Kontsedriarvustus "Muinaslugu sinilinnust" Mina käisin kontserdil "Muinaslugu sinilinnust", mis toimus 6. detsembril Nordea Kontsedrimajas. Tegemist oli väga erilise kontserdiga. Minu vanaonu Mikk Targo mõtles, miks küll ei ole jõudnud 1945–1980 aastatel loodud Eesti laulud maailma? Sellest ajast pärit laulud on ka tänapäeval ju väga kuulatavad. Ühel päeval autoga sõites kuulis Mikk raadiost Lutz Krajenski Big Bandi esinemist ja ta vaimustus sellest. Seejärel tekkis tal
10.1913-31.12.1949) ELULUGU Valgre käis Paide Raimond kuulus II algkoolis (1920) ms ajal Eesti Juba väiksena laskurkorpusesse huvitus muusikast Maetud Tallinna Hariduselt oli ta aga Metsakalmistule ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja ühiskond 1985 dok Tema elu ja loomingut kajastavad ... näidend 1967 `'Valge tee kutse'' muusikal autobiograaf `'Muinaslugu muusikas'' line flm 1976 dokk `'Need vanad `'Igavesti armastuskirja Teie'' d'' 2008.aastal valminud mälestusmärk Pärnu Kuursaali kõrval 2010.aastal
· Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Laulud, looming · Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele · tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta · laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. Meloodiline muusika ning siiras, südamlik sisu · laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." · Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). · laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel · kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud
aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna ning orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat kui lihtsalt suveromaan. Teada on, et Alice kirjutas sõnad ning Raimond kirjutas muusika laulule ,,Muinaslugu muusikas" ja ,,Õige valik". Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika.
teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. Tema laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." Valgre laulude põhjal on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas"("Estonias" 1967), tema elu ja loomingut käsitlevad ka telefilm "Igavesti Teie" (1976) ja näidend "Valge tee kutse"( Noorsooteater 1985) Tema muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. a. Raimond Valgre laulude avaliku esitamise, ja see oli üks paljudest põhjustest, mis viisid noore
Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on ,et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal.
· "Kevad südames" öösel und" · "Kirjake koju" · "Suveöö serenaad" · "Läbi saju" · "Suudle mind" · "Ma loodan, et saan sellest · "Tartu marss" üle" · "Tsebarkul" · "Ma olen liig halb" · "Tiiu, Tiiu" · "Ma olen naine, kes ei · "Unelmate tänav" armu" · "Vaid sina, Niina" · "Muinaslugu muusikas" · "Vaid sulle kuulub mu · "Mul meeles veel meloodia" süda" · "Narva valss" · "Veel viivuks jää" · "Noor neiu raha eest" · "Viimne valss" · "On kevad tulnud taas" · "Viljandi serenaad" · "Peagi saabun tagasi su · "Õige valik" juurde" Veel viivuks jää Liisi Koikson ja Mart Sander Liisi Koiksoni hingestatus ja suurepärane vokaal ning Mart Sanderi taustalaul täiendavad teineteist
kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga
laulud. Elatise teenimiseks töötas ta restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Raimond Valgre alustas tööd elukutselise muusikuna koos viiuldaja Artur Rannega. Koos töötasid nad lauliku ''Modern Lööklaulud'' kallal, kus ilmus seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis ta Pärnus, mängides ka sealses Rannasalongis. 1939. aastal tutvus ta Alice Feillet'iga, kellega tal tekkis suhe. Alice kirjutas inglisekeelsed sõnad Valgre lauludele ''Muinaslugu muusikas'' ja ''Õige valik''. Järgmisel suvel mängis Raimond taaskord Rannasalongis, aga seekord juba koos orkestriga ''Merry Singers''. Talvel töötas ta Tartus, restoranis ''Sinimandria''. 1941a. suvel suundus ta taaskord Pärnusse, kuid nüüd juba orkestrijuhina. Orkester sai kahjuks esineda vaid ühe nädala, kuna algasid sündmused, mis selle hooaja lõpetasid. Taaskord oli ta leidnud omale suvearmastuse Liivi Loosme.
Raimond Valgre Merilin Lutsar 9b Elulugu Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.youtube.com/watch?v=xIHz1r5jhWk ● Ja palju tuntuid laule veel ´´Need vanad armastuskirjad´´ ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" ning lavastus "Autori surm"
paremaks nii mõnestki kolmekümnendate aastate luuletajast. Raimond Valgre tutvus vahepeal Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Esimene Raimondi laul ,,Blond Aleksandra". Valgre on koos mänginud ka orkestri ,,Merry Singers'iga". Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis ,,Sinimandria". Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre pärnus, mängides Rannasalongis. 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga. Alice kirjutas inglise keelsed sõnad laulule ,,Muinaslugu muusikas" ehk ,,I hear a little story in the music" ja ka ,,Õige Valik" ehk ,,Snowflakes". Alice ja Raimond ei jäänud kokku, sest Alice lahkus koos perekonnaga Saksamaale, kurb saatus mõlema jaoks. Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941. aastal. 1942 aastal jõudis ta eesti korpusesse, seal ta sai taaskord tegeleda muusikaga, mängis 917. laskurpolgu ansamblis. 1944 aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester, Raimondil oli au
George Orwell ,,Loomade farm" 1946 Muinaslugu, mis räägib Nõukogudemaast 30-te aastate lõpul, s.t. stalinismi kõige brutaalsem ja lihtsakoelisem avaldumisvorm. Nagu muinaslood ikka, kajastab ka ,,Loomade farm" läbi aegade ilmnevat elutõde. Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega. Näited, kus võimulepürgija koondab vajaliku jõu (muinasloos koerakutsikad) ja rajab oma poliitilise tegevuse intriigidele, on ajaloolehekülgedel klassikalised. Nii toimis vailedamatult ka J.Stalin, kes ilmutas täielikku oportunismi tegevusprogrammide omaksvõtmisel ja oli meister revolutsiooni liidreid üksteise vastu välja mängima. Paar päeva enne surma, siga Vana Major, nagu teda kutsuti, algatas ülestõusu, mille eesmrgiks oli loomade vabadus, enam ei pidanud loomad a...
20002003 v Aastal 2000 hakati välja jagama Eesti Muusikaauhindasid. Selle auhinnaga tunnustatakse silmapaistvamaid eesti muusikuid v 2001. a Kopenhaagenis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutasid Eestit esindanud Dave Benton ja Tanel Padar lauluga ,,Everybody'' esimese koha v 2002. a toimus Eurovisioon Eestis. Õhtujuhtideks olid Annely Peebo ja Marko Matvere, kelle esitatud R. Valgre ,,Muinaslugu muusikas'' sai suure menu osaliseks. v 2002 alustas tegevust bänd Sõpruse Puiestee. Looga 1905 tõusid nad kiirelt edetabelite tippu v 2003 alustas tegevust bänd nimega Tanel Padar & The Sun. Mais ilmunud esiksingel kandis nime ,,Big Lie'' 20042007 2004 sügisel avati Eesti Muusika ja Teatriakadeemias jazzmuusika osakond 2004 alustas lauljakarjääri HelinMari Arder. Laulmist on ta õppinud tuntud laulja
Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja
“Carmen” – 2003/04 superhitt Auhinnad: Kuldne plaat – 1998 a. 2 auhinda; aasta parima bändi ja aasta plaadi eest Muusikaauhinnad – 2001 a. publiku lemmik 2003 a. “Stiina” lemmik Raadio 2 – 1995 ja 2002 a. esimene Eesti bänd mis on aastalõpu tabelis 2 korda võitnud esimese koha Terminaator - see ei ole saladus http:// www.youtube.com/watch?v=ziun437U4 xM Terminaator - Tänapäeva muinaslugu http://www.youtube.com/watch?v=a7L_H l0zrLE Kasutatud allikad: http://www.terminaator.ee/ http:// et.wikipedia.org/wiki/Jaagup_Kreem http://www.cityout.ee/kuhuminna/article s/cafe_amigo_terminaator http://et.wikipedia.org/wiki/Terminaator _(ansambel ) http://www.teater.ee/teater_eestis/uu dised/aid-1839/Linnahallis-esietendus -muusikal-quot%3BMiss-Saigon-quot%3B&
Näiteks lugu ,,Kaua", mille põhifraas oli: ,,Kaua, kaua, sügistuules põlesin su haual". Selle loos eesti ja prantsuse keel justkui lõimuvad, minnes sujuvalt üle ühelt keelelt teisele. Oli ka teisi prantsuse keelseid laule, kuid keele mittemõistmine ei häirinud ühegi laulu puhul. Prantsuse keele kaunis kõla, saali õhkkond ning suurepärane muusika lõid mulje nagu olekski sõnadest aru saanud. Eriti üllatuslik oli Raimond Valgre loo ,,Muinaslugu muusikas" esitus- see oli kindlasti huvitavaim seade, mida ma selle loo puhul kuulnud olen. Etenduse lõpus ei tahtnud aplaus kuidagi vaibuda, duo kutsuti ka tagasi. Üldiselt jäin kontserdiga väga rahule, sain suurepärase muusikaelamuse osaliseks. Tähtsaim selle koosluse juures oli kindlasti see, et nad olid kogu hingega asja juures ning tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad - see kandus ka publikuni.
Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid
Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas" · "Peagi saabun tagasi su juurde" · "Pärnu ballaad" · "Pühapäev Kadriorus" · "Saaremaa polka" · "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Sinilind" · "Su silmist näen ma igal öösel und" · "Suveöö serenaad" · "Suudle mind" · "Tartu marss" · "Tsebarkul" · "Tiiu, Tiiu" · "Unelmate tänav"
Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse, joonestamise ja käsitöö õpetajana. Näitustel esineb ta oma töödega alates 1988. aastast. Praegusel hetkel on ta Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Kalli Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis sellest näitusest järgmiselt: "Igas pildis on peidus väike muinaslugu, igatsus sõita üle vee seikluste poole. Enamus käesoleva näituse litograafia tehnikas töid on trükitud Dresdeni Graafikaateljees. Troopiline kuumus augustikuises Dresdenis inspireeris mind joonistama Aafrika-ainelisi pilte. Õhtused rattasõidud Elbe kallastel inspireerisid veepilte. Mind võlub metsik loodus, eksootilised loomad-linnud. Kuigi ma pole kunagi Aafrikas käinud, on Aafrika loomad minu tööde sagedased tegelased. Seni olen kaelkirjakuid, sebrasid ja gepardeid
Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid
Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid
Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tuntuimad "Muinaslugu muusikas", "Saaremaa valss", "Läbi saju", "Mul meeles veel meloodia", "Peagi saabun tagasi su juurde" Rein Rannap (1953) on Eesti pianist, helilooja ja improvisaator. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure.
maa suu on avali, ta kõik nad joob (Under 2007: 450) ja tilku rammusaid, kui laihtund puult ma puistasin, sain mõne kraesse neist siis päikses kuivatasin märga käist (Under 2007: 450) Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd mind võidab rõõmu ihar, hõiskav hüüd ei iial olnud ma kaaluja ja kaine (Under 2007: 62) miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop ja sinab hämaruses kui muinaslugu (Under 2007: 62) vist elus kaunimat ei olegi kui- ootus, sest suveks valmistuma juba algan ja talve tulisemalt maha salgan (Under 2007: 27) see õitsemine on mulle raske kanda kui sammuksin ju üksi Toone randa (Visnapuu 1998: 289) end laotand üle minu väikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused (Under 2007: 18) ei ammu näinud ma nii palju päikest!
Erinevate eluperioodide ajal on Raimondi loomingu mõjutajateks olnud erinevad naised, loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemad. Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Raimond Valgre loomingu võib jagada kolmeks etapiks: Tema tuntuimad laulud nendest aegadest. 1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1940: ,,Ma loodan, et saan sellest üle", ,,Helmi", ,,Veel viivuks jää", ,,Meloodia", ,,Mul meeles veel (Kustas Kikerpuu hilisem tekst), ,,Unelmate tänav", ,,Muinaslugu muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949: ,,Pühapäev Kadriorus", ,,On tulnud kevad taas", ,,Talverõõmud", ,,Ma olen liiga halb",
meestemaailma keerulisi ning ettevaatlikke mõttekäike. Loomulikult ei teinud Hedvig Hanson oma esitusega mitte ühtegi viga. Kõik oli laitmatu, nagu tal ikka kombeks, aga minu nägemuse järgi peaks lugu jääma siiski meesterahva esitusse, just nagu ette nähtud. Samas, kes kuulab lugu, selleks et saada elamus Hansoni köitvast hääletämbrist, mitte niivõrd loo sõnumist, on esitus ja kõik muu seal juures õnnestunud. Muinaslugu muusikas · Karavan Laul tuttav ja teada. Lüüriline ning harmooniline, kuigi tegemist on armastuslooga jääb sooloesitus pisut kuivaks. · Marko Matvere ja Anneli Peebo Vastupidiselt Karavanile teeb Matvere ja Peebo duett laulust hoopis sensatsiooni. Mõlemad lauljad on äärmiselt andekad ja tugevate, kuid piisavalt hellade häältega, et välja mängida ülim armastuslugu lihtsalt ning kõigile mõistetavalt. See
selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid
Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid Saturnus ja Janus. Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta maa peal kõiki, kes uksest sisse ja välja lähevad. Janus on aja ja iga hea algatuse jumal, mistõttu teda kujutati kahe palgega: üks vaatas ette, teine taha. Muinaslugu räägib, et üks kuningatest olla temale templi ehitanud. Selle uksed avatud, kui sõjavägi vaenuväljale läks. Rahu ajal olid aga templi uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles. Hommikul luges pereisa, kes täitis preestri kohuseid, kõigi omaste juuresolekul palvet ja pani esimese pala söögilaualt perejumala altarile. See oli põline ja austatud komme. Peajumalate austamine sündis avalikult, mille eest hoolitses riik. Viimane
2 Eesti Vabariigis Raimond Valgre, sündinud 7. oktoobril 1913. aastal, kirjutas Eesti Vabariigi ajal üle 100 laulu, mille populaarsus tõusis teise maailmasõja ajal ning tema laulud on eriti kuulsaks saanud peale tema surma, teiste artistide esituses nt. Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka akordioni, kitarri ja trumme. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituseriala, kuid 1933. aastal hakkas ta restoranides mängima ning ka ise laule kirjutama. 30.ndate lõpus mängis ta parimates lokaalides Astoria, Maxim, Draamakelder, Ammende villa
kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal. Nipernaadi jõuab mitmesse tallu ja sauna, kohtub eripalgeliste inimestega, luiskab neile heatahtlikult ja ohjeldamatult. Tema ilus, lennukas ja inimeste sisemisi hingekeeli puudutav mõttelõng on eriti edukas naiste ja tütarlaste juures: Nipernaadi muinaslugu äratab neis igatsust millegi kauni, enneolematu järele. "Toomas Nipernaadi" jõudis kiiresti tõlgete kaudu Eestist kaugemale. Raamat ilmus saksa, hollandi, tsehhi, leedu, poola, soome, läti ja prantsuse keeles. Raamat saavutas välisriikides suure melu ja mitu kirjastust soovis seda avaldada. Gailit taotles tõlgi palkamiseks Kultuurkapitalilt raha, kuna välisriikides polnud eesti keele oskajaid. Aga Kultuurkapitalile esitatud taotlus jäi rahuldamata. 1929. aasta
....................................................................................8 9.Lõpphinnang ..............................................................................................................8 10.Kasutatud kirjandus..................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus ,,Loomade farm", briti kirjaniku George Orwelli 1945. aastal välja antud muinaslugu, on satiir Nõukogude Liidust ja Kommunistliku partei võimule tulekust 1917.a Oktoobri revoultsiooniga. Teose tegevus toimub ühe Inglismaa farmis, kus loomad kihutavad minema inimesest valitseja ja seavad üles korra, kus algul on kõik võrdsed, kuid peagi ajajooksul tekivad klassi ja positsiooni erinevused liikide vahel. Teos kirjeldab, kuidas võimutüüri juures olijad oma vajaduse järgi ideoloogiat väänavad ja omakasu nimel tööle panevad. 2. Teose ajalooline skeem
.............................................................................17 Merepidu...................................................................................................................................18 Metsalilled.................................................................................................................................18 Millest sa elad ja hingad?..........................................................................................................19 Muinaslugu muusikas...............................................................................................................20 Must kohv.................................................................................................................................20 Mustamäe valss.........................................................................................................................21 Mustlase elu.....................................................................................
Esimeseks sõjajärgseks eesti operetiks sai Edgar Arro ja Leo Normeti muusikaline komöödia „Rummu Jüri“ (1954). E.Arro ja L. Normeti „Tuled kodusadamas“ (1958). Ants Sõber tegi esimese eesti opereti kaasaegsel teemal „Ristuvad teed“ (1958). Valter Ojakääru „Maskeraad Ungrus“, mis on tõenäoliselt viimane eesti algupärane operett. 29. Eesti algupäraseid muusikale ja rokkoopereid. Muusikale: Ü.Raudmäe „Kiri nõudmiseni“ (1965) R.Valgre/Ü.Raudmäe „Muinaslugu muusikas“ (1967) Ü Vinter/Ü.Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969) Rokkoopereid: Raimo Kangro/Andres Valkonen „Põhjaneitsi“ (1980) Alo Mattiisen „Roheline muna“ (1987) Heini Vaikmaa „Hing ja iha“ (1990) Rein Rannap/Urmas Alender/Toomas Rull/Margus Kappel „Ruja“ (2008) 30. Kammermuusikaelu Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. 31. Eesti kammermuusikuid, kammeransambleid ja kammermuusika festivale.
aastast korraldatakse Jõgeval temanimelisi muusikapäevi. LEVIMUUSIKA Raimond Valgre: ● Elas 36-aastaseks; ● Konservatooriumi ei võetud; ● Kirjutas ca 100 laulu, mis räägivad enamjaolt armastuse puudumisest, paljud laulud naistenimedega; ● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud; ● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“; ● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas; ● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit:
(ibid: 126) 3.2.3. Rock Hotell Ansambel tuli kokku 1978. aastal. Esialgne koosseis oli Heigo Mirka, Andres Põldroo, Margus Kappel, Harri Kõrvits ja Ivo Linna. Esialgu tuldi kokku harrastusansamblina, et oma lõbuks laulda-mängida, kuid see ei jäänud kauaks kitsasse ringi. Debüüt televisioonis toimus 1979. 20 aastal, kus saates ,,Muinaslugu muusikas", kus tutvustati rock'n'roll'i eredamaid näiteid oma repertuaarist. (Erm 1989, lk 133) Nende muusika võitis paljude südamed, kuna muude, mingil märal juba küllastunud, muusikastiilide kõrval mõjus nende tehtav üllatavalt värskelt ja elutervelt. Need lihtsad laulud olid mõistetavad laiale auditooriumile. Priit Aimla, Ott Arderi ja Henno Käo eestindused ning paljudel juhtudel isegi uued tekstid olid vaimukad ja samas banaalsustesta. Nende
nimi on mouk. Igal juhul on kõhuussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbiega. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana? Ja aias valvab küpseid marju suur koer – või on ta tegelikult lõvi? Sõltub sellest, kuidas vaadata...Iga laps näeb asju eri vaatenurga alt. Oskar Luts Nukitsamees Illustreerinud Vive Tolli "Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga
" Jõudis vastaja ka selle vea parandada, siis tabas teda varsti uus häda, sest ,,paavst" ütles talle varsti maheda häälega: ,,Armas laps, mis te ometi segate ja võltsite! Seal seisab ju ,,ning", mitte ,,ja". Veel kord see koht!" Eriti raske oli vastates õiget tooni leida. Seda sai Indrek omal nahal küllaldaselt tunda. Isegi Liblet seati talle selles eeskujuks, nii et teised õpilased naljatasid: ,,Suur Loll läheb väikese juurde kooli." ,,Piiblilugu ja katekismus pole ometi muinaslugu ega mõni eesti vanaviisi jutt, mis on üks ropp asi Issanda ees, vaid püha jumalasõna", õpetas härra Vihalepp. ,,Ja püha jumalasõna on nõnda püha, et meie patused inimesed teda oma roojasesse suhu ei tohiks võttagi, aga kui me seda siiski teeme oma kalli hingeõnnistuse pärast, siis peame seda tegema käed ristis ja võimalikult vaikse, õrna ja maheda häälega, nagu teeb üks inimene, kes tunneb oma süüd ja kel on sellepärast palumist. Sellepärast siis mitte nõnda, vaid nõnda
See lihtsustatud keel teeb matemaatikat lihtsamaks ja võimaldab matemaatikale tema täpsust ja üheselt mõistetavust. Lisaks on osa matemaatika enda ilust peidus just selles, et tema tõestused ja tähis- tused on võimalik kirja panna ümbritsevast sõltumatult, lakooniliselt ja puhtalt. Ainult nii saavutavad matemaatilised argumendid oma võime kirjeldada ühtaegu nii erinevaid ja mitmekoelisi olukordi: -dest ja -test koosnev võrrand räägib teile tegelikult kuussada muinaslugu, need peab aga igaüks ise juurde mõtlema. Aju vajab aga matemaatilise stiili, matemaatiliste sümbolite ja keelega pisut harju- mist. Nii kaua kui tuleb kogu aeg järele vaadata, mida ikkagi tähendab võrrandis istuv , sümbol > või mis täpselt on tuletis, toimib matemaatika justkui sõnaraamatu abil. Kes sõnaraamatu abil välisriigis vestelda on proovinud, teab, kui vaevaliseks see osutub – tervikliku teksti loomiseks tuleb sõnu juba unepealt vallata, muidu on
annaabi.ee 
