Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moonutavad puuded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diagnoos, puue, seisundid, lühendi, kreatiin, segavorm, jäsemed, kõrgkool, puuded, juhendaja, puudeid, mistõttu, sedavõrd, põletik, tingituna, kaudselt, kulgemise, patsiendid, tahtmatud, düsartria, intellekt, tegevusjuhendaja, õppekava, diana, michelson, tiiu, lepp, 2018, intellektipuude, prognoosid, kummagi, kindlaid, teata, haigusjuhtumidKvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma: põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid *Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 – spontaanne, 3 – kõnetamisel, 2 – valuärritusel, 1 – üldse mitte
Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimne on teadvuse kaotanud. Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma, selle põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid * Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 spontaanne, 3 kõnetamisel, 2 valuärritusel, 1 üldse mitte
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Referaat TSEREBRAALPARALÜÜS aines Neuroloogilistehaigustega patsient Juhendaja: Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga,
Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Ataktiline Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem - umbes 10 %. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel). Segavorm ( kombinatsioonid eelnevast) Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest. Lisaks võib tserebraalsest paralüüsist olla põhjustatud veel krambid, kõõrdsilmsus, kurtus, erinevad nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Motoorsete oskuste hilinemine ning aeglane progress ühest arenguastmest teise.
kahvatus, 7. tsüanoos, 8. loidus, 9. lihashüpotoonia, 10. südame galopprütm, tahhü- või bradükardia, 11. niitjas pulss, 12. vererõhu langus, 13. oligo-anuuria, 14. kerge ikterus, 15. hepatomegaalia, 16. perifeersed tursed. Haiguse lõppfaasis areneb kardiaalse śoki kliiniline pilt – jahedad, marmoreeritud jäsemed, hallikas-tsüanootiline nahajume, niitjas pulss, vererõhk langenud, oligo-anuuria. Mis on aneemia? Aneemia diagnoosimisel on põhiliseks näitajaks vere vähene hemoglobiinisisaldus. Nimeta lapseea kõige sagedasemini esinev aneemia? Rauapuudusaneemia Millised on düsalimentaarse aneemia iseloomulikud kliinilised sümptomid? Düsalimentaarne - lapse põhitoit/ainuke toit on rauavaene. 1
Kirjelda auraga migreeni Klassikaline migreen: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi Endassesulgumus on arenguhäire, psüühika kahjustatud areng, kalduvus mõtlemises ja tegevustes. Närvisüsteemi häire, kus ilmnevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel, kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. Mis on teadvushäire? Koljusisene põhjus (nt ajutrauma, ajuverevalum), epilepsiast või sellele järgnevast seisundist. Mis on somnolents? Haiguslik unisus. Teadvuse nõrgenemisel, püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimenen haiguslikult uiseks. Tavaliselt kõrge palavikuga inimene, kes on poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte Mis on soopor?
kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid
nõrk (mõõdetakse mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust. EEG on ainult abiuuring ja selle leiu õiget tähendust oskab seletada vaid suunav raviarst. (http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/eeg) Radioloogilised uuringud Kuigi epilepsia diagnoos tugineb epileptilistehoogude kliinilisele iseloomustusele ja EEG-uuringute, k.a videomonitooringu andmetele, on epilepsia etiopatogeneetiliste tegurite selgitamiseks vajalikud täiendavad radioloogilised uuringud. On teada, et samasuguste hoogude korral võivad esineda erinevad põhjused ja vastupidi. Kompuutertomograafia (KT) KT on uuring, kus kitsaks kimbuks koondatud röntkenkiirtega tehakse uuritavast piirkonnast
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
- Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein
patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid erinevate patsientide juures olla samad. Sarnaselt on ka füsioterapeutilised sekkumised vastavates situatsioonides samad. Raskem osa noore füsioterapeudi tööst on erinevate juhtumite eristamine, mistõttu kliiniline mõtlemine (ingl.k clinical reasoning) ja otsuste tegemine on väga tähtsal kohal. Nagu teada, on füsioteraapia teaduspõhine tervishoiu valdkonda kuuluv eriala, kuhu
Kui teovõime on juba tunduvalt nõrgenenud ilmuvad mitmed depressiooniga kaasnevad kaebused. HAIGUSTE ESINEMISSAGEDUS Inimene vananedes tõuseb enamiku haigestumissagedus. Selle põhjuseks on mitmed bioloogilised seaduspärasused, millest tähtsamad on kahjulike faktorite hukkumine (veresoonkonna haigused) vastupanuvõime langus (infektsioonihaiguste kaitsemehhanismid) ja mitme ohuteguri üheaegne mõju. (luumurrud, peapöörituse ja osteoporoosi koosmõju tõttu). Kõik kliinilised seisundid ei rohkene aga ühtviisi; palju enam on neid haigusi, mida vastavalt eale esineb tihedamini, kuid millesse suremus on väike. Inimesed vananedes muutuvad kõige tavalisemaks need seisundid, mille puhul on raske öelda, kas on tegemist haigusega või vananemisnähtustega. Sellistele haigustele on iseloomulik see, et neid ei esine noorematel. Tüüpiliseks näiteks on artroosid (liigesepõletikud). Märksa aeglasemaks tõuseb kõrge suremusega haiguste hulk (südamelihaste infarkt;
pikema aja vältel. Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast. Negativism (negativism) motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne) Katapleksia (cataplexy) ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (narkolepsiaga) Stereotüüpia (stereotypy) teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Mälu ja intellektihäired Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
- Luulumõtted ja hallud ei ole silmnähtavad F21 Skisotüüpne häire - Veider käitumine ning mõtlemise ja tundeelu häired, mis sarnanevad skisofreeniale kuid ei ole tüüpilisi skisofreenia häireid esinenud ühelgi haiguse etapil - Kohatu, veider käitumine - Vähene kontakt teiste inimestega - Veidrad veendumused või maagiline mõtlemine - Kahtlustamine või paranoilised mõtted aga ei võta üle F25 Skisoafektiivne häire - Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema samaaegselt F25.0 Maniakaalne skisoafektiivne häire F25.1 depressiivne skisoafektiivne häire- pidurdatus, unehäired, energia, isu ja kehakaalu langus, süütunne, lootusetus, suitsiidimõtted + mõtete levimine, võõrad jõud proovivad segada või ühtida, teda jälgitakse
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
annaabi.ee 
