Järgmine kirss aga jääb ülespoole (mgH1 - mgH2), sest eelmine on ees. Makromaailmas ei saa kaks eset olla ühteaegu samas kohas. Kas see on aksioom, tõrjutusprintsiip, kehtib ka mikroosakestele? Selgub, et vähemalt elektronide puhul kehtib. Seda tuleb väljendada nii: samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega (n, l, ml ja s) elektroni. Sellise seaduse sõnastas Sveitsi füüsik W. Pauli - Pauli keeluprintsiip. Molekulidelt kristallidele Kui keedusoola lahuses on hulgaliselt Na+ ja Cl- -ioone, on suur tõenäosus ioonide kohtumiseks ja järjest uute keemiliste sidemete tekkeks. Hakkab kasvama NaCl kristall. Olemuselt on see supermolekul, milles on hiidpulk koostisaatomeid või ioone. Samuti võib jääpurikat meenutav suur monokristall hakata kasvama kõrgtemperatuuril sulatatud ainesse lastud jahutatava idukristalli külge. Kristallidest kuulsime mõnadgi juba X kl. soojusõpetuse kursuses
Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest kiirgusest, kiirgab soojuskiirgust, mis peaaegu täielikult neeldub atmosfääris. Kiirguse hajumine Hajumine õhu molekulidelt ( Rayleigh`hajumine) on seda intensiivsem, mida lühem on lainepikkus. Valguse piirkonnas tingib see olukorra, kus sinine valgus hajub kõige rohkem. Seetõttu on Päike kollane. Taeva sinise värvuse tingib mitmeid kordi hajunud sinine valgus. Kui Päike vajub madalamale, läheb valguse teele jääv õhukiht paksemaks ja kõrvale hajuvad ka rohelised ja lõpuks kollased kiired. Kiirguse hajumine Teine võimalus kiirguse hajumiseks on aerosooliosakestelt. (Mie hajumine)
Antioksüdandid Mis on aga vabad radikaalid ning miks on nende liig tervisele ohtlik? · 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks ehk organismi oksüdatsiooniprotsessideks, mille käigus tekib paratamatult vabu radikaale. · Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad
Termodünaamiline süsteem- Kehade süsteem, mis vahetavad soojust. Suletud süsteem- Kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Isoprotsess- Protsess, kus üks olekuparameeter ei muutu. a) Isobaarne: p = const / b) Isokoorne: V= const / c) Isotermne: T= const ( Browni liikumine- Nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed saavad vee molekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises. Difusioon- Ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele. Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Adiabaatiline protsess- Protsess, kus süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Q=0
kõigi organismide aine- ja energiavahetuses ning on universaalne energia talletaja ning ülekandja. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse oranismile vajalikke ühendeid: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ning lähteaineid. Täiendavat energiat vajatakse üldjuhul organismisisestelt keemilise energia varudelt, mis enamasti saadakse ATP molekulidelt. 2. Organismi varustamine energiaga Energiat kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega. Lipiidid on kõige rohkem energiat andvad ühendid, mis annavad umbes kaks korda rohkem energiat kui sahhariid või valk (:17,6kJ). Katsed loomadega näitavad, et organism kasutab
uute omaduste ja väga suure molaarmassiga aine. OKSÜDEERIJA aine, mille koostisse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus väheneb, liidab elektrone. REDUTSEERIJA aine, mille koostisesse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus suureneb, loovutab elektrone. REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille kulgemisel muutub reageerivate ainete koostiselementide o.a. OKSÜDEERUMINE elektronide loovutamine aatomitelt, ioonidelt või molekulidelt, elemendi o.a. suureneb. REDUTSEERUMINE elektronide liitumine aatomitega, ioonidega või molekulidega, elemendi o.a. väheneb. OKSÜDATSIOONIASTE vastab laengule, mida aatom omandaks, kui kõik elektronpaarid on nihkunud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, lihtaine o.a. on 0. ELEKTROLÜÜS aine lagundamine elektrivoolu toimel. KORROSIOON metallide keemiline hävimine ümbritseva keskkonna toimel. LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
Difusioon on osakeste liikumine sealt, kus neid liiga palju on, sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Brown'i liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Liikumine toimub kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkuvad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Osake saab molekulidelt erinevas suunas erineva arvu lööke, seetõttu muutb temale üleanta vimpulss pidevalt. Mida väiksemad on osakese mass ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Nr. 21. Ideaalne gaas. Gaasi rõhk. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu seinu
Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. H2SO4 koosneks järgmistest üheaatomilistest "ioonidest", mille laengud on märgitud aatomi sümboli alla H H S O O O O
Imetajatel karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen. Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine · Esimene signaal tuleb arvatavasti pärisnahalt, mis ütleb epidermisele, et see looks sideme. Epidermise teatud piirkonna rakud vohavad ja moodustavad lokaalsed paksendid (plakoodid) epidermises. Siin võib signaal tulla TGF-b molekulidelt. Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on parakriinsete faktorite seeria, mis sisaldab fibroblasti kasvufaktoreid, Sonic
Tekib aluspinnalähedaste õhukihtide tavapärasest erinevast temperatuurijaotusest põhjustatud valguskiire kõverdumisest Alumine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme all Õhu tihedus kõrgusega kasvab Ülemine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme kohal Õhu tiheduse kiire kahanemine kõrgusega Valguse nõrgenemine: Põhjused: Hajumine – footon põrkub molekulidelt algsest suunast kõrvale Neeldumine Bouguer’ seadus Keskkonnas levides kiirgus nõrgeneb eksponentsiaalselt Valguse interferents: Mitme kulgeva laine liitumisel uue laine tekkimine Interferentsi tekkimiseks peavad uued lained olema koherentsed st, et igas liitumispunktid peab liituvate lainete faasivahe jääma konstantseks Valguslainete puhul on hea kui valgus on monokromaatiline (laser) Valguse difraktsioon: Lainete paindumine tõkete taha
Keemilised omadused: 1.Reageerivad hapnikuga (v.a väärismetallid), Fe+O -> 2Fe O 2 2 3 halogeenidega, Na+Cl -> NaCl mittemetallidega, Ba+2HCl -> BaCl2 + H2 hapetega (v.a väärismetallid), 2Al+6HCl -> 2AlCl+3H2 sooladega, Fe+CuSO4 -> FeSO4+Cu veega (vaid väga aktiivsed metallid), 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 Redoksreaktsioonid toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ja vähemalt kahe aine oksüdatsiooniaste muutub. Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema 6 teise elemendi oksüdeerumine. Ja nendes oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv võrdub alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Oksüdatsiooniaste elemendi laeng ühendis eeldusel, et elektronide üleminek oli täielik.
fibroblastid, endoteeli rakud, aktiveerib · Kinaasid on ensüümid, mis fosforüülivad valke vereloomerakke 10. Milliste katsetega tehti kindlaks tsükliinide ja tsükliinist kannavad energeetiliselt kõrge energiaga sõltuvate kinaaside toime rakkudele? molekulidelt / ATP, GTP/ fosforhappe jäägi · Eksperimentidega konna viljastatud teistele molekulidele- näiteks valkudele. Nad on munarakkudega - jagunevad rakud sisaldavad aktiivsed kui nad on seotunud tsükliinidega, tsütoplasmas faktoreid, mis indutseerivad rakkude
seob ADP-ga (tekib ATP) ning fosfoenoolpüruvaadist saab lihtsalt püruvaat. Püruvaat redutseeritakse laktaadiks laktaadi dehüdrogenaasi abil ning samal ajal oksüdeeritakse NADH +H+ ning selle reaktsiooni produkt NAD+ saab osaleda juba järgmise molekuli lagundamisel. Et kogu see pikk jutt kokku võtta toimub glükolüüs peamiselt kolme liiki reaktsioonidena. Esiteks glükoosi süsinikahel lammutatakse, fosfaatrühmad kantakse ühenditelt üle, et produtseerida ATP-d ning sobstraadi molekulidelt võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile. Fosforüülitud ühendid on sellepärast olulised, et fosfaatrühmad on tavaliselt ioniseeritud ning selle tõttu ei saa läbida rakumembraani ning seega hoiavad fosforüülitud ühendid neid aineid raku sees ega lase neil imbuda väliskeskkonda. Enamjaolt on kõik vajalikud ensüümid raku tsütoplasmas ning see võimaldab reaktsioonil väga kiiresti toimida. Glükogenolüüs
tõttu raku membraani läbilaskuvus suureneb, lihasrakule omased valgud ja ained pääsevad vereringesse, teised ained, nt kaltsium, sisenevad rakku tavapärasest enam. Raku normaalne elutegevus on häiritud. 15.Golgi kompleks- rakus sünteesitavate ainete kokkupakkimine toimub Golgi kompleksis. 16. Lüsosoomid- rakuorganellid, milles lõhustatakse rakule ebavajalikke aineid. Lüsosoomid lagundavad suuri molekule väiksemateks osadeks, mida rakk saab kasutada. Peroksüsoomid- H2 eraldamine molekulidelt, mille käigus moodustub H2O2, sisaldab ensüümi katalaas, mis lagundab H2O2 veeks ja hapikuks. 17. Rakkude erutuvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Raku erutuvust tekitavad temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elekrtilised tegurid. Neid tegureid nimetatakse ärritajateks. 18. Naatrium kaalium pump ja tähtsus. Ioonpump, mis hoolitseb raku membraani potentsiaali säilimise eest. 19
pürofosfaat. 26. Mis on geen? Kromosoomis paiknev pärilikustegur. DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 27. Transkriptsioon. Transkripsioonil moodustuvad DNA alusel mRNA, rRNA, TRNA molekulid. 28. Geneetiline kood. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks. Geneetline kood on (suhteliselt) universaalne st ühesuguse nukleotiidse järjestusega mRNA molekulidelt sünteesitakse erinevates organismides sama aminohappelise järjestusega valgud. 29. Translatsioon. Translatsioon algab initsiaatorkoodonist ja lõpeb stoppkoodoniga. rRNA translateeritav osa määrab ära sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 30. Valgusünteesi regulatsioon. Rakud kasvavad, diferentseeruvad, vananevad ja surevad. Kõigie nende protsesside jooksul muutub rakkude vajadus sünteesitavate valkude järele. Koos sellega muutub geenide avaldumine.
4:11- 13 Ahela terminatsiooni meetod vajab üheahelalist DNAd, DNA praimerit, polümeraasi, vastavaid desoksüribonukleotiidtrifosfaate (dNTP) ja modifitseeritud nukleotiide (didesoksüNTP-d e. ddNTP), millel puuduvad sünteesi jätkamiseks vajalikud 3’-OH rühmad. Kõigepealt liituvad DNA praimerid DNA maatriksmolekuliga täpselt samast kohast, siis seondub sinna DNA polümeraas. Piisava koguse algmaterjali ja reaktsioonikemikaalide korral toimub süntees samaaegselt paljudelt DNA molekulidelt ja reaktsioonianumas tekib igas pikkuses fragmente. Igas reaktsioonisegus on madalas kontsentratsioonis ka üks terminaatornukleotiid, mis lõpetab DNA-fragmendi sünteesi kas A-, G-, C- või T-terminaatoriga. Ahela terminaatoritena kasutatakse enamasti ddTNP-sid, kus puuduvad 3-OH rühmad. 32. Kirjeldage pürosekveneerimise protseduuri. 4:15-22. DNA mass- sekveneerimise meetod, kus erinevalt Sangeri didesoksüribonukleotiididega
Ligandide mööduv seondumine on elusorganismis äärmiselt oluline, sest lubab organismil reageerida keskkonnamuutuste ja metabolismiseisunditele kiiresti ja pöörduvalt. 17. Geneetiline kood. Geneetiline kood on mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ehk koodoni vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel. Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse geenist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub rakutuumast ribosoomi, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNAst tRNA ja mitmete ensüümide abil aminohappeahelate sünteesimine, mis hiljem pakitakse valguks. 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Tsütoplasmas
Hapnikku kasutatakse bioloogilisel oksüdatsioonil, seedimisel, hingamisahelas. Oksüdatsiooni käigus tekib paratamatult vabu radikaale. Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad ülimalt reaktsioonivõimelised. Oo paardumata elektron Oo hapnikradikaal O2 &hibar; o superoksiidradikaal OHo hüdroksüülradikaal Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide
1927 Clinton Davisson näitab, et difraktsioon ilmneb ka elektronide puhul. 1927 Bohr sõnastab komplementaarsusprintsiibi, mis väidab, et nähtust saab kirjeldada kui lainet või kui osakest, kuid mitte mõlemat korraga. 1927 Werner Heisenberg arendab välja määramatusprintsiibi. 1927 Max Born tõlgendab lainefunktsioone kui tõenäususi. 1928 Chandrasekhara Venkata Raman avastab valguse lainepikkuse nihke, kui see hajub molekulidelt. 1928 Alexander Fleming avastab penitsiliini. 1928 Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella. 1929 Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega. 1929 Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks. 1929 Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja. 1929 Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine.
ühtlustub veel täiendavalt. Ühtlane jaotus võimaldab takistada agregeerumist, sest kokkupuudete arv on väiksem (nagu tükilise kolloidi korral). Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine toimub, kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Osake saab molekulidelt erinevas suunas erineva arvu lööke, seetõttu muutub temale üleantav impulss pidevalt. Mida väiksemad on osakese mass ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teooria põhjal. ,,Mis asi on Browni liikumine? See on selline liikumine, kus liikuja ise ka ei tea, kuhu ta minna tahab. Vot täpselt nagu naised kosmeetikaosakonnas. :) (seal tasub nendega piisavat pikivahet hoida saab
(veetilgad). Veetilgad neelavad vähe UV-s ja nähtavas. Aerosoolse hajumise korral on polariseeritud valguse osakaal väiksem. Reaalses atmosfääris tuleb arvestada nii aerosoolset kui molekulaarset hajumist. 10. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. Mingis keskkonnas levides valguse intensiivsus nõrgeneb kahel põhjusel: 1) osa valgusest hajub, s.t. footon, põrkudes aine molekulidelt, kaldub kõrvale esialgsest levimissuunast; näit. atmosfääris toimub hajumine nii gaasimolekulidelt kui ka aerosoolilt (suitsud, tolmud, udud); 2) osa valgusest neeldub (gaasi molekulides, aerosooliosakestes (tolmus, suitsus, udus). Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient).
vähendamiseks HCl-lahust). Hüdrolüüsiprotsessi ulatust iseloomustab hüdrolüüsimäär : hüdrolüüsunud soola kontsentratsioon = . soola üldkontsentratsioon V. REDOKSREAKTSIOONID A. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioone, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed seoses valentselektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt (aatomitelt, molekulidelt, ioonidelt) teistele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimuvad üheaegselt oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumiseks nimetatakse elektronide loovutamist, redutseerumiseks elektronide liitmist. Aatomeid (molekule, ioone), mis elektrone liidavad, nimetatakse oksüdeerijateks, ning neid, mis loovutavad, redutseerijateks. Oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonid on teineteisest
Lämmastikalused DNA ja RNA monomeeride nimetused: Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X - C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U - X C4H4N2O2 Geneetiline kood Vastavus RNA koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel, mille abil luuakse valke. Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. 64 koodile vastab 20 aminohapet Startkoodonid: AUG (UUG, CUG) Stoppkoodonid: UGA, UAA, UAG DNA kopeerimine 1) Lühike oligopeptiid sünteesitakse järgmisest RNA järjestusest: 5' GACUAUGCUCAUAUUGGUCCUUUGACAAG Kust algab süntees ja kus see lõppeb? Mitu aminohapet kodeeritakse? 2) Otse kopeeritav haru DNA kaksikheeliksist sisaldab järgnevust: (5')CTTAACACCCCTGACTTCGCGCCGTCG
Kiiresti – veri, sooleepiteel, epidermis. Aeglaselt – Närvikude, reetina, süda. 4.Rakutsüklit kontrollivad järgmised faktorid: tsükliinid /Cyclins / ja tsükliinidest sõltuvad kinaasid /Cyclin dependent kinases (Cdk’s). Nende funktsioonid rakutsüklis. +Tsükliinid on valgud, mis reguleerivad rakutsüklit ensüümide kinaaside aktivatsiooni kaudu; regulatoorne valk Kinaasid on ensüümid mis fosforüülivad valke, kannavad energeetiliselt kõrge energiaga molekulidelt / ATP, GTP/ fosforhappe jäägi teistele molekulidele - näiteks valkudele. Tsükliinidest sõltuvad kinaasid on aktiivsed kui nad on seotunud tsükliinidega. Aktiivse tsükliinist sõltuva kinaasi võib inhibeerida rida inhibiitoreid, mis samuti on vajalikud rakutsükli regulatsiooniks. Kinaasne aktiivsus ja valkude fosforüülimine on vajalikud rakutsükli jätkumiseks - üleminekuks ühest tsükli faasist teise. 5
IL-4 stimuleerib Th2 aktiivsust ja surub alla Th1 aktiivsust samal ajal kui IL-12 soodustab Th1 aktiivsust. Vt. Joonist: loeng IV (22.09.2005) slaid 31! Regulatoorsed T- rakud. Enamik CD4+ T-rakke kuuluvad kas Th1 või Th2 klassi ja vaid 5-10% on regulatoorsed T-rakud (Tr). Regulatoorsetele T-rakkudele on omane: • Transmembraanne proteiin CD25 • Omavad TCR ja aktiveeruvad ainult siis, kui seostuvad MHC II molekuliga ja saavad lisasignaali APC B7 molekulidelt. • Aktiveerituna sekreteerivad IL-10 ja TGF-β. Need mõlemad on tugevad immuunsupressandid – nad inhibeerivad Th1 ja Th2. • Inhibeerivad teisi T-rakke, et nad ei algataks immuunvastust organismi enda komponentide vastu, st kaitsevad autoimmuunsuse vastu. • Eristatakse Tr1 ja Tr3 rakke. 28. Regulatoorsed T rakud. Foxp3. CTLA-4. 29. Peamise koesobivuskompleksi (MHC) iseloomustus. Tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. HLA I ja II klassi antigeenid
annaabi.ee 
