Nüüd kui soe õhk satub kokku külma pinnaga siis õhk selle läheduses hakkab jahtuma ning nii vabanevad ka vee molekulid õhust pudeli peale. Seda nimetatakse kondenseerumiseks. 8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laiali. Selle põhjus on järgmine : vedeliku sees on iga molekul ühtlaselt ümbritsetud teiste samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel. Esialgselt tekib kraani otsale seesama mütsike. Vee kogumisel ja massi kasvamisel hakkab mütsike suurenema.
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, vees lahustuvust.
Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad
Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne osalaeng ning vesiniku aatomitel väike positiivne laeng. (Vee molekuli
H C BO karbonüülrühm lõppliide -aal * omavahel vesiniksidemeid ei NÜÜL ahela lõpus H eesliide okso- etanaal CH3CHO anna, ÜHEN Ketoonid R-O-R' propanoon CH3COCH3 vähesel määral polaarsuse tõttu O vastastiktoime vee molekulidega. DID karbonüülrühm lõppliide -oon ahela CH3 C CH 3 keskel eesliide okso- Karboksüülhapp R-COOH metaanhape HCOOH KAR ed etaanhape CH3COOH * annavad vesiniksidemeid HO lõppliide omavahel ja vee molekulidega. BOK O
aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub). Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel. Vett või õhuniiskust võivad endaga siduda ka paljud kristalsed ained (keedusool, kustutamata lubi CaO).
K2SO4 , H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jneSelgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb)Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees?Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumiselMis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse
hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad nn hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Lahustunud aine osakeste seostumist vee molekulidega nimetatakse hüdratatsiooniks e. hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud
Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud. Madala sulamis- ja keemistemperatuuriga. Väiksemate molekulidega eined on tavatingimustes kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, suuremate molekulidega ained on tavatingimustes tahkes olekus. Tahkes olekus on suhteliselt pehmed ja kergesti peenestatavad Nende lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest moodutada veega vesiniksidemied Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsete ainete iseloomustus Tahked Kõrge sulamistemperatuuriga Suure kõvadusega kuid haprad
- vastassuunas on eksotermiline reaktsioon 5) Rõhu tõstmisel nihkub tasakaaluasend väiksema gaasi sisaldusega suunas. - nt: reaktsioonis N + 3H 2NH liigub NH suunas kuna kordajaid vaadates on seal vähem gaasi Ainete lahustumisprotsess Ioonkristall HO molekul(polaarne) Looduses kehtib väga lihtne printsiip ehk sarnased tõmbuvad nt: tõmbuvad väga üleval toodud ioonkristallid ja HO. Ehk HO liitub näitkes NaCl kristallis Na ja Cl molekulidega(all toodud joonis)(toimub hüdraatumine) Mis toimub? 1) Katkevad ioonilised sidemed sidemed ioonkiristallis(endotermiline, H>0, energiat eraldub) 2) Lahustuvad aineosakesed,
2. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone, mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. 3. a) K2SO4, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. b) C2H5OH c) O2, CO, CH4 . 4. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jne. 5. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb) 6. Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. 7. Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA
seadme abil. Võrreldes soojusjuhtivuse detektoriga on leekionisatsioondetektoris suurem tundlikus, ehk see on mitu suurusjärku madalama detekteerimispiiriga kui soojusjuhtivuse detektor. Seletage põhjalikult vedelikukromatogaafi tööpõhimõtet. Mis aineid määratakse selle seadme abil? Mis põhikomponentidest koosneb see seade? Seletage mõni gaasikromatograafi komponendi tööprintsiipi. Gaasikromatograafia võimalused piirduvad molekulidega, mille molekulmass ei ületa 400, sest suurema molekulmassiga ained ei anna märgatavat aururõhku liikuvas faasis temperatuuridel, mida gaasikromatograafias kasutatakse. Vedelikukromatograafias aga puuduvad piirangud aine molekulmassile ja on võimalik lahutada ka kõrgmolekulaarsete ainete segusid. Vedelikukromatograafide abil lahendatakse nüüdisajal umbes 20% kõikidest analüütilistest ülesannetest (umbes 60% kromatograafilistes analüüsidest).
Pärilikkus on organismide omadus säilitadaja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi. Pärilik ehk geneetiline info. Rakutuumas paiknevad kromosoomid, kromosoom sisaldab sisaldab raku elutegevuseks vajalikku informatsiooni . Kromosoom koosneb DNA (desoksuribonukleiinhape) molekulist, mis on valgu molekulidega kokku pakitud, sest DNAmolekulid on raku mootmetega vorreldes väga suured. DNA molekuis on on kaks spiraalselt teineteise umber keerdunud ahelat. Geen on DNA loik, mis osaleb organismi uhe voi mitme tunnuse kujunemises. Organismi koigis keharakkudes on uhepalju kromosoome (46) sugurakkudes (23)igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomuik kuju. Uhel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleli. See alleel, mis
Raua roostetamine) 43) Lahus ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 44) Lahusti aine, enamasti vedelik, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 45) lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril. 47) solvatatsioon (hüdratatsioon) lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks. Hüdratsioon - 1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega 48) küllastunud lahus lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu.
Kindlustab vere hüübimise. Osaleb lihastöös. · Mg (magneesium) osaleb lihaskoe formeerumises, kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses. · Fe (raud) osaleb hapniku sidumises ja transpordis. Vajalik hemoglobiini mood. · I (jood) puudusel ilmnevad kilpnäärme ja selle kaudu kogu organismi talitlushäired. 5. Inimene saab vajalike orgaanilisi aineid toidust saadavatest vitamiinidest. 6. Hüdrofoobne aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid). Hüdrofiilne aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub (tselluloos). 7. Vee ülesanded organismis: · Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest
katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli. Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides.. 6. molekulvõrega ained molekulaarsetel ainetel (paljud mittemetallid, mittemetallilised elementide ühendid, orgaanilised ained); koosnevad molekulidest, keemis ja sulamistemp on suhteliselt madalad, väiksemate molekulidega ained on tavaolekus gaasilised või kergesti lenduvad vedelikud. Suuremate molekulidega ained on tavaolekus tahked (kuid väga pehmed) Vees lahustuvus sõltub polaarsusest ja vesiniksidemete olemasolust. Kov. sidemetega mittemol. ained koosnevad kovalentsete sidemetega ühendatud aatomitest. On kihilise või kiulise ehitusega. Tavaingimustes tahked ja enamasti kõrge sulamistemp.'ga. Vees üldiselt ei lahustu ja elektrit ei juhi (va grafiit)
(4) Enantiomeeride 1:1 segu kutsutakse ratsemaadiks. Enantiomeeride füüsikalised- ja keemilised omadused on identsed, välja arvatud kaks. Esiteks, erineva kiraalsusega ühenditel on võime pöörata neid läbiva polariseeritud valgusepolarisatsioonitasandit vastupidistes suundades. Seda nähtust kutsutakse optiliseks aktiivsuseks ja sellest tuleneb ka nimetus "optilised isomeerid". Teiseks, enantiomeeridel pole vahet, kui reaktsioon toimub nn tavaliste mittekäeliste molekulidega, oluliselt aga võib erineda nende toime teiste kiraalsete molekulidega. Siit tuleneb vajadus saada näiteks ravimeid nõutud käelisusega, sest vale käelisusega ravimi toime on nõrk või isegi kahjulik. (2) Diastereomeerid on stereoisomeerid, mille molekulis esineb kaks või enam stereokeset, kuid mis ei ole teineteise peegelpildid. (3) Diastereomeerid erinevad enantiomeeridest mitte ainult optilise eripöörangu, vaid ka muude füüsikaliste omaduste poolest.
See tähendab, et kui rakk on eeltuumne siis rakus ei ole tuuma vaid kromosoomid.Eeltuumsed rakud on näiteks bakterid, amööbid. Nad võivad olla kerajas, pulkjas, keerjas. Amööbil puudub kindel kuju. Päristuumne rakk on see , et rakus on tuum ja selle ümber 2 membraani ja nendest on paarid mille kaudu toimub ainevahetus. Rakus on mitmeid organelle,mõned neist on : · Ribosoom need on 23 nm, ülesanne on valkude süntees. Ehitus on kahe osaline koos DNA ja valgu molekulidega. · Mitokonder 0,2-5 nm, ülesanne on rakku varustada elutegevuseks vajaliku energiaga. Ehituses on RNA molekul vlakude sünteesiks. · Golgi kompleks valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomi. Koosneb üksteise peale asetatud plaatjatest kiternidest ning neist ühendavast kanalikestest. · Tsütoplasma sisaldab vett, rasvu, liidab rakke ühtseks. Tsütoplasma kaudu toimub ainevahetus teiste organellide vahel
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril.
Väävlishape H₂SO₃ Koostis Väävlishape koosneb vääveldioksiidist ja veest. Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Keemiline nimetus H₂SO₃ keemiline nimetus on väävlishape. Saamine Väävlishapet võib saada vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees. Vesilahuses SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O, moodustades väävlishappe H₂SO₃. Õhus seismisel oksüdeerub väävlishape õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Kuumutamisel laguneb kergesti uuesti vääveldioksiidiks ja veeks. SO₂ + H₂O → H₂SO₃ Keemilised ja füüsikalised omadused Väävlishappe füüsikalised omadused on hapu maitse, terav lõhn ja ta on värvusetu. Keemilised omadused on reageerimine alustega (tekib sool ja eraldub
lisamisel? NADPH2 d) Vesinikioonid liiguvad raku välispinnale läbi ensüümi ATP süntaas. Mis ülesanne on sellel valgulisel ainel? Salvestab nende väljumisega vabaneva energia ATP molekulidesse. e) Pimedusstaadiumis lisasin CO2 molekuli. See vallandas reaktsiooni, mille tulemusena tekib glükoos. f) Mis juhtub pimedusstaadiumis ATP molekulidega? Eraldub üks fosfaatrühm, tekib ADP. 2. Ava mudel 2, lahenda see. Mida pidid selles mudelis tegema teisiti võrreldes esimese mudeliga? Lisasin ise NADP molekuli. 3. Lahenda mudel 3. Täida juhiseid ja lahenda ülesanne. Milliseid tegureid muutsid? Suurendasin temperatuuri g) Mis tegurid mõjutavad fotosünteesi tulemuslikkust? Valgus ja temperatuur 4. Lahenda mudel 4. Milline oli algne fotosünteesi toimumise kiirus
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest.
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest.
- Ahelaisomeeria tuleneb süsiniku aautomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. OHrühm on sama süsiniku juures, ahela kuju on erinev. - Vesinikside on molekulide vaheline side, mis moodustub ühe molekuli vesiniku aatomi ja teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomi vahele. - Kahe vaba elektronpaari abil hapniku aatomil saab alkohol moodustada vesiniksidemeid teiste alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal temperatuuril kui sama molekulmassiga alkaanid. - Alkohol lahustub seda paremini, mida lühem on süsinikahel ja mida rohkem on OH rühmi. CH 3 - OH lahustub paremini kui CH 3 - CH 2 - OH - Metanool, etanool, propanool lahustuvad vees piiramatult. Butanoolist alates lahustub
Keemia. OKSIID- aine, mis koosneb 2-st elemendist, millest üks on hapnik. HAPE- koosneb vesinikust ja happejäägist. ALUS- koosnevad metallist ja OH rühmast. SOOL- aluse katioonist+ ja happe anioonidest- Elektrolüüt- vesilahuses või sulatatud olekus osaliselt või täielikult ioonideks.(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrol. dis. lahuses on täielik. Nõrkadel pöörduv. Mitmeprooton. ainete dis. on astmeline.
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta.
sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. (Nienstedt 2001: 71).. Impulss levib sünapsis ainult ühes suunas, sest närvilõpmes pole vastuvõturetseptoreid ning postsünaptilises rakus puuduvad vajalikud põiekesed ehk ülekandeained. (Nienstedt 2001: 74) KASUTATUD KIRJANDUS Bogovski, P., Kull, R. (toim.) (1996)
( Happed, alused ja soolad. Näiteks NaCl) Mitteelektrolüüt: ei lagune ioonideks (näiteks suhkur , eeter jt.) Keedusoola ( naatriumkloriidi) NaCl lahustumisel vees lähevad vee (H2O) molekulid Na+ ja Cl- ioonide vahele ja lammutavad kristallivõre laiali. Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab, mitu % on aineosakesi lagunenud ioonideks Tähistatakse ( alfa) Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk
Enamasti on tüviühend pikim hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt ning loomadele tekitavad nad karvkatte kahjustusi.
Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused
KÜSIMUSED PLASTMASSI KOHTA 1. Mis on polümeer? Polümeer on keemiline mõiste ja enamasti on see ühetaolistest lülidest koosnevate suurte molekulidega aine. 2. Kuidas Sa mõistad plastmassi tähendust? Plastmass on tehniline mõiste ja see on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 3. Miks toodetakse plastmasse? Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. 4. Millistest ainetest plastmass koosneb? koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest
· Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult paljudest valgumolekulidest. RNA-d on olemas 3 erinevat varianti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. · tRNA transpordiRNA mõtestab lahti mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud geneetilist infot, osaleb aktiivselt valgu tekkimises. · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed spetsiaalsete valgu molekulidega) Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ja kasvamisvõime : Areng on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis muudavad üldjuhu keerulisemaks Otsene areng-järglane sarnaneb vanemale organismiga Moondega areng- jagune täis moondeks (muna-> vastne-> nukk-> valmik) , vaegmoondega (muna -> vastne-> valimk) Pärilikus: järglased sarnanevad oma vanematele
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3 Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2
alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool) Ketoon- R-CO-R-polaarsed ühendid,aldehüüdidest veidi vähem mürgisemad,narkootilise toimega,vees hästi lahustuvad,vee molekulidega moodustavad vesiniksidemeid,madal sulamis s alhustja keemis temp,vesiniksidemeid omavahel ei moodusta selle tõttu lenduvad ained Propanoon e atsetoon CH3COCH3-mürgine,meelidva lõhnaga,kergesti süttiv,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,meeldiva lõhnaga,kergesti süttiv,kergestikeev vedelik,lahustub vees hästi ja orgaan.lahustites,ise hea lahusti orgaan. ainetel kasutusal:värvid,lakid,küünelakid,liimid
http://et.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCnaamika Väliskeskkonna mõjud tahkistele Tahkis säilitab oma kuju ja vormi ainult kindlates tingimustes; liiga kuuma keskkonna mõjul võib tahkis muutuda vedlikuks või äärmisel juhul gaasiks, või liiga suure rõhuga keskkonna korral võib tahkis puruneda väiksemateks tahketeks osadeks. Samamoodi mõjub ka liiga kuiv või niiske keskkond liiga niiske keskkonna korral võib tahkise molekulid reageerida vee molekulidega ja muutuda vedelikuks või liiga kuiva keskkonna korral võib tahkis puruneda väiksemateks tahketeks osakesteks. Aitäh kuulamast!
geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Nende rühma moodustavad bakterid ribosoom-nii eel- kui ka pristuumse tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rrna ja valgu molekulidest. Nendes toimub valgu süntees tsentriool-loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist
endotermiline protsess- protsess, kus energia neeldub eksotermiline protsess- protsess, kus energia eraldub reaktsiooni kiirus- lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis katalüsaator- aine reaktsiooni kiirendamiseks katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv reaktsioon pöördumatu reaktsioon- ühes suunas kulgev reaktsioon keemiline tasakaal- süsteemi püsiv olek hüdraatumine- ioonide seostumine lahuses vee molekulidega elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks nõrk elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb osaliselt ioonideks hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone molaarne kontsentratsioon- lahustunud moolide arv 1 liitris lahuses
halogeeni aatomi(tega) 2. Nukleofiil- osake, mille on negatiivne laeng või vaba elektronpaar (NH2, Cl, Br, S2, OH) nõrkadeks nukelofiilideks on halogeenid(Fl, Cl, Br, I) ja tugevate hapete anioonid (HSO4, NO3) ELEKTROFIILSUSTSENTER PAIKNEB ALATI NÕRGA NUKLEOFIILI KÕRVAL!!!!!!! 3. Elektrofiil- osake, millel on positiivne laeng või vaba orbitaal. Kõik katioonid on elektrofiilid. (H, Li, Ca) 4. Hüdrofiilsus- aine omadus märguda e. Seonduda vee molekulidega 5. Hüdrofoobsus- veega vastastikmõju puudumine. Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti. b. Toime organismidele:
Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel ehk kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga. Fosfolipiidid e liitlipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast. Fosfolipiidid on rakumembraanide ehitusmaterjal. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q)
Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata, sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (FeCO3). Kasutamine 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild,
el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.välja suunas, kuid seda takistab molekulide pidev soojusvõnkumine. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui molekulaarjõud ei tõkesta dipoolide orienteerumist el.väljas. Dipoolsete molekulide orienteerumine el.väljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjelt dielektrikus eraldub soojus. Kui el
Vees lahustuvad paljud ained, nt sool, suhkur Sool oleks sellisel juhul lahustuv aine, vesi lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus) Looduslik vesi on alati lahus, sest ta sisaldab erinevaid sooli, gaase (nt hapnik, süsihappegaas ) Kuidas saab ainete lahustumist vees kiirendada? Kõik ained vees ei lahustu Vesi on väga hea lahusti, kuid kõik ained vees ei lahustu Vees lahustuvad hästi need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega. Need ained, mille osakesed ei mõjuta veemolekule, lahustuvad vees vähe või ei lahustu üldse. Vees ei lahustu nt kivid, metallid, liiv, õlid ja rasvad
valemitele. Kui tugev on vesinikside? Vesinikside on täiendv side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamiselt F, O või N) aatomiga. Kõige tugevamad vesiniksidemed → H-F....H-F....H-F... H-N-H...N-H....N-H.... 3.Milliseid omadusi mõjutab vesinikside? Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemperatuuri. Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik
2) kasutatakse keraamika-, valu-, tsemendi jne tööstustes TELLIS- koosneb savist, mida põletatakse tugevuse ja veekindluse tagamiseks. SILIKAATTELLIS- valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. TSEMENT- põhilised koostisosad on ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raud(III)oksiid, mille molekulid on seotud lubja molekulidega. LUBI- lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. SAVI- savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. LIIV- liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
· tugevad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 CaO + CO2 CaCO3 · nõrgad H2CO3, H2S + orgaanilised happed Elektrolüüdid - on ühendid, mis dissotseerudes eraldavad lahusesse aine, mis vesilahuses jaguneb osaliselt ioonideks vesinikioone H3O HCl H + Cl hüdraatumine lahustunud aine osakesed seostuvad vee H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone Leelised - tugevad alused KNaCaBa Aluste saamine · aluseline oksiid + vesi hüdroksiid (+ vesi) · aktiivne metall + vesi · lahustuv alus + hape ml alus + vesi Soolad soolade dissotsiatsioon
taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstustesaaduste valmistamisel (nt. Mineraalväetised, lõhkeained). Väävlishape H2SO3 Väävlishape kuulub hapnikhapete hulka. Saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees. Vesilahuses SO 2 molekulid seostuvad vee molekulidega, moodustades väälvlishappe. Väävlishappel on osaliselt lahusest eralduva SO2 tõttu terav vääveldioksiidi lõhn, mis on mürgine nagu väävlishapegi. Väävlishape oksüdeerib õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Ta ei kuulu tugevate hapete hulka, sest tema lahuses pole kõik molekulid jagunenud ioonideks. Ta liigitatakse sageli nn. keskmise tugevusega hapete hulka, sest tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt
annaabi.ee 
