kristlastel, juutidel või Iraanis levinud õpetuse pooldajatel oma traditsioone austada; 4) ei lubatud küll rajada uusi kirikuid, kuid vanu võis kasutada ja korras hoida; 5) alistatud rahvad pidid maksma maksu, millest moslemid olid vabastatud (hakati massiliselt islami usku astuma). Kuna araablased moodustasid vallutatud maades väikesearvulise valitseva ülemkihi, andis see kohalikele suurnikele võimaluse tõusta kõrgetele ametikohtadele. Kuidas moslemiks saadakse? Sõnastage kokkuvõtlikult moslemiks olemise definitsioon 1) usutunnistusega kuulutatakse, et pole teisi jumalaid Allahi (ainujumala) kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet. Moslem tunnistab end monoteistiks ning eristab end juutidest ja kristlastest, kes Muhamedi prohvetiks ei pea. Usutunnistuse lausumise järgselt nin sellest mitte loobunud loetakse moslemiteks; 2) palvus tuleb sooritada, nägu Meka suunas, viis korda päevas
"Minu Maroko" EHK MAAILMA TEISTPIDI VAATAMISE ÕPIK Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Autor Kätlin Hommik-Mrabte Lapsepõlv Moslemiks saamine Õpingud Pariisis Tutvumine oma tulevase abikaasaga Raamatut ajendas kirjutama eestlaste teadmatus islami suhtes. Abielus on juba viiendat aastat ja oma lapse ning mehega elavad hetkel Eestis. Maroko Raamat räägib Kätlini elust Maroko väikeses külakeses Moulay Bouazzas. Maroko on riik Loode-Aafrikas. Kliima Ohtlik liiklemine WC-d Majad (Soojustus, välisfasaad, teine korrus, elutuba) Uskumus nõidadesse Maroko Söögi valmistamine Söögi kombed Poed Moulays ehk hanuutid
AUSTADA; 4) EI LUBATUD KÜLL RAJADA UUSI KIRIKUID, KUID VANU VÕIS KASUTADA JA KORRAS HOIDA; 5) ALISTATUD RAHVAD PIDID MAKSMA MAKSU, MILLEST MOSLEMID OLID VABASTATUD (HAKATI MASSILISELT ISLAMI USKU ASTUMA). KUNA ARAABLASED MOODUSTASID VALLUTATUD MAADES VÄIKESEARVULISE VALITSEVA ÜLEMKIHI, ANDIS SEE KOHALIKELE SUURNIKELE VÕIMALUSE TÕUSTA KÕRGETELE AMETIKOHTADELE. KUIDAS MOSLEMIKS SAADAKSE? SÕNASTAGE KOKKUVÕTLIKULT MOSLEMIKS OLEMISE DEFINITSIOON 1) USUTUNNISTUSEGA KUULUTATAKSE, ET POLE TEISI JUMALAID ALLAHI (AINUJUMALA) KÕRVAL JA MUHAMED ON ALLAHI PROHVET. MOSLEM TUNNISTAB END MONOTEISTIKS NING ERISTAB END JUUTIDEST JA KRISTLASTEST, KES MUHAMEDI PROHVETIKS EI PEA. USUTUNNISTUSE LAUSUMISE JÄRGSELT NIN SELLEST MITTE LOOBUNUD LOETAKSE MOSLEMITEKS; 2) PALVUS TULEB SOORITADA, NÄGU MEKA SUUNAS, VIIS KORDA PÄEVAS. EELNEVALT TULEB PESTA NÄGU JA KÄSI PUHTA VOOLAVA VEE ALL, SELLE PUUDUMISEL LIIVAGA
Hiljem hakkasid ristiusku astuma ka roomlastega kokkupuutuvad barbarid. Frangid võtsid kristluse vastu 5. sajandi lõpul. Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste. Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb, sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps
ISLAM · Islam tähendab Jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ja islamiusuline, keda kutsutakse moslemiks, on selle saavutanud. · Maailmareligioonides noorim usk, kuid pooldajate arv on teisel kohal ristiusu järel. · Islami rajajaks on Muhammad, Allah(jumal) ehk Muhamed, kes sündis Mekas · Muhamedlaste põhikiri koraan (kes teab peast, on väga lugupeetud inimene. Araabia keeles.) Suurta-pt. Eitavad Jumala risti löömist. · Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast
rõhutada oma rahvuslikku kuuluvust Sarajevos. Mesarici ja Seljamaa tekstid ei ole esmapilgul minu jaoks absoluutselt sarnased, kuid taipasin, et mõlemad tekstid kujutavad endast rahvusliku kuuluvuse rõhutamist võõras kultuurikontekstis. Seljamaa artiklis kirjeldatakse, kuidas venelased tähistavad Eestis võinädalat ning Mesarici artiklis, miks kannavad Sarajevo moslemid näokatet. Põhjus on sama. Mesarici artiklis oli kirjas ka selline huvitav punkt, mis kirjeldab, et moslemiks ei saada vaid seetõttu, et inimene on sündinud moslemite perre ning seal üles kasvatatud, vaid tegelikult läbi teadliku otsuse saada uskujaks. See oli minu jaoks midagi uut, sest olen pigem arvanud, et just sündides moslemite perre, oledki usklikuks tembeldatud. Näo katmise kombe levik ja populaarsus moslemite hulgas on kõikuv, kuid nägu katvad moslemid on siiski vähemuses. Austria okupatsiooni ajal Sarajevos oli näo katmine pigem staatuse sümbol, kui usutava.
ISLAMI KUJUNEMINE MAAILMAUSUNDIKS Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest
4. Riigi eri piirkondi valitsesid ülikute seast määratud asevalitsejad e. Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale · Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ''Tuhat üks ööd'' · Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ''Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah''
4. Riigi eri piirkondi valitsesid ülikute seast määratud asevalitsejad e. Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale • Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ’’Tuhat üks ööd’’ • Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ’’Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah’’
prohvet Jumala sõnumi edastaja. apostel Kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus ,,läkitas", et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma Rooma esimene piiskop püha Peetrus, kes oli üks 12st Jeesuse apostlist. minarett mosee (islamiusu pühakoda) kõrval asuv torm, milles islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. islam tähendab Jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ning islamiusuline, keda kutsutakse moslemiks on selle saavutanud, araabia keeles ,,alistumine".
Tõesti nende otsus on paheline.” (16:58-59) Tütardest ei peetud lugu, tihti maeti vastsündikud tüdrukud elusalt. Islami seadusega seati õigus elule ning seati tütre õigused võrdseks poja õigusega ja naine sai ise pärijaks. Seega sai naine ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks, mitte meessosst liikmete omandiks. 27 Naiste võrdset staatust kinnitab ka see, et kui Prohvet Muhammadi eluajal mõnes mitte- moslemi perekonnas mees moslemiks hakkas ja Prohveti ees usutunnistuse ja truudusvande andis, siis ei peetud iseenesestmõistetavaks, et kogu ta perekond selle läbi islami vastu võttis. 23 Islami nägemus naisest. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=34 24 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 84 25 Dr. Sherif Abdel Azeem, Naine judaismis, kristluses ja islamis. Iqra 2012, lk 16 – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/pdf/naised_book.pdf 26 Hommik-Mrabte, K., lk 2-3 27 Hommik-Mrabte, K., lk 4
............10 2 SISSEJUHATUS Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt ja õitses kuni 1600 aastani, jättes endast maha suuri jälgi, mõjutades kogu meie maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism ja kristluse mitmed usulahud. Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga. Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, sest muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Maailmas on umbes 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust.
Tallinna Õismäe Gümnaasium Islam Referaat Autor: Janne Reimann Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2014 Islami mõiste ja teke Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi - olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel,
Nt. Puudub nii Koraanis kui Sunnas teadmine selle kohta, kas Muhamed sõi melonit- järelikult oleks targem ka ise mitte melonit süüa, kui me kindlalt ei tea, kas ta tegi või ei teinud seda, et mitte eksida (radikaalne näide, mitte üldistada). Õpetuse sisu. Islami 5 sammast. Esimene sammas usutunnistus (sahada) "Ma tunnistan, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja et Muhamed on tema prohvet" mille tõsimeelse ja veendudnud ütlemisega araabia keeles tunnistad end moslemiks. Need on ka esimesed sõnad, mis vastsündinule kõrva sosistatakse ja viimased, mida surija peaks lausuma. Palve- meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat. Palvetatakse 5 korda päevas Meka suunas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Kutse
See on üks viiest usu sambast. Igal aastal koguneb umbes 3 miljonit inimest palverännakuks hadziks. Enamus võtavad ette palverännaku moslemi kuu Dhu lHizza ajal. Vähesed mittemoslemid on näinud hadzi kombetalitlusi ja rituaale, kuna neil on rangelt keelatud Mekasse ja Mediinasse minna. Teetõkked on asetatud piki teid, mis viivad linna. Kõige kuulsam juhtum, kui mittemoslam Mekat külastas, oli 1853. aastal, mil Inglise maadeavastaja Sir Richard Burton end Afghanistani moslemiks maskeeris. Meka kolle on Kaaba, ,,Püha Koda", mille ehitas moslemite uskumuste kohaselt Aabraham ja tema poeg Ismael ning mis on kaetud musta kangaga, kuldtikandiga. Palverändurid ümbritsevad Kaaba seitse korda ja võivad proovida katsuda või suudelda selle nurgakivi Musta Kivi. Palverändurid võivad juua Zemzemi kaevust. Usutakse, et Zemzemi veel on erilised omadused. Vähesed rändurid tulevad hadzilt tagasi ilma suure pudeli Zemzemi veeta.
4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu itses 1600. aastani, mjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui kski teine usk, kasv pole tnaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest heusklike beduiinide keskel,
...........16 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 17 2 Sissejuhatus Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles islam tähendab alamühendus, jumalaga ühendust. Inimesed, kes on Jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22 % rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Araabiakeelne sõna "Allah" tähendab Jumalat Moslemid usuvad ühte, ainulaadsesse, võrreldamatusse Jumalasse, kellel ie ole ei poega ega kaaslast. Kellelgi ei ole õigust teenida kedagi teist peale Tema. Ta on tõeline Jumal ja kõik muud jumalused on väärad.Talle kuuluvad kõige suursugusemad nimed ja ülevad, täiuslikud tunnused. Islam on
talle ustavad ning hoiatada patustajaid oma viha eest. 1.1 Moslem ja Koraan Moslem on islamiusku inimene, kes usub Allahi ainsusesse, kõikidesse tema prohvetitesse ning prohvetitele antud pühakirjadesse. Samuti usuvad muslimid inglitesse, Viimsesse Kohtupäeva, teispoolsusesse ja saatusesse. Nad on kindlad, et kõik Allahi prohvetid, ka Mooses ja Jeesus, olid moslemid, sest nad alistusid Allahi tahtele. Sõna "muslim" on tegijanimi ja see tähendab "Jumala tahtele allujat". Kõikidel moslemiks pürgijatel tuleb öelda usutunnistus- Ei ole jumalust peale Allahi ja Muhammed on tema sõnumitooja. Islamis on kaks põhilist moslemite rühmitust. Nendeks ususektideks on sunniidid ehk sunnamoslemid ja siiidid ehk siiad. Enamik moslemeid kuulub sunni sekti, see on ülekaalukalt suurim islami haru. Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid on ülekaalus Iraanis ning ka Aserbaidzaani usklikud on siiidid. Need moodustavad 10-15% moslemistest.
Nii stabiliseerib islam inimeste majanduslikku seisu ühiskonnas. Nagu juba mainitud, on zakaat islamis üks kohustustest. Seda kogutakse ja jaotatakse islamiriigi poolt. Kui riik zakaati ei kogu, peab moslem ise oma zakaati ära andma. Zakaati jaotatakse vaeste vahel, kes pole füüsiliselt võimelised elatist teenima. Zakaatist on õigus oma osa saada veel inimestel, kes on materiaalses kitsikuses, ning zakaatikogujatel (palgaks töö eest). Zakaati antakse ka inimestele, kes on just moslemiks hakanud, kuna nad võivad oma otsuse tõttu olla lahti öelnud näiteks perekonna hüvedest. Zakaatiga aidatakse moslemeid ka võlgade maksmisel ning seda kasutatakse moslemite kaitseks. Zakaati võidakse ka anda reisil hätta jäänud moslemitele. Tegelikult võib zakaati potensiaalselt jagada enamikule inimestele. (Hommik-Mrabte 2010:69-71) Kogu kinnisvara pealt mida ise kasutatakse zakaati maksma ei pea. Mida aga kasutatakse teenimise eesmärgil, selle pealt peab ka zakaati maksma
taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi kaasamise teel Prantsusmaa “jätku”. Hiljutiste moslemirahutuste taustal ilmneb, et kumbki mudel pole olnud ideaalne. 81% Suurbritannia moslemitest peab end eelkõige moslemiks, alles seejärel Briti kodanikuks. Prantsusmaal on vastav näitaja 46%, aga välisele võrdsusele vaatamata nöögitakse seal immigrante tegelikult rohkem kui Suurbritannias. 20. Religiooni kui sotsiaalse institutsiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni. Regulatiivne – evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib ini-meste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid.
Allah on ainus jumal ja M. on tema prohvet. Lausung peaks tegema inimesest moslemi. See on võti teiste sammaste juurde. · Salaat palve: 5 korda päevas. Algselt palvetati 3 korda, et sarnaneda juutidega. Algul palvetati Jeruusalemma poole. M. läks tõsiselt tülli juutidega, sest islam oli jätkuusund. · Zakaat almuste andmine. Oma rikkusi tuleb alati jagada, et mitte unustada iseend rikkusesse. Sinna alla kuulub ka teise inimese moslemiks veenmine (päästmine), hädasolijate aitamine, rändurite toitmine jne. · Saum paast. Islamis on kuukalender: kuu fikseerivad kuu faasid. Ükski püha polnud püsiv, et religioonid oleksid ainult religiooniga seotud ega tekitaks seost pööripäevadega. Saum toimub 9. Ramadaani kuul. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa. · Hadz palverännak. Kohustus igal moslemil vähemalt kord elus Kaaba juurde.
Samas hakkas ka tema muutuma ebapopulaarsemaks, sest ei pööranud alamrahvale tähelepanu. Bourbonid saadeti lõplikult pr troonilt minema. KREEKA VABADUSVÕITLUS. Kreeka kuulus Ottomani impeeriumisse. Kreeka oli kristlik riik, türgi moslemi riik, mistõttu just usupinnalt kehtestati kreeklastele suured maksud. Alates 14. saj türgi võimu tõttu muutis kreeka üsna vaeseks agraarpiirkonnaks. Iga 5. poisslast pidi kasvatama sunniviisiliselt moslemiks, sest ta pidi teenima Türgi sõjaväes. Praktiliselt kogu kreeka oli türklaste võimu all. Ioonia saared olid ainult itaallastel, hiljem SB. Need said vabadusvõitluse idee tugipunktiks. Teiseks tugipunktiks Venemaa Odessa ja Peterburi. Türgis endas konstantinoopolis suur kreeklaste tugipunkt Fanar, kus olid põhiliselt rikkad kreeka perekonnad fanariootid. Kreekas endas toetus Venemaa, sest venemaa oli ka ortotoksne. Samuti ka PRM ja SB toetasid Kreekat.
päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu, religiooni jms kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi kaasamise teel Prantsusmaa “jätku”. Hiljutiste moslemirahutuste taustal ilmneb, et kumbki mudel pole olnud ideaalne. 81% Suurbritannia moslemitest peab end eelkõige moslemiks, alles seejärel Briti kodanikuks. Prantsusmaal on vastav näitaja 46%, aga välisele võrdsusele vaatamata nöögitakse seal immigrante tegelikult rohkem kui Suurbritannias. Saksamaa kantsler Angela Merkel nentis 2010. aastal, et katsed ehitada multikultuurset ühiskonda on läbi kukunud. Merkeli hinnangul senine multikultuursuse kontseptsioon, mille kohaselt erineva etnilise taustaga inimesed võivad elada õnnelikult kõrvuti, ei tööta.
annaabi.ee 
