7 Keele väikseimaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi (nt käändelõppe). 8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutustuse. 10 Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. 11 Morfeemideks nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühikuid. 12 Morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest. 13 Sõna koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist, nt eba-sõbra-lik. 14 Morfeemi tunneb ära selle järgi, et tal on eri sõnades sarnane tähendus. 15 Tähendus ei ole mitte ainult tüvel (sõber), vaid ka teistel sõnaosadel, nt pöörde- ja käändelõppudel (-lik).
Metakeel keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt Mitmeliikmeline opositsioon vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, mõned markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja ühest/mitmest sõnast koosnev üksus, millel teatud funkts suuremas tervikus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs sõna jagamine morfeemideks (segm) ja morfoloogilise info lisamine morfeemile (gloss) Morfoloogia uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar koosneb mitmest voorust, tavaliselt järgib reegleid (nt tervitus - vastutervitus) Nominatiiv-akusatiivsed keeled keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause
on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf: morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus).
millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus - kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja(ingl k constituent) - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf - morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem - on väikseim tähendusega keeleüksus. Morfeemianalüüs - sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia - on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine - sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar - mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus).
Selle meetodi järgi loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid (items) ja nende distributsioonid. IP-morfoloogia toob kirjeldusse suunalisuse. Ühed representatsioonid on põhilised või primaarsed, teised neist tuletatud. Primaarseid representatsioone nimetatakse generatiivses fonoloogias tavaliselt leksikaalseteks representatsioonideks. * Morfeemide liigitamine Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel vabadeks ja seotud morfeemideks, tähenduse alusel leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid muutelõppudeks ning tunnusteks ja tuletusliideteks, vabad morfeemid omakorda sõnaliikideks. Morfeemiklassiks nimetatakse morfeemide rühma, mille liikmed käituvad teatud omaduste poolest sarnaselt. Distributsiooni alusel saab morfeemid jagada vabadeks morfeemideks ja seotud morfeemideks.
2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka. Sõna – ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis kuulub kahele tasandile – leksikaalne sõna kannab sisulist tähendust; grammatilise sõna puhul lisanduvad mitteleksikaalsed tähendused, mida kannavad grammatilised tunnused ja lõpud.
Allofoon ehk foneemivariant on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos kõnelejast, ümbrusest või positsioonist tingitud varieeruvate tunnustega. Häälik vähim üksus keeles. Eristatakse vokaale ja konsonante. Klusiiv keel, kus eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. NT inklusiivne meie mina ja sina, eksklusiivne meie mina ja tema. Morfeem väiksem tähendusega üksus. Jaguneb seotud ja vabadeks morfeemideks. Seotud morfeem ei saa üksi esineda, näiteks käändelõpud. Vaba morfeem võib olla sõna ja võib seega ka üksi esineda. Reduplikatsioon tüve kordamine nt mitmuse või mõne grammatilise tähenduse väljendamiseks. Näiteks läki-läki. Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel erinevad keelekujud. Näiteks kasutatakse üht keelekuju meediakanalites või hariduse valdkonnas ning teist kasutatakse igapäevases suhtluses. See on tavaline nähtus näiteks Lähis-
vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf: morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus).
- prototüüpide kaudu (kultuuriti on prototüübid erinevad) - sõnaväljade või võrgustike kaudu (oamavahel n-ö suguluses olevad sõnad, nende tähendussuhted, hierarhilised ehk taksonüümiasuhted, kuidas muutub nende tähendus teiste sõnade mõjul jne). Grammatiline tähendus ...on grammatiliste üksuste-tunnuste ehk morfeemide tähendus. Samuti ka sõnajärjetähendus. Grammatilised morfeemid jagunevad seotud ja vabadeks morfeemideks. Seotud morfeemid ei saa esineda üksikult, nt eesti keele käände- ja pöördetunnused jne. Vabad morfeemid moodustavad suletud klassi (nt inglise keele artiklid, sidesõnad, eessõnad ja tagasõnad. Grammatilistel morfeemidel ei ole leksikaalset tähendust, nende denotatsioon on abstraktsem kui leksikaalsete morfeemide oma. Grammatiliste morfeemide liigitus Sageli on grammatiliste morfeemide ülesanne tähendust
Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest; Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid, kui nad on 1) tähenduselt samad; 2) struktuurilt osaliselt sarnased; 3) komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses) Morfeemide liigid: • jagatakse tähenduse järgi grammatilisteks ja leksikaalseteks morfeemideks ehk tüvedeks; neid liites moodustatakse sõnavorme • vabad morfeemid ehk juured võivad esineda iseseisva sõnavormina • seotud morfeemid ehk afiksid saavad esineda vaid koos teiste morfeemidega; enamasti grammatilised; Afiksite liigid: • prefiks – eesliide; morfeemid, mis lisatakse sõna algusesse juure või tüve ette; • sufiks – järelliide; morfeemid, mis lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele;
esinemisvõimalusi ja otsustada, missuguse vastanduste võrgustiku nad süsteemi tasandil moodustavad. Lihtsaim viis fonoloogilise opositsiooni kindlakstegemiseks on otsida minimaalpaari e sellist sõnapaari, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus. 10. Morfeemide liigid ja funktsioonid- Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel vabadeks ja seotud morfeemideks, tähenduse alusel leksikaalseteks ja grammatilisteks. Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid muutelõppudeks ning tunnusteks ja tuletusliideteks, vabad morfeemid omakorda sõnaliikideks. Morfoloogiliselt liitseid sõnavorme võib tekkida mitut moodi. Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet: muutmine (ühest lekseemist uued sõnavormid) ja sõnavara rikastamine (uute lekseemide tuletamine)
moodustamise ning nendest arusaamisega).Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid: Morfeemide liigid: Vabad --- Seotud (Juured ja) tüved --- Afiksid Leksikaalsed --- Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid – tähendusega. (võib maailmast leida midagi mis otseselt vastab). Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud. (afiks) Afiksite liigid vastavalt asendile tüve suhtes:
Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka. 2) Sõna ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis kuulub kahele tasandile leksikaalne sõna kannab sisulist tähendust ja grammatilise sõna puhul lisanduvad mitmed mitteleksikaalsed tähendused, mida kannavad grammatilised tunnused ja lõpud. Nt lugesime = luge-
Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. Lausetest võib kokku panna aga sidusa jutususe või peatüki. Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. Eri keelter on erinev hulk foneeme (15 kuni 85). 6 Morfeemideks nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühikuid. Moreemid koosnevad indlas järjestuses olevatest foneemidest. Sõna koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist, näiteks eba-sõbra-lik. Morfeemi tunneb ära selle järgi, et ta on eri sõnades sarnase tähendusega. Tähendus ei ole mitte ainult tüvel (sõber), vaid ka teistel sõnaosadel, näiteks pöörde- ja käändelõppudel (-lik).
Peaksid kehtima järgmised põhiprintsiibid: • kirjapilt peaks vastama hääldusele • sisuliselt kokkukuuluvad üksused tuleks kokku kirjutada • tähenduserinevusi peaks markeerima erineva kirjapildiga Morfoloogiline sõna • iseloomulikuks tunnuseks on koosnemine vähemalt ühest leksikaalsest morfeemist • sõnad moodustatakse morfeemide liitmise teel • analüüsi käigus võib sõnad morfeemideks „lahti võtta”, nii et lineaarsele foneetilis-ortograafilisele struktuurile vastab hierarhiline morfoloogiline sõnastruktuur: Morfoloogiliselt on eesti keeles kaht tüüpi sõnu: 1) struktuuri alusel jaotatuna tüvisõnad, liitsõnad ja tuletised (viimased kaks koosnevad mitmest leksikaalsest morfeemist); 2) vormi alusel eristatakse muutuvaid ja muutumatuid sõnu, sõltuvalt sellest, kas need muutuvad lauses kasutamisel.
samad, nt ilusa+te+le/ilusa+i+le. Komplementaarne distributsioon erinevad variandid erinevates kontekstides (pole võimalik ära vahetada) Distributsioonilt sama erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada) Morfeemide liigid: Vabad Seotud (Juured ja) tüved Afiksid Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t)
erinevad ning distributsioonilt samad, nt ilusa+te+le/ilusa+i+le. Komplementaarne distributsioon erinevad variandid erinevates kontekstides (pole võimalik ära vahetada) Distributsioonilt sama erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada) Morfeemide liigid: Vabad Seotud (Juured ja) tüved Afiksid Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t)
2) Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust 3) Suhtlemine keel võimaldab inimestel omavahel suhelda 4) Konstruktiivsus keelt oskav inimene võib kokku seada lauseid, mida ta pole varem kuulnud 5) Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Foneem (pm. täht)on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teistest erineda. Nt. veri ja vari Morfeemideks (pm. silp) nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühendeid. Süntaks on reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. Leksikaalse sisu analüüs huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelistest sagedustest. Süntaktilist sisu analüüsides pööratakse tähelepanu, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid. 9.2. Laste keele areng Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule
saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). 36. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia-keeleteaduse aru, mis uurib sõnade sisestruktuuri Morfosüntaks uurib grammatilisi kategooriaid või keeleüksusi millel on nii morfoloogilised kui süntaktilised omadused; mida saab defineerida nii morfoloogiliste kui süntaktiliste kriteeriumide järgi. 37. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs - sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) 38. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Allomorf morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd -t, nt lõuna-t ja 0, nt õuna 39. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega
annaabi.ee 
