huvitus kirjandusest ja keeleteadusest. 1825. aastal pühendas end eesti keelega tegelemisse. 1838 loodi tema initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning püüd kaasa aidata rahvusliku kirjasõna levikule. Üks Faehlmanni olulisemaid teeneid oli rahvusromantilise minevikukäsituse ja rõhumisvastase hoiaku toomine kirjandusse. 1839 esines ta ÕES-is ettekandega Kalevipoja kohta, äratades idee selleainelise rahvuseepose loomiseks. Just tema ühendas ka talle tuntud Kalevipoja muistendid ühtseks sisuliseks tervikuks. Avaldas saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti, millega püüdis taastada eestlaste
ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas kunstnik Tallinnas. Iseseisvuse alguses domineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-1924 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust
Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemise eeldused ja arengulugu 18.-20. sajandil Varasemad folkloori üleskirjutused Eestis keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid, Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" 12. saj, Läti Hnriku ,,Liivimaa kroonika" 13. sajand jt. varased rahvaste kirjeldused ja reisikrijad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789)
teiste maade aadlikud; Suur osa talupoegi säilitas vabaduse kaua aega, kuni Põhjasõjani. Alles Sheremetjevi käik hävitas nende vabaduse. Siis algas talurahva olukorra halvenemine ning sunnismaisus sai üleüldiseks ja muutus pärisorjuseks. Rootsi reduktsioon aitas sellele ka kaasa. Selliseid vaateid on jaganud ka teised agraarküsimusega tegelevad ajaloolased. Bruningk oli juhtivatel kohtadel ajalooseltsides (ka Riia ajaloo ja muinsuste seltsis). 19.sajandi lõpust I ms-ni on õigustatult osasid ajaloolasi ka Bruiningki koolkonda kuuluvaks peetud, just vaimselt mõjutatuna. Väljaanded: „Liivimaa mõisate ürikud“ Jõudis avaldada 2 köidet, 1908 sisaldades dokumente kuni 1500.aastani, teine köide 1929 kus dokumendid 1500-1545, kolmandat köidet valmistatakse veel praegu. Uuris oma suguvõsa, mis sai standardteoseks teisetele genealoogia uurijatele. Sh eesti suguvõsauurijale: Martin Lipp
rahvaluulest ja kirjandusest. 1825 hakkas ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul tegelema eesti keelega. Ta pälvis tunnustuse koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838.aastal ja selle hümniks. Jannsen on avaldanud algupäraseid hilisema juhina. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, külajutte («Maatargad», «Uus variser» jt.). Kõik ta rahvaluule ja muinsuste uurimine ning kirjutised on elavas ja mõnusas rahvakeeles. J-i rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. ühiskondlik tegevus oli oluline rahvusliku 1839.aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti liikumise algupoolel. Pärast 1870. a-t astus ta Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai sobingusse mõisnikega ning muutus rahvusliku alguse rahvuseepose koostamise mõte. liikumise võitleva, demokraatliku suuna ja selle
võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Ta oli esimene eestlane, kes lõi kunstiväärtuslikku luulet. F. R. Faehlmann (1798- 1850) *Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna *Arstitöö kõrval huvitus eesti keelest, rahvaluulest, kirjandusest (Tartu Ülikooli lektor) *Õpetatud Eesti Seltsi looja, hiljem selle juht (eesmärgiks eesti keele, rahvaluule, muinsuste uurimine, rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine) *1839. a. esines ÕES-is ettekandega Kalevipoja kohta (ühendas Kalevipoja-muistendid tervikuks, luues tulevase eepose visandi) *avaldas Saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti("Emajõe sünd", "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja hämarik", Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta", "Vanemuse kosjaskäik"), millega püüdis taastada eestlaste mütoloogiat.
Egiptuse riik on korduvalt seda kuulsat taiest tagasi nõudnud, kuid Saksamaa vist ei mõtlegi sellist aaret tagastada. _______ 1 karisma inimesest kiirgav erakordne mõjujõud; karismaatiline erakordse külgetõmbega, sarmikas 2 Tutanhamon Egiptuse vaarao (valitses 14. saj eKr), suri 18-aastasena (arvatavasti mõrvati); tema hauakambri Teeba lähedal Kuningate orus avastas 1922. a inglise egüptoloog H. Carter. Tutanhamoni kuldmask kuulub vanaegiptuse muinsuste paremikku. 3 reljeef tahvlitaoliselt pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuurteos 4 Aton tõlkes: päikeseketas 5 Teeba antiikmaailm tunneb kaht Teebat: üks Kreekas, teine Egiptuses. Egiptuse Teeba Niiluse kaldal oli Keskmise ja Uue riigi ajal Egiptuse pealinn; praeguseni meelitavad seal turiste Luxori ja Karnaki templid. Niiluse teisel kaldal paikneb kuulus vaaraode matmispaik Kuningate org 6 regent monarhistliku riigi asevalitseja (näit
telliseid, vaid lasksid neil üksnes päikese käes kuivada, mistõttu sealsed ehitusmälestised on suuremalt jaolt hävinud. Säilinud on üksnes pronksist või (mujalt sisse toodud) kivist skulptuurid: valitsejate kujud, reljeefid. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6. saj. eKr. XX saj. algul panid saksa arheoloogid tuhandetest originaalkildudest kokku Istari värava ja mitu meetrit protsessioonitänava reljeefidega kaetud seinast. Nende, kuid ka muude muinsuste tarbeks avati 1930. a. Berliini südalinnas Pergamoni muuseum. ____________________ 1 itaalia helilooja G. Verdi ooperis kannab ta nime Nabucco [loe: na'buko] 2 Semiramis kuninganna Sammuramati kreekakeelne nimi; teda seostatakse ühe Babüloni linnas asunud lossi katusele rajatud aiaga, mida kreeklased pidasid maailmaimeks 3 tsikuraat astmeline torn, mille ülemisel osal paikneb tempel 4
date aastateni. 2 paraleelset arengut: esmalt õpiti Akkadi keelset (klassikalist) kiilkirja (räägiti Asüüria,Babüloonia keelt) murranguliseks sai mitmekeelne tekst Behistun'i tekst. Raidkiri Pärsiast Dareios I 520 a eKr., sai võimu,võitis kodusõja,ülistas oma võitu,oli kaljuseinalekirjutatud 3 keeles: Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii akkadi kui ka teisi keeli. Samal ajal saj.keskpaiku 40-50. a Asüürias kaevamised pealinnas Niineve,kaevasid kuninga lossi välja.Viimase suure kuninga Assurbanipali arhiivraamatukogu(lossis sees) sisaldas suurema osa Babüloonia kirjastuse.Põleng, konserveeris need kivitahvlid. Esinduslik allikakogu teaduslikku käivesse.Akkadi keelne
annaabi.ee 
