Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A silinder ja tasand, tulemuseks on nelinurk kuna tasand on || moodustajaga B koonus ja tasand, tulemuseks on kolmnurk kuna tasand on || ühe moodustajaga C silinder ja kaldsilinder, tulemuseks on kaks samasugust ruumikõverat kuna lõikuvad 2 silindrit, millest üks on kaldu teise suhtes D silinder ja poolkoonus, tulemuseks on ruumi kõver kuna lõikuvad kaks kõverat pinda
Kuidas tekib joonpind, nimeta joonpindu - joonpind tekib sirgjoonelise liikumisega jagunevad 1) laotuvad joonpinnad (kooniline, silindriline, puutujute pind) 2) mittelaotuvad Milliseid lõikeid võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga?(oleneb tasapinna asendist) ellips, ring, kaks paralleelset sirget Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ... ? - 1) ellipsit mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes) 2) parabooli mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonude moodustaja omaga telje suhtes 3) hüperbooli mööda - Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes
*objekti pööramisvõte *lisaekraani võte *uute kujutamiskiirte võte Pöördkoonuse lõiked - Kui lõikav tasapind läbib koonuse tippu, siis lõige on kolmnurk - Kui lõikav tasapind on risti koonuse teljega, siis lõige on ring - Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on ellips(sealhulgas ringjoon) - Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool - Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon parabool
Nimetage joonpinnad. Joonpinna tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Joonpinnad on: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind. 13. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 16. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem
1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad silinder ja tasand. Objektide lõikejooneks on nelinurk, kuna tasand on paralleelne moodustajaga. Vastuse tuletamiseks kasutaksin abitasandite võtet, kuna ülesandes on antud tasand. Lõikejoone projektsioonideks on sirge ja tahukas. B Lõikuvad koonus ja tasand. Objektide lõikejooneks on kolmnurk, kuna kuna tasand on paralleelne koonuse moodustajaga.Vastuse tuletamiseks kasutaksin abitasandite võtet, kuna tasand on antud. Lõikejoone projektsioonideks on sirge ja poolkoonus. C Lõikuvad kaks silindrit, millest üks on kaldsilinder
44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? 1) ringjoone – lõikepind silindri telje suhtes risti 2) kaks paralleelset sirget – lõikepind silindri teljega paralleelne 3) ellipsi 45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõiketasapind lõikab kõiki moodustajaid. 46. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõiketasapind on paralleelne ühe moodustajaga. 47. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui lõiketasapind on paralleelne kahe moodustajaga. 48. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui lõiketasapind läbib tippu. 49. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks? Abistasandite võte ja abisfääride võte. 50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Abitasapinnad lõikuvad kummagi antud pinnaga mööda lihtsaid jooni (sirg- ja ringjooned). 51
Joonpind- pind, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon. Tähtsaimad: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind, silindroid, ühekatteline hüperboloid. 44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks parallelset sirget, ellips ja ring 45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühtegi pöördkoonuse moodustajaga 46. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga 47. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 48. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
diagonaalid muidugi ära 87. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? *Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 88. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? * Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu 89. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? * Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu 90. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? * Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu 91. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? * Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu
moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90(x ja z vahe),135 ja 135. Moondetegurid 1ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 38. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 39. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui
vllmase asendist? *Ringjoone, kaks parallelsetslrget vol ellipsl 88. Misjuhtumll tasaplnd 16ikabpoordkoonustellipsit mooda? * Kul tasand lablb k6iki moodustajaidkuld ei labi tlppu 89. Misjuhtumil tasaplnd loikab poordkoonustparabooli mooda? * Kul tasand ana paralleelneOhealnsamoodustajaga,kuld el labi koonuse tlppu 90. Misjuhtumll tasaplnd lolkab poordkoonusthOperboolimooda? * Kui tasand on parallelne poordkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei labi tippu . 91. Misjuhtumil tasaplnd lolkab poordkoonustsirgeid mooda? * Kul tasand lablb po6rdkoonuse tlppu ... 10>- .". 92. Milliseid votteid kasutatakse kahe pinna loikejoone tuletamiseJ?
või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon ellips (sealhulgas ringjoon). 13. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on parabool. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool. 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk
või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon ellips (sealhulgas ringjoon). 13. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on parabool. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool. 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk
Kaks paralleelset sirget, ellips ja sellel tasapinnal ja on paralleelne ring. põhiekraaniga (eestvaates paralleelne x- 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust teljega, pealt vaates paralleelne põhijäljega), ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole frontaal- sirge, mis asetseb sellel tasapinnal paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi ja on paralleelne esiekraaniga (eestvaates pöördkoonuse moodustajaga (tasandi paralleelne esijäljega, pealtvaates paralleelne kaldenurk on suurem kui koonuse teljega). moodustaja oma telje suhtes). 28. Mis on tasandi põhilangusjoon 38. Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole kaksvaate alusel
Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnur...
35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90°,135° ja 45°. Moondetegurid 1,1 ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 38. Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe
Juhtjoonega · Silindroid mille üks juhtjoon on sirge, nim. konoidiks 63. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 64. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu. 65. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu. 66. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 67. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 68. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? 1) Abipindade võte * 1) a) Abisfääride võte * 1) b) Abitasandite võte * 2) Uute kujutamiskiirte võte 69
my=0,5 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda, kui tasand lõikab kõiki koonuse moodustajaid. 38. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda, kui tasand on paralleelne ühe moodustajaga ja ei läbi koonuse tippu. 39. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda, kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga. 40. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda, kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42
antud juhtpinnaga b) konoid silindroid, mille üks juhtjoon on sirge 87) Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga, olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi. 88) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda ellipsit? Kui tasand läbib kõiki moodustajaid, kuid ei läbi tippu. 89) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda parabooli? Kui tasand on paralleelne ühe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu. 90) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda hüperbooli? Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 91) ) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda sirgeid? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 92) Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Abipinnad (abisfäärid ja abitasandid) ja uued kujutamiskiired. 93) Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks?
34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 38. Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne koonuse teljega. 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda
Ühekatteline hüperboloid on joonpind, mille juhtjoonteks on kolm üksteise suhtes kiivset sirget.( tekib hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje) 87.Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 88. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 89. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 90. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui
lõikepunktide arv sirgega. Ainus esimest järku joon on sirge. Algebralise ruumikõvera järk (geomeetrilisest seisukohast) - maksimaalne lõikepunktide arv tasandiga. Lihtsam ruumikõver on kruvijoon. 7.1. Teist järku jooned Kõiki teist järku jooni võib saada pöördkoonuse lõikamisel tasandiga. Seepärast nimetatakse neid koonuslõigeteks. Olenevalt tasandi asendist koonuse telje suhtes saame järgmised jooned (joon. 41): ellipsi - kui tasand pole paralleelne koonuse ühegi moodustajaga, st on kaldu varda teljega. Kui lõige risti teljega annab ringjoone; parapooli- kui tasand on paralleelne koonuse ühe moodustajaga; hüperpool - kui tasand on paralleelne kahe moodustajaga. 21 Lõiketasand N° 2 Ellips Lõiketasand N° 1 Ringjoon
Kui aga näitava tähendusega sõna ei rõhutata, siis kuulub see sõna ühendsidesõna koosseisu ning koma pannakse tema ette, nt Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. 3. Sageli eksitakse võrdlussidesõnade nagu, kui ja otsekui komastamisel, sest need sidesõnad võivad siduda niihästi kõrvallauset kui ka mittelauselist moodustajat. Kui sidendile järgneb öeldisverb, on tegu kõrvallausega ning sidendi ette tuleb panna koma. Kui verbi pole, on tegu mittelauselise moodustajaga ja koma ei panda. Vrd Mees on tugev kui karu -- Sadas vihma, kui väljusin majast. Ulla nagu teisedki ei lasknud end segada -- Ulla vastas, nagu teised olid teda õpetanud. Laps uuris kingitust nagu imeasja -- Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi. Sidesõnaga nagu algava loetelu puhul lähtutagu järgmistest juhistest: a) nagu ette koma ei panda, kui tegu on võrdlussõnade loeteluga ja võrdlustarind algab sõnadega niisugune, seesugune,
Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmelisi ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihkumisega. Horisontaalpuurpingid ehk sisetreipingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. Hööveldamine: Hööveldamisel töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeprotsessi karakteristikud hööveldamisel: Hööveldamisel kasutatakse kahte lõikeliikumist: a) risthööveldamisel- höövellõikuru sirgjoonelist horisontaalset pealiikumist ja tooriku katkenduslikku, pealiikumisel ristsihis ettenihkeliikumist. b) pikihööveldamisel- höövellõikuri sirjoonelisel pealiikumisel ja tooriku pealiikumisel ristsihis ettenihkeliikumist.
2) Transitiivsus - Kui esimene seotud vektor on ekvivalentne teisega ning teine kolmandaga siis on ka esimene ja kolmas seotud vektor omavahel ekvivalentsed. 3) Sümmeetria - Kui üks seotud vektor on ekvivalentne teise seotud vektoriga, siis on ka teine ekvivalentne esimesega. Ekvivalentsiklass - Seotud vektoriga AB E 0 ekvivalentsete seotud vektorite hulka { : ~ AB } nimetame ekvivalentsiklassiks moodustajaga AB . Ekvivalentsiklassi moodustajaga AB tähistame abil. Seega := { : ~ AB }. Vabavektor ehk vektor Hulga E elemente, täpsemalt hulga ekvivalentsiklasse, nimetame edaspidi vabavektoriteks ehk lühidalt vektoriteks. Nullvektor - Vektorite summa . Vektorite ja y summaks nimetatakse vektorit z E, mis saadakse järgmisel teel: 1) valime mingi punkti A E ning leiame sellise punkti B E, et AB ;
Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera). · puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti. · höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit. · freespinkidel- lõiketöötluse universiaalsemaid tehnoloogilis protsesse. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid, sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu. Lõikeriistad: silinderfrees, koosteotsfrees, ketasfrees, terviksõrmfrees, nurkfrees, kujufrees, laupfrees. 62. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel puurpinkidel kasutades:
mõõdukalt ebaühtlaseks. Ahasristlõike ja ava enda pindala suhet nim ahendusteguriks: =Ac/A Avaldis ava läbilaskevõime määramiseks: Kus õs on õhukeses seinas oleva ava kohttakistustegur. Vooluhulk avast: Q=vcAc Reynoldsi arv: 1.42 Voolamine jätkudest Jätkuks nim ava külge kinnitatavat lühikest survetoru, mille ülesanne on anda joale soovitavaid omadusi. Jätke on mitut liiku: välimine ja sisemine silinderjätk, ahenev ja laienev koonusjätk ning kõverjoonelise moodustajaga konoidjätk. Välimisse silinderjätku voolav juga algul aheneb, seejärel laieneb taas ja täidab kogu ristlõike. Jätku otsas on vool paralleeljoaline ning ei ahene. Ristlõigete kohta kirjutatud Bernoulli võrrandis moodustub survekadu h t hõõrdesurvekaost hl ning kahest kohtsurvekaost sisenemisel avasse ja voolu järsul laienemisel. Väljavoolukiirus jätkus: ning vooluhulk:
sirg- kui kruvi-hammastega hammasrattaid. Sageli ka kaldhammastega hammasratasteks 81. Mis joonte järgi tomub teritatavate kujufreeside hammaste kukaldamine? Teritatavate kujufreeside hambad kukaldatakse. Mehaaniliselt kinnitatavate (seega mitteteritatavate vahetatavate) lõikeplaatidega kujufreeside hammaste (lõikeplaatide) tagapinnad kujundatakse sirgjoonse moodustajaga pindade järgi nii, et oleks tagatud nõutavad taganurgad. Ka kukaldamisel (hamba tagapindade kujundamisel tea-tud joonte, sagedamini Arhimedese spiraali, harvem logaritmilise spiraali või sirge järgi) tuleb tagada nõutavad taganurgad 82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel? Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad 83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel?
A: jaah nii et se tähendab [et `eesti] `kirjanikud ei (.) ei ole nigu õiged `kirjanikud. C: [{-}] A: kui kui `lihtinimene kirjutab uvitavamalt. Dislokatsioonid: · Täpsustusjätk: asesõnaline osutus, mille järel selle järeltäpsustus konkreetsema sõnaga · Õ: /--/ no raha tal eriti palju sel isal ei olnud. · täpsustusjätk on samas vormis lause selle moodustajaga, mida ta täpsustab ja esindab sama lauseliiget · eelteema tähistab teemat (=see, mille kohta midagi öeldakse), mis antakse omaette nimisõnafraasiga, mis on pigem tekstuaalsetes kui süntaktilistes suhetes järgneva lausega. · järgneb lause, kus sama teema on esitatud samaviitelise asesõnaga · K: aga see pilusilm (.) see nüd küll sinna viie hulka ei kuulu ma peaks ütlema /---/. Lausesulamid:
e) muus käändes: jalust rabama, kaalul olema, käega lööma, kõrini olema, hinnas olema. Ka asesõnad võivad esineda väljendverbide koosseisus: mikski panema, omaks võtma. 5. Ahelverbid pöördsõna käändelise vormi ja verbi ühendid, nt minema jooksma, ahhetama panema, hakkamas olema, olemas olema, teada andma, tunda saama jt. Verbiühendi koosseisu võib kuuluda ka kaassõnaühend, sellisel juhul on tegemist siiski kahe moodustajaga ühendiga, kuna kaassõna pole iseseisev lauseliige, struktuuri seisukohast, formaalselt on ühend aga kolmeliikmeline, nt läbi sõrmede vaatama, naha peale andma, au sisse tõstma. Alati pole selge see piir, kust lõpeb väljendverb ja algab fraseologism. Oluline on analüüsil meeles pidada, et ühend- ja väljendverbide piir pole üheselt selge, nt tähele panema, pähe õppima, maha kukkuma (kumb on?)
68 Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri lisaks avatöötlustööriistadega töötlemisele sooritada e. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõike- ka treimis- ja freesimisoperatsioone. osast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega Hööveldamisel töödeldakse tasaseid või tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitme- kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi suguse profiiliga sooni nagu freespinkidelgi. avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks Eristatakse rist-, piki- ja vertikaalhööveldamist. puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (üle- puurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistle- miseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakare-
annaabi.ee 
