Räppar Räppar on üks kõva mees, tema elab BMW-s. Tal on seljas kõik bling-bling, ta ei laula nagu lind. Tema kannab kotte pükse, suust võid leida kuldhamba tükke. Ta on tihti üsna paks, sest tal oli paks ka paps. Olgu ta või Eminem, või siis teistest erinev. Peaasi, et räpib ta ja kuuleksid sa teda ka. Hipi Üks hipi elab minu sees, ta on päris tore mees. Temata mul hakkaks igav ja tunduks, et miskit viga. Riided on tal värvilised, me ei ole närvilised. Mulle vahel ütleb:''Peace! We are friends, at least!''. See hipi on nagu koduloom, aga tegelt on ta minu iseloom. Võid ennast surnuks karata, aga sinna pole miskit parata. Aga mis siis? Kui ma teen midagi teistmoodi ja üldse mitte teistemoodi, siis hakatakse irvama ja öeldakse:''Sa peaksid kärvama!''. Siis mina ütlen:''Aga mis siis?'' ja sina jää vait,kuradi Liis. Kui ma teen midagi teistmoodi ja üldse mitte teistemoodi, siis see pole halb, ega mingi tapatalg Moevärk Moevärk on ime...
,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused
ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene’’. 5. Mis roll on Murel ja mis tema külaskäik kaasa toob? Mure jäi Fausti süngeks saatjaks, ta sai lukuaugust majja sisse. Mure hingas Faustile näkku ning selle tagajärjel jäi Faust pimedaks. 6. Analüüsi Fausti viimast monoloogi (mida soovib veel teha; mida peab väärtuslikuks (vasta tsitaadiga!); millega seoses ütleb lepingus kirjas olevad sõnad?)! Faust mainib oma viimases monoloogis, et ta tahaks soost mäenõlval võitu saada, mülka muuta põllumaaks- see paneks ta töödele krooni pähe. Faust väärtustab seda, et rahvas oleks vaba vabal maal. ‘’Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’
Emal oli terav nina ja punnitavad silmad, mis läikisid. Naine tuli vanglasse mustas vihmamantlis, mustades puuvillastes kindades ja kübaras. Seljas ta kandis ka vööpaela, nõelatud sukkasid ja villast kleiti. Naisel kaasas oli tema töö ämmaemandakohver. Ta töötas hooldekodus. Kõnestiil, liigutused, iseloom: Esialgsest pilgust tema jutt tundub asjatu (põhiliselt ta ongi selline), kuid autor peitis tema monoloogis mõned tähtsad mõtted, kuid sellest hiljem. Naine rääkis tõtlikult ja kiirelt, ,,Teietas" oma poega. Rääkis ilmast ja tööst, hüppas teemast teemale, jutustas oma armukestest. Kõik tema tegevused olid kiired. Ta oli ebaloomulik, teeseldud, ,,läbipaistev" nukk, kes nagu teised tegelased, mängis halvasti oma rolli. Ise Cincinnatus märkas naise monoloogis Tsehhovi näidendite tegelaste intonatsiooni
Munka tutvustatakse, kui noort ja elujõulist meest, kes paastudest ei suutnud kinni pidada ja üleüldse usuasjadesse pealiskaudselt suhtus. Teosest võib järeldada, et munk oli väga ettevaatlik, kaval ja ettenägelik. Hiljem selgub abti ja munga vestlusest, et viimane ei ole veel kuigi kaua seal kloostris viibinud. Tüdrukut on vähem tutvustatud. Ta on noor ja teosest võib järeldada, et väga järeleandlik ja kergemeelne. Abt oma monoloogis nimetab teda ka ilusaks. Tüdruk näis kartvat häbistamist, sest abti nähes hakkas ta meeleheitlikult nutma. Abt on eakam mees, keda suhteliselt põgusalt tutvustatud. Mehe käitumisest võib muidugi järeldada, et ka tema kirikule päris truu ei ole, kuigi oma monoloogis munga kambris mõtleb ta juba ette patu andeks palumisele ja leiab, et salajase teotuse puhul lihtsam seda teha on. Novelli lõpus on mainitud, et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju
vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud esemele on lisatud alla rattad, balansseerides sellega visuaalselt mittetasakaalustatava olevuse. Suure saali kõrvalruumides mängivad ka kaks lühifilmi. 6-minutilises ,,Casino Royale"'s kinnitab Ole sama saali tühjale seinale plasmateleri, vaatab sellest viimast Bondi-filmi ning võtab seejärel televiisori taas seinalt maha. Kogu tegevus seejuures on emotsioonitu ja tumm. Pooletunnises ,,Monoloogis" istub kunstnik toolile, vaatab mõnda aega kaamerasse ning lausub: "Ma ei teagi, mida öelda. Niikuinii ei oleks öeldu piisav." Seejärel lahkub kaadrist, jättes ülejäänud filmi ajaks vaatajale nautida vaid toolikorja. Filmid olid minu arvates üpris nutikad ja suurte ootustega vaatajat kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma.
,,Atlandi ookean" (1957) ,,Lea" (1960) ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ,,Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu) (1969) Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi Põhineb Polkovniku lese monoloogil ühel õhtusöögil, kus viibivad ka tema lähedased; Ta teab ja tunneb oma õigusi nõukogude haigena, polkovniku haige lesena; See tiitel on tema au ja uhkus ning ta usub, et tänu sellele on talle kõik lubatud; Läbiv teema lese monoloogis on tõestamine justkui arstid ei teaks midagi, et nad on jultunud joodikud ja altkäemaksuvõtjad; Samuti on lesk pidevalt veendunud, et tal on mingi tõsine haigus, talle meeldib kollekteerida oma "haiguste" ladinakeelseid nimetusi ning siis nendega sõbrannade ees kelkida. Veidi ebaloogilise ning kummalise lõpplahendusega, kuid hirmnaljakas näidend. Muhu muuseum Koguva küla Muhu saarel sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal;
holokaust praeguses mõistes. 15. Miks tahtsid natsid juutide olemasolule Euroopas lõpu teha? Hitler nägis neid ohtu, pidas neid osaliseks vandenõus, mis olevat reetnud Saksamaa Esimeses maailmasõjas ja soovis saavutada aaria rassi puhtust 16. Milles seisnes holokausti vaimne ettevalmistus? Algselt sooviti neid paigutada Palestiinasse. Seejärel sooviti neid saata Madagaskarile, lõpuks Gulagi. Hitler teatas oma lauakõnelustena tuntud monoloogis: “Juut on katalüsaator, mis paneb kergesti süttiva aine põlema. Rahvas, kelle hulgas puuduvad juudid, läheb tagasi oma loomuliku korralduse juurde.” See oli juhtide arvates nende rahva õigus ja tegutseti selle järgi. 17. Millist territooriumi haarasid Natsi Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt toime- pandud massitapmised? Massitapmised toimusid Ida-Euroopa aladel, sealhulgas Baltimaades 18. Miks annab rõhuasetus Auschwitzile ja Gulagile tapetud eurooplaste arvust
välja ajas ning nad üritasid selgitada välja mis on Hamleti hullumeelsuse tegelik põhjus. Selleks, et teada saada mis tegelikult toimub , kutsusid nad appi Hamleti endised ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencrantzi ning palusid neil välja uurida mis tegelikult toimub. Hamlet sai aru , et tema ülikooliajast sõbrad on Kuninga poolel ning ei võtnud vanu sõpru enam omaks vaid teeskles hullumeelsust ka neile. Oma kuulsas monoloogis juurdleb Hamlet selle üle mille üle paljud meist tegelikult vähemalt kord elus arutlevad, ehk et elu on teinekord väga piinarikas ning inimesed teevad üksteisele pidevalt haiget küsides enda käest, et kas on surres elu teispoolsuses parem ning see elu mida elatakse on üks suur piin . Hamlet ei suuda otsustada , kas elada oma elu edasi ja minna vastu nendele probleemidele mida ta silmitseb või minna lihtsamat vastupanu teed , võttes endalt elu ja puhata rahus
dialoog, kõneles kõlblusest. Erasmuse esimene argument reformaatorite vastu. Sest see on ,,...inimeste mõtteviis, kes nii truult ja pimesi pooldavad ühte arvamust, et nad ei suuda taluda mitte midagi sellest erinevat". Usk vabasse isiksusesse. Deviis ,,Credo nulli" (Olen leppimatu). Tohutu pärand: traktaadid, pamfletid, tõlked, kommentaarid, kirjad... ,,Narruse kiitus" -1509. a kirjutatud. Ladina keeles. Pühendatud Thomas More´ile. -Erasmuse Narrus lobiseb pikas monoloogis välja kõik oma saladused, ta on karnevallik kuju. Tunneb rõõmu, et ainuüksi tema ilmumine kutsub esile muigeid ja naeru. Ta on rikkusejumalanna Plutose tütar. -,,Narruse kiitus" jätkab narridest pajatava saksa rahvakirjanduse satiirilist traditsiooni. Sebastian Brant(1457-511) satiiriline poeem ,,Narrilaev" räägib keskaegse maailma narrusest pseudoõpetuse tõttu. Thomas More (1478-1535) Londoni jõukate juristide perest
Anneli Unt toob oma Sirbi artiklis välja, et tõenäoliselt on Liiv heliloojate poolt kõige enam kasutust leidnud luuletaja. Unt toob välja ka, et suur osa Liivi tekstidele loodud lauludest on pärit aastatest 1920- 1930 ja et esimesed neist pärinevad Mart Saarelt. Küllap ei jäta Liivi luule kedagi külmaks ja selle mitmekihilisust ning tundeehedust märkavad ka heliloojad. Muidugi tuleb aga ka tunnistada, et Liivi luule üleüldiselt on väga musikaalne (F. Tuglas maininud seda Liivi monoloogis). See musikaalsus ja rütmilisus hakkab silma juba sellest, et Liivi luuletused jäävad üsna kergesti meelde (kergesti pähe õpitavad). Ajaloost on ka teada, et Liivil oli muusikaga teatav suhe, on ka spekuleeritud, et Liiv hakkas luuletajaks just see tõttu, et muusikuks polnud tal võimalik saada. Liiv olla endale hankinud väikese harmooniumi, kodus olevat aga selgunud, et üle poolte häälte on sel üleüldse katki või sootuks puudu, see avastus murdis tundliku noormehe sootuks
Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid? Küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad sõpradeks, kogujateks tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele. Küsimuse ja informandivaliku kriitika. - murdeuurijad kirjeldavad vaid väikest osa kogu murdest, vanemate naiste keel, kus puudub murde sotsiaalne varieerumine, tavaliselt on avalik keel ja puudub tegelik argikeel, räägitakse monoloogis, dialoogi pole. Diakriitikud nendega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustuskohti. Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad häälikute pikkust. Keelekaardid ja-atlased D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil. Kogutud materjal esitatakse keelekaartidena(tsitaat- ja sümbolkaardid)
o Kõnelejate arv. (Duoloog, dialoog - kahekõne. Polüloog - mitmekõne.) o Repliikide pikkus.(Repliik - ühe kõneleja kõnevoor.) kes kui pikalt räägib o Teksti jagunemine tegelaste vahel. o Repliikide sidusus o repliigi tasandil, o stseeni/tervikteose tasandil, o ühe tegelase tasandil. Monoloog dialogiseerub siis, kui sellesse ilmuvad teis(t)ega või iseendaga suhtlemise elemendid. o Laval üksi viibiv tegelane pöördub monoloogis kellegi poole, s.o. peab otsekui dialoogi eemalviibiva partneriga. Apostroof - Monoloogi fiktiivne adressaat võib olla Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam jne. Monoloog sisaldab dialoogiomaseid palveid, pöördumisi, küsimusi, veenmisi jne, kuigi need jäävad vastuseta. Erijuhtumiks on epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast o Adressaadiks on publik, s.t
Kaily Cui uuris oma bakalureusetöös teist tuntud variaablit: h hääldamist või mittehääldamist sõna algul. Siin on väidetud, et vanades kohamurretes üldiselt h-d ei hääldatud (va Võrus ja Hiiumaal Pühalepas). Normikeeles on ta aga üldiselt tunnistatud hääldamist vajavaks, kuigi selget normingut ses suhtes pole. Cui uurimused näitasid, et ametlikus kõnes esineb pea alati h. See oli ka varieerumise kõige olulisem mõjur. Oluline oli ka teksti tüüp: dialoogis esineb h 62%, monoloogis 72%. Sealjuures on meestel dialoogis ja monoloogis sama sagedus, naistel selge erinevus. Sotsiaalsetest teguritest võib välja tuua soo, vanuse ja hariduse. Naised hääldavad 65% h, mehed 58%. Lapsed hääldavad 50% h, noored (18-40) 68%, keskealised (41-60) 61%, vanad 58%. Vaid vanadel on meestel enam h hääldust, muidu naistel. Kõrgharidusega inimestel hääldub h 60%, keskharidusega 68%, põhiharidusega 46%. Põhiharidusega
Mahukad kirjalikud tekstid koosnevad paljudest väidetest, mille hulk pole piiratud. Monoloogid on otstarbekas rühmitada suulisteks ja kirjalikeks. Mõlemates kasutatakse omakorda erinevaid semantiliste seoste liike: ahelseost ja paralleelseost. Dialoogiga võrreldes vajab monoloog olulisemalt enam planeerimist, mõtete järjestamist ja seostamist, terminite määratlemist. Kasutatavad laused on keerulisemad, reguleerimist vajab sõnavalik hoidumaks liigsetest kordustest. Kuigi suulises monoloogis kasutatakse ka paralingvistilisi vahendeid, on nende osakaal oluliselt väiksem, kirjalikus monoloogis aga puuduvad hoopis. Kirjaliku teksti genereerimisel on keelevahendite valik täielikult teadlik, kogu tegevus tahtlik. Kui selline oskus pole veel kujunenud, on tegemist suulise kõne kirjaliku esitusega, mis jätab primitiivse mulje ja võib osutuda lugejale raskesti mõistetavaks (esinevad mõttelüngad, liialdatakse asesõnadega, sõnajärg ei too esile
Võidakse välja tuua ka toote mittekasutamisega seotud väiteid – hoiatav strateegia. Väite suhtelisusele viitab modaalverb „võima“. Sageli kasutatakse reklaamis enesekindlaid väiteid, mille tõesust pole esitatud, vaid eeldatakse, et lugeja usub, kui piisava kindlusega väita. Väidetes sisaldub palju enam konnotatsioone, mille peale mängitakse, kui lihtsalt väide. Igapäevases suhtluses kasutame väidetest rohkem küsimusi, hüüatusi, käske. Väitlauseid kasutatakse monoloogis. Tavasuhtluses on küsimused-vastused, hüüatused, ettepanekud – need väljendavad palju rohkem interaktiivset suhet inimeste vahel. Reklaamide puhul on tavalisim hüüatus: eesmärk panna inimest midagi tegema. Reklaamijad ei kasuta käsklauseid, et soovitada meil tõeliselt teha, mida nad ütlevad, aga põhieesmärk on see, et need loovad personaalse mulje, nagu räägiks üks inimene teisega – kujuteldav interaktiivne vestlusituatsioon, millel on rääkija ja
Suhtlema peab ka intellektuaalidega. Tsehhov loeb sel ajal Marcus Aureliust. Aurelius leiab, et surmast pole vaja mõelda. Tuleb nautida elu, mis seisneb intellekti tegevuses. Tsehhov pole nõus sellega, et pole vaja aidata haigeid. Dr Raginile on vastandatud üks patsient Gromov. Gromov on üsna tark inimene. Ragin hakkab teda külastama ja nende vahel hakkavad toimuma dialoogid. 80ndatel hakkavad Tsehhovi dialoogid tegelaste vahel mitmekesistuma. Tsehhov hakkab kasutama võtet dialoog monoloogis. Seda võtet kasutas ka Dostojevski. Dialoog monoloogis kui tegelane midagi mõtleb, siis kirjanik annab seda edasi. Tegelane vaidleb enda mõtetele vastu. Seda nimetatakse vormistamata kõne imiteerimiseks tekstis. Gromov osutub Ragini ideeliseks oponendiks. Gromov satub vaimuhaigete keskele, kuna ta on väga tundlik nii iseenda kui teiste valu vastu. Ta on ka tundlik maailmas valitseva vägivalla vastu. Tema haigus on jälitusmaania, skisofreenia.
NÄITLEJAD lahkuvad. HAMLET: Keda ma näen! Horatio! Tuleb HORATIO. HORATIO: Te teenistuses, kallis prints. HAMLET: Horatio, siin hakkab kuninga ees näitemäng, kus ühes stseenis sama olukord, mis isa surmast sulle rääkisin. Ma palun, teravdatud pilgul sa mu onu jälgi, kui see stseen on käes. Kui ühes monoloogis varjat süü tal salapaost ei paisku esile, siis on see põrguvaim, kes ilmutand. Ka oma pilgu naelutan ta näkku. Ja hiljem oma muljed liidame, et nähtut hinnata. HORATIO : Hea küll, mu prints. Tulevad TROMPETID ja TIMPANID. Kõlab pidulik signatuur. HAMLET : Mäng algab. Ma teesklen tegevusetust. Otsi endal koht.
dialoogi ja heteroglossiaga. Dialoog on võõra kõne peegeldus suulises või kirjalikus tekstis kahehäälne kõne. Bahtini jaoks on igasugune kirjalik kõne sügaval suulises kõnes juurdunud. Ka kahehäälses kõnes tegutsevad kaks häält koos ja on teineteise olemasolust teadlikud. See, et partnerid tunnevad teineteist ja ootavad teineteise repliiki, määrab ära dialoogi struktuuri. Igasugune monoloog on dialoogi vorm, dialoogilisus on aga peidetud. Kuid ka monoloogis on iga sõna kahehäälne ja moodustab repliigi nähtamatu vestluskaaslase lausele. Iga tekst on vastus teisele tekstile. Bahtini dialoogi-mõiste võttis kasutusele Julia Kristewa 1969.a ,,Semiotike. Uurimusi semianalüüsist". Asendas dialoogi mõiste intertekstuaalsuse mõistega. Tekst kujuneb tsiteerimise protsessis. Eristab fenoteksti ja genoteksti. Hiljem kasutab neid R. Barthes paarina teos/tekst. Kristewa fenotekst on valmis, lõpule viidud teksti osa,
annaabi.ee 
