RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et
18. Sisekohakäänded on illatiiv, inessiiv, elatiiv 19. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? jalgu, kanu 20. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on ainsus 21. Millise järgmistest on ortograafilised liitsõnad? sõnaraamatusõna, sõnaraamat, valge-toonekurg 22. Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas 23. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ilus 24. Radikaalid on katkestatud morfid 25. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on
RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
POLÜSÜNTEETILINE 25. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 26. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 27. Sõna kiskja muutevormid on KISKJATE KISKJALE KISKJATESSE 28. Märgi ära vargmuutelise paradigmaga sõna(d) PÜKSID SÜGELISED 29. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on AINSUS 30. Radikaalid on KATKESTATUD MORFID 31. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? ÜKS-ESIMENE MINEMA-LÄHEN 33. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 34. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed (TA) KIRJUTAB 35. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON SÕNE SÕNAVORM 37
4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt: o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna o Mitu juurmorfeemi koos tuletusafiksi(te)ga: talu+poeg+kond Vastavalt sellele, kas tüvi võib esineda iseseisva sõnana või ainult koos mõne teise morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli
ärkama>äratama (muutederivatsioon) 3) Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õpetama>õpetaja, puhuma>puhur, rikas>rikastuma, õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa · Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi või eelneb muutemorfeemi(de)le · Muutumatutes sõnads on tüvi ja sõna samad · Tüvi väljendab sõna leksikaalset tähendust · Tüvi võib koosneda vaid ühest morfeemist e juurest. Juurtüvelised sõnad on: kivi, kuu, vesi, paber, taevas. · Enamasti on tüvi siiski kahe või rohkema morfeemi järjend. · Asjade, olendite, omaduste ja arvu märkimiseks on eesti keeles harilikult vabad tüved:raamat, poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine
3. "Olemusest keele tahan teada asju" Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Milliseid keele omadusi sellel lausel ei ole? Ei ole konstruktiivne (pole mõistetav), loov; ei ole struktureeritud (puuduvad reeglid); pole mõtestatud; ei võimalda suhelda 5. Mitmest foneemist koosnevad sõnad jäääär, ojad, poemüüja, vanaaastaõhtu, meenutus? 3; 4;7;8;6 6. Mitmest morfeemist koosnevad järgmised sõnad: aed, kaotati, ootasin, helistadeski? 1,3,2,3 7. Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Täiskasvanud kuuleb kõnw rütmi, kõrgust ja rõhke, sõnu aga ei erista. 8. Kas sõnu "hiiglane" ja ,,haldjas" on raske mõista? Mis võiks põhjustada raskusi? Sest neil pole otsest sümbolit; halvastidefineeritavad mõisted 9. Defineerige sõnad: armastus, vanaisa, koer. Kas ja milliseid raskusi tekkis?
on kasutusel stiililiselt neutraalses tarbekeeles ja muus ühiskeeles, mitmekesisuse, täpsuse, paindlikkuse ja kompaktsuse eesmärgil. Moodustusviisid 8. SÕNASTRUKTUUR tähendab sõnatüve siseehitust e morfoloogilist koostist. Struktuuritüübid: lihtsõnad ja komplekssõnad ( tuletised ja liitsõnad). Lihtsõna e juursõna on ühemorfeemilise, liigendamatu tüvega lekseem. Komplekssõna tüvi koosneb rohkem kui ühest morfeemist MORFEEM on väikseim tähendusega keeleüksus. 9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb juurmorfeemist ja tuletusliitest v liidetest, liitsõna tüvi koosneb mitmest juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on võimalik moodustada
• Hääldatud sõna defineerimisel mängib olulist rolli paus. Graafiline sõna Graafilised sõnad on äratuntavad selle järgi, et neile järgneb kirjapildis tühik. Peaksid kehtima järgmised põhiprintsiibid: • kirjapilt peaks vastama hääldusele • sisuliselt kokkukuuluvad üksused tuleks kokku kirjutada • tähenduserinevusi peaks markeerima erineva kirjapildiga Morfoloogiline sõna • iseloomulikuks tunnuseks on koosnemine vähemalt ühest leksikaalsest morfeemist • sõnad moodustatakse morfeemide liitmise teel • analüüsi käigus võib sõnad morfeemideks „lahti võtta”, nii et lineaarsele foneetilis-ortograafilisele struktuurile vastab hierarhiline morfoloogiline sõnastruktuur: Morfoloogiliselt on eesti keeles kaht tüüpi sõnu: 1) struktuuri alusel jaotatuna tüvisõnad, liitsõnad ja tuletised (viimased kaks koosnevad mitmest leksikaalsest morfeemist);
• Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti. Primaarne allikas alati parem kui sekundaarne, st kellegi poolt (mingi teooria või hüpoteesi alusel) töödeldud näited.
Morfeem on Kõige üldisemalt võib sõnu jagada kaheks tüübiks: sõnad, mis de-le ja kana-la). tähendust koosnevad ainult ühest tähenduskandvast elemendist (morfee- Liitsõnad nagu kalju-kits koosnevad kahest kokkuliidetud kandev mist), näiteks kalju, ja sõnad, mis koosnevad vähemalt kahest tüvest (antud juhul kalju + kits). Liitsõnad meenutavad struk- element morfeemist, näiteks kalju-ne, kalju-kits. Ühe tähenduskandva tuuri poolest aga jälle lauseid, sest nad on moodustatud mitmest elemendiga sõnad on tüvisõnad, kahe ja enama morfeemiga täistähenduslikust sõnast; näiteks tuletõrjuja on inimene, kes tõr- sõnad on kas tuletised või liitsõnad. Seega tuletiste ja liitsõnade jub tuld.
Tänapäeva morfoloogiline holistiline tüpoloogia vastavalt sünteetilisuse astmele: Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta. See tähendab, et niisugustes keeltes väljendatakse süntaktilisi seoseid sõnasiseseid vahendeid (tunnuseid ja lõppe) kasutamata, abisõnade, sõnajärje jm abil. Analüütilised on näiteks enamik Kagu-Aasias kõneldavaid keeli. Sünteetilised keeled - suur osa sõnu koosneb rohkem kui ühest morfeemist - tüvest ja muutemorfeemidest. Niisugused keeled on näiteks Uurali keeled, sealhulgas ka eesti keel. Polüsünteetilised keeled - sõna sees palju morfeeme, seejuures üldjuhul ka rohkem kui üks tüvimorfeem (viimase asjaolu tõttu nimetatakse neid keeli vahel ka inkorporeerivateks keelteks). Puhtaimal kujul on polüsünteetiline keel selline keel, kus kogu süntaks on sõna sees, s.o keel, mis ei tee vahet sõna ja lause vahel. Polüsünteetiliste keelte hulka kuuluvad
Mis on selle aluseks? Tüpoloogilise liigitusaluse eesmärgiks on välja selgitada, kuidas keeled struktuuri alusel jagunenud on. Selle aluseks võivad olla grammatilised elemendid, sh sõnajärg. Kuidas jaotuvad keeled morfoloogiliste elementide alusel? Keeled jaotuvad selle järgi, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilistes keeltes liitub sõnadele vähe või üldse mitte morfoloogilisi elemente. Üldjuhul koosnevad sõnad lausetes vaid ühest morfeemist. Süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade või sõnajärje kaudu. Näiteks inglise keel on the table. Sünteetilistes keeltes on palju morfoloogilisi elemente. Morfeemid liituvad käänete ja pöörete kaudu sõnade külge. Nt eesti keeles laua-le. Polüsünteetilistes keeltes on väga palju morfoloogilisi elemente, mis liituvad sõnade külge. NT Siberis tsuktsi keel. Millised on erinevad morfeemide liitumise liigid? Millised väljendusviisid neile vastavad?
Kannavad sõnatähendust- sisu ja tüvemorfeemid- ühesilbilised sõnad. Funktsioon morf- gramm eesmärkidel. Pöörded ja käändeid märkivad ühendid nali- tähendab ühte asja aga naljatati- nali, ta (tegevus) i- minevikus. Inglise keeles on 80000 morfeemi. · Sõnad koosnevad morfeemidest. Sõnad ei teki niisama, vaid neid kombineeritakse erinevaid morfeeme või laenatakse teistest keeltest. SÕNAD- on olemas ühest(maja) morfeemist ja mitmest ÖÖ :D:D · Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Kui me räägime, siis kuuleme, kui midagi rõhutatakse, hääl tõuseb, langeb - see ongi fraas. Ka hingamine toimub fraaside vahel. Kui seda reeglit rikutakse, siis hakitakse kõne. (nagu mina luuletust lugesin:D) · Lause koosneb fraasidest · Lisaks analüüsitakse diskursust- keele kasutamine kõnetegevuses Sõnade tähendus, mõistete esitamise teooriad
võimaluse luua mõistesüsteeme, võimaldab teatud üht tüüpi objekte koondada, teisi lahus hoida. Tavaliselt on juursõnade puhul tähenduse ja märgi seos motiveerimatu. Ka tuletusliidete puhul on seos motiveerimatu vesi + ne = vesine. Samas on tuletistes (aga ka grammatilistes vormides ja liitsõnades) vormistruktuur üldiselt vastavuses tähenduse struktuuriga (vastavus morfeemide tasandil). Diagrammilisus Kui mitmest morfeemist koosnevas sõnas või sõnavormis on tähendus tuletatav osismorfeemide tähendusest, siis on tähenduse struktuur sõna osismorfeemide suhtes diagrammiline. Määratlus tuleb digrammi ja diagrammiga kajastatava objekti suhtest (eri värvi sektorite suhted on vastavuses kujutatud objektide omavaheliste suhetega). Muutevormid: kala (tüve tähendus) + de (mitmuse tähendus) + ga (kaasaütleva tähendus). Sõnamuutmissufiksid kuuluvad sõnadega opereerimise
12. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel - Esimeste puhul koosneb iga sõna lauses vaid ühest morfeemist, süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje jm abil, sõnu endid ei muudeta ega lisata neile teisi morfeeme või sünteetiline keel - koosnevad paljud sõnad lauses mitmest morfeemist tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest.) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes, Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti
hulka. Sõna – ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis kuulub kahele tasandile – leksikaalne sõna kannab sisulist tähendust; grammatilise sõna puhul lisanduvad mitteleksikaalsed tähendused, mida kannavad grammatilised tunnused ja lõpud. Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis sisalduvaid grammatilisi tähendusi. Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem termin, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf – morfeemi konkreetne realisatsioon sõnavormis Grammatilised morfeemid väljendavad keelesiseseid struktuurisuhteid. Käändelõppe peetakse grammatilisteks morfeemideks, kuigi teatud juhtudel võib neilgi olla konkreetsem individuaalne
tunnus) · liited (nimisõnaliited -nt mine(jooksmine); us (võistlus); omadussõnaliited: -ne(jahune); - line(plekiline); verbiliited: -sta(kurvastama); -le(kaeblema) · Ees-ja tagasõnad · Sidesõnad · Abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde): läbi paistma, vastu võtma Morfeemivariandid ehk allomorfid Morfofonoloogia= morfeemivariantide vaheldumine Sõnavormid(morfiloogilised sõnad) -keeleüksuse nimetus, koosneb ühest (teo) või mitmest morfeemist (nukku/de/le) Sõnaühendid: peasõna koos laiendiga TULEB MITTE AINULT PIRNE, ÕUNU ÕPETADA ÜTLEMA, VAID SÕNAÜHENDID SELGEKS TEHA, ÕPETADA KASUTAMA MÕTTEGA SÕNU. · värske ajaleht · rippus nööril Laused Sidusad lauserühmad/tekstid (vt kõneloome osa) NB! Madalama tasandi ükstustest moodustatakse kõrgema tasandi üksused. Mentaalne leksikon- mälus väiksemad keeleüksused olemas, kõrgema tasandi üksusi
Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 35. Morfoloogiline tüpoloogia E. Sapir - keelte jaotamine morfoloogilise sünteesi astme ja morfoloogilise tehnika alusel. Morfoloogilise sünteesi aste on kvantitatiivne näitaja, see näitab sõnasiseste vahendite kasutamise määra sõnade lauseks seostamisel ehk morfeemide arvu sõna kohta. Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled analüütilisteks (iga sõna koosneb ühest morfeemist, süntakt. seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje abil), sünteetilisteks (sõnad koosnevad tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest) ja polüsünteetilisteks keelteks ( ühes sõnas võib olla väga palju morfeeme; ei tehta vahet sõnal ja lausel, ühes sõnas antaksegi edasi kogu lause info. NT eskimo keel). Morfoloogilise tehnika järgi jagunevad keeled isoleerivateks (grammatika ja süntatika väljendatud sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid
.. (liitsõnad ühe täiendsõna baasil). 1-3 on lihtsõnad, vastandudes viimasele, liitsõnade klassile. 3) Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust. Nt sõnavorm loeti koosneb tüvest loe, mis kannab leksikaalset tähendust `kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama', ja formatiivist -ti, kus väljendub liitne grammatiline tähendus `umbisikulise tegumoe minevik'. 4) Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem mõiste, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja
36 Oskab 1000 sõna 80% arusaadav, lauseõpetuslike vigu vähem. Keelekasutuse arenemine Kõne saavutab komplektsuse, kui laps kombineerib selle morfeemidega, mis on kõne väikesed elemendid, mis annavad tähenduse (nt suusk, kui me lisame mitmuse lõpu, siis saame suusad – seega koosneb kahest morfeemist: suusk+ mitmuse lõpp). Alguses laps unustab lauses lõpud, eessõnad ja omadussõnad nt suur pall. Järgnevalt sobitab kaks nimisõna/baassõna (nt Aadam löö ja Lööb pall), lause koosneb kolmest morfeemist. Järgnevad etapid: Kasutatakse eessõnu, omadussõnu. Kasutavad umbes 7 morfeemi tunnis. (2 aastane) Lapse kõne on pikem ja rohkem kompleksne. Telegraafiline kõne
annaabi.ee 
