Ainehulga ühik (0)

Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt.
Keskaja algus/lõpp sündmused:
Algus:
 313 a.  Constantinus  Suur võttis vastu ristiusu.
 375 a. Suur rahvasterändamine
 476 a. Lääne- Rooma   langemine
 711 a. maabusid Araablased Hispaanias
 Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a.
Lõpp:
 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli
 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika
 1517 a.  usupuhastus  e reformatsiooni algus Saksamaal
 Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520- 1530 a.
              2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda
Keskaja periodiseerimine : 
Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab:
• Feodaalkorra kujunemine
• Naturaalmajandus
• Linnade teke
•  Feodaalne  killustatus
Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab:
• Rahamajandus
• Tsunftikäsitöö areng
• Kaubanduse areng
• Katk
Hiliskeskaeg  (15.-16 saj. algus) Iseloomustab:
• Uue maailmavaate kujunemine:  humanism
• Maadeavastused
• Katoliku kiriku kriis
Ülikoolid ja teadus
Kloostrikoolid  varakeskajal
Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks  kloostrid . Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike 
ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele.  Haridus  oli vaimulik: 
peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku 
kirjasõna kõrval polnud unustatud ka  Rooma   autoreid .
Linnakoolide teke
Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade 
keskustesse rajati katedraalikoolid ehk  toomkoolid , kus õpetus oli endiselt vaimulik. 
Kirjaoskus  muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja 
kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu 
pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt 
emakeeles.
Esimesed ülikoolid
Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas 
tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi tekkis XII sajandil teoloogia 
uurimise ja õpetamisega  tegelev  kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi  matemaatika  ja 
loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis – 
Uppsala ülikool.
Ülikooli ülesehitus
Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite  ülesandeid. 
Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest 
või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette  paikkondadesse ehk natsioonidesse või 
universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka  suhtlemine  toimus ladina keeles. Praktiliste asjade 
korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori.
Mis on  skolastika ?
Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele 
autoriteetidele, püüdes nende seisukohti  loogika  abil tõlgendada ning erinevaid vaateid 
ühitada.
Kiriku- ja vaimuelu
Kloostrite teke
Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu 
tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille 
eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse  preestrid . Arvukad mungad  ja vähemal 
määral ka  nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- 
kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse 
ühtsust püha Benedictuse  koostrireeglid. Benedictus  Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks 
kujunenud  Monte   Cassino  kloostri. Tema reeglite järgi oli  munkade  jaoks peamine 
alandlikkus ja  distsipliin . Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli 
isekusest täielikult lahti öelda, loobuda  omandist kui ka  omaenda  tahtest ja  alluda  
vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile.
Briti  kloostrikultuur
Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest 
kristlikust kultuurist kui ka  keldi  keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid 
ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon .
Vaimulikud  ordud
Benediktiinid:
• Varaseim munga- ja nunnaordu.
• Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal.
• Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. 
• Monte Cassino klooster .
Tsiterlased:
• Eesmärgiks oli  kloostrielu  reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste 
juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega.
• Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux’ kloostri järgi Prantsusmaal.
• Lähtusid Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid oma liikmetelt luksusest loobumist, 
karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.
• Tsiterlased rajasid kloostreid asustamata maadele, et tõmbuda eemale ilmaelust.
• Eestis rajasid tsiterlased kloostri näiteks Padisele.
• Kuulsaim tsiterlane oli Bernard Clairvaux’st (1090-1153), kellest sai üks keskaja 
mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi.
Frantsisklased :
• Ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja- Itaaliast  loobudes isa 
pärandusest. 
• 1223 a. kirjutas ta koos abilisega ordu reeglid.
• Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja  soovisid  kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, 
nii nagu Jeesus seda teinud oli. Nad olid tuntud ka kui  hallid  vennad.
• Aja jooksul tekkisid ka nendel kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele.
Dominiiklased :
• Ordu rajas  Hispaania  päritolu aadliseisusest munk  Dominicus . Paavst  andis ordule 
oma õnnistuse 1216. aastal.
• Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu 
jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks 
vendadeks.
• Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt 
hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast.
Mis on sakramendid?
Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala  armust . Nende 
toimingute hulka kuulusid  ristimine , usukinnitus ehk konfirmatsioon , armulaud, 
pihtimine , viimne võidmine enne surma, kiriklik  laulatus  ja vaimulike ametisse 
pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentidega polnud surmajärgsed õndsust loota.