pyramis (medulla oblongata). 4. Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis (75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis anterior’i, ristudes edaspidi vastava segmendi kõrgusel seljaajus. 5. Alumise, perifeerse motoneuroni keha (esimene sünaps) paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades (mediaalselt ‒ kehatüvi, lateraalselt ‒ jäsemed). 6. Aksonid väljuvad seljaaju eesmise juure kaudu spinaalnärvi koostises keha ja jäsemete lihastele. 7. Funktsioon ‒ tahtele alluvad kere ja jäsemete liigutused. Tractus corticonuclearis ‒ pea piirkonna lihastele (seotud kraniaalnärvidega). 1
1= hääletu 2= ekstensioon 1= liigutused puuduvad Püsiv vegetatiivne seisund (PVS) Apalliline sündroom avab silmi, hingab ise, puuduba reaktsioon välisarritustele (hääl, valu) Ajusurm puudub omahingamine, silmi ei ava, puudub igasugune reaktsioon välisärritusele, ajusurmas inimene on surnud! MOTOORSE FUNKTSIOONI HINDAMINE Ülemine motoorne tee- tsentraalne motoneuroni tee on kõige kiirem Alumine motoorne tee- kulgeb perifeersesse närvi TSENTRAALNE E. SPASTILINE HALVATUS(ÜLEMINE) Tekib tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel Iseloomulik lihaste spastilisus, atroofia puudumine K/p reflekside elavnemine (elavnevad refleksid) Patoloogilise reflekside esiletulek ( Babinski refleks) Patoloogiliste motoorsete avalduste (kloonused) esiletulek
93. mille ümber on endomüüsium? Iga lihaskiud on ümbritsetud endomüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 94. millest koosneb motoorne ühik? Koosneb ühest närvikiust (alfa-motoneuron) ja lihaskiududest, mida see närvikiud innerveerib. LF slaid 18; anat lk 185 95. nimeta 3 erinevat alfa-motoneuroni tüüpi! 1. aeglased 2. kiired aeglaselt väsivad 3. kiired kiirelt väsivad Silval sama LF slaid 20; anat lk 191 1. aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud/punased kiud (pikamajooks, jõutreening) 2. kiired LF slaid 20 96. nimeta 3 erinevat lihaskiutüüpi! aeglaselt väsivad/ punased kiud (keskmaajooks, ujumine) 3
Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. 1.) Põlvekõõluse stimuleerimine 2.) Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) 3.) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) 4.) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. 12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada
Toimub üle Ca- ioonide, AP levib ka piki t-torukesi, toob kaasa tsütoplasmas Ca konts tõusu. Lihasrakus jämedad (müosiin) ja peened (aktiin, mille ümber tropomüosiini molekulid, millele kinnitub troponiin) filamendid. Libisevad üksteise vahele. Kui Ca tase tõuseb, kinnitub see troponiinile, mis käivitab kontraktsiooni. Ühendus NS ja skeletilihaste vahel toimub läbi alumiste või alfa-motoneuronite. Seljaaju tasemel toimub lihtsam motoorika (refleksid, kõndimismuster). Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed
Põhjustades jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine. Jälgida inimese tavalisi liigutusi, kuidas inimene käib, vastupanujõud. Tsentraalse halvatuse korral ei teki lihasatroofiat kiiresti. (põhjused: insult, kasva, traum näiteks) · Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine.
tervetel inimestel, mis tõendab, et valutundlikkus töötab ka siis, kui kompemeel on häiritud. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? ● Haistmise puhul jõuavad meieni lõhnained õhu kaudu ning seetõttu suudavad nad retseptoreid üsna kauge vahemaa pealt mõjutada. ● Maitsetekitajad kanduvad edasi vedelikes, mitte õhus. Maitsetekitajad ei suuda niivõrd kergelt
ENMG – Eleketroneuromüograafia Elektroneuromüograafia on elektromüograafia ja elektroneurograafia kombineeritud kasutamine. See võimaldab perifeerse närviülekande kiiruse mõõtmist stimuleerimisel (elektroneurograafia) ning lihaste aktiivsusel tekkiva elektrilise aktiivsuse mõõtmist (elektromüograafia). Nende kombineeritud kasutamine võimaldab neuromuskulaarsete häirete allika ja asukoha määratlemise ning täpsemate diagnooside panemise. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustust Perifeerne närvisüsteem: Seljaaju eesmine sarv Närvijuur Närv Sünaps Lihas Provokatsioonitestid Füüsiline koormus Tilt-test (Uuritav fikseeritakse voodi külge ning teda liigutatakse erinevatesse asenditesse, et provotseerida südametegevuse muutust neuraalse aktiivsuse tagajärjel) o Autonoomsed häired: MSA
Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga
Renshaw rakud saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kollateraalidelt (kõrvalharudelt), ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Erutuse tekkimisel pidurdavad Renshaw rakud oma pidurdavate sünapsite klaudu seljaaju antud segmendi alfa-motoneuroneid. Mida tugevam on alfa-motoneuronite erutus, seda enam väljendub Renshaw rakkude pidurdav toime. Antud juhul on tegemist alfa-motoneuroni enese- e autoregulatsiooniga, mille ülesandeks on piirata neuronite ülemäärast erutust. · Närvi- ja lihaskoe erutuvuse määramine elektrostimulatsiooni tingimustes Elektrostimulatsioon leiab laialdast kasutamist füsioloogias ja meditsiinis närvilihasaparaadi erinevate lülide funktsionaalse seisundi hindamisel . seejuures kasutatakse alalisvoolu, mille tugevust (pinget), toimeaega ja sagedust on kerge doseerida. Alalisvoolu kudesid kahjustav toime on minimaalne
Neuraalsed tüvirakkud. Neurogenees näidatud kahes erandlikus piirkonnas: Külgvatsakese subventrikulaartsoon (seal sündinud neuronid rändavad haistesibulikku, seal diferentseeruvad kohalikeks interneuroniteks), Hippokampuse hammaskääru subgranulaartsoonis (diferentseeruvad mitmeteks hippokampuse neuroniteks. Pidev neurogenees). Aksonite regeneratsioon. Katkenud aksonite tagasikasvamine: toimub perifeersete närvide puhul; takistatud kesknärvisüsteemis. Perifeerse motoneuroni aksoni regenereerumine pärast aksotoomiat:SChwanni rakud- perifeerse närvisüsteemi müeliini moodustavad gliiarakud. Moodustavad ka aluskile aksoni ümber. Aluskile:rakuvaheaine mida sekreteerivad ja millele toetuvad epiteelirakud ja Schwanni rakud. Sooma aktiveerub. Schwanni rakud muutuvad parandavateks rakkudeks. Sekreteerivad adhesioonimolekule ja kasvufaktoreid. Katkenud närviots moodustab kasvukoonuse mis kasvab sihtkoe poole tagasi mööda
Peaaju ja funktsioonid. Otsmikusagar: intelligents ja inhibeerimine. Kiirusagar: õpitud oskused. Oimusagar: kõne, lõhnatundlikkus, kuulmisega seotud funktsioonid. Kuklasagar: nägemisfunktsioonid. Kompuuter-tomograafia. Põhineb röntgen kiirgusel. Efektiivne erakorralises töös. Trauma, insult. Magnet-resonantstomograafia. Põhineb magnetväljal. Täpsem kui KT. inimene peab olema torus. EEG. Aju biovoolude uuring. Kasutatakse erinevate hoogude puhul. ENMG. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustut. Elektoneuromüograafia. Perifeerne närvisüsteem (seljaaju eesmine sarv, närvijuur, närv, sünaps, lihas). Provokatsioonitestid. Füüsiline koormus. Tilt-test (autonoomsed häired). POTS. Ortostaasi talumatus. Füüsilise koormuse talumatus. Hulgi kaebusi. 6 Liikvori analüüs. Ainuke diagnoosimisvõimalus põletike korral. Selja- ja peaaju vedelike uuring.
- Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku. - Motoneuroni keha asub seljaajus, akson läheb kaugele ja võib olla üle poole meetri pikk Neuronid: - Eferentsed e motoorsed – viivad sõnumeid välja ehk lihastele - Aferentsed e sensoorsed – toovad sisse väliskeskkonnast - Vaheneuron ehk interneuron – vahendavad infot ühest neuronist teise Neuroni tööd toetavad erinevad gliiarakud;’ Gliiad – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest, on erinevate funktsioonidega rakkude kogum
4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut
- ka nende ärritajate poolt esile kutsutud närviimpulss võib vallandada lihaskontraktsiooni ● Erutuslaine neuroni kehas ja jätketes seisneb elektriliste ja keemiliste protsesside keerulises ahelas. - tipp-potentsiaal imetajate organismis olevate neuronite kehas ulatub 10 mV-ni ja kestab u 1 ms - absoluutse refraktaalsuse periood kestab u 0,4 ms - motoneuronid on väga tundlikud - nad võivad vastu võtta ja edastada suur hulga impulsse - motoneuroni keha u 1700 erutustsüklit sekundis - akson ligikaudu 2500 erutustsüklit sekundis. GANGLIONID ● närvisõlm e närvitänk e tänk ● närvide (va motoorsete) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga /nr-de sõlmjas kogum Talitlusest ja ehituselt jagunevad: 1) Sensoorsed e spinaalganglionid - KNSi lähedal toomanärvi juurel
ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga. Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkoliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks
Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud,
Hindaja peab märkama keha iga segmendi funktsiooni ning eristama kõrvalekaldeid normaalsest. Skeleti-lihassüsteemi patoloogiad, mis mõjutavad kõndi, võivad olla tingitud lihaste nõrkusest, valust või muutunud liigesliikuvusest, mistõttu peab kõnni hindamisel nimetatud faktoreid arvesse võtma. Paljud patsiendid suudavad kohaneda automaatselt nende muutustega, kandes hoolt normaalse tundlikkuse eest ning arendades selektiivset kontrolli oma liigutuste üle. Ülemise motoneuroni kahjustus põhjustab patsientidele suuremaid muutusi ning nad pole võimelised oma kõndi nii lihtsalt ümber kohandama, sest lisaks skeleti-lihase probleemidele esineb neil spastilisust, keha kontrolli probleeme ning tundlikkuse häireid. Sellest tulenevalt on tähtis, et füsioterapeut tutvuks patsiendi anamneesiga, kuna iga vigastus või haigus käesoleva hetkel või varem võib mõjutada kõndi. Vaatlus, jälgimine
ioonvooludega läbi membraani reageerida mingile stiimulile aktsiooni potensiaaliga (AP). Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni
ala • k/p reflksid elavnenud, kloonused Ühendused sens.pk-ga: prim.sensoorse ajukoorega3.1.2. ala + PS tagumise osaga: 5. ja 7. • eksterotseptiivsete refl.kadumine (kõhurefl., plantaarrefl.jne ala • patol.refleksid SENSOORNE TOETUS Perifeerse motoneuroni kahjustus-perifeerne parees • Igasugune vastus sensoorsele stiimulile (ärritusele) on KÄITUMINE • Lihasjõud alanenud Lashley (1951) hüpotees: • Lihate hüpo-või atoonia • Keeruliste järjestikuste liigutuste sooritamiseks on ajul programm, mis ei pea sõltuma
annaabi.ee 
