Kohustuslik, kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeltakse, kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots. Kihistunud: klassideks (majanduslikult), staatusteks (elustiil, väärtused, päritolu). Ühest ühiskonnakihist teise liikumist nim. Sots. Mobiilsuseks (horisontaalne või vertikaalne). Tav. Eristatakse kolme klassi: kõrgklass e eliit, keskklass, alamklass. Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad: haridustase, vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine üld. Arusaam inim. Sünnipärasest võrd. muudab klassipiirid ületatavateks. Sots staatus inim. Poolt kujund. ja hinnanguline: omistatud staatus päritud või mille üle puudub kontroll lähtub vanusest, soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat
Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab sarnane elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Nüüdisühiskonna tunnusjooneks on kujunenud kihistumise seotus inimeste haridusnäitajatega. Väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatavat tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset. Väljavaate ülespoole tõusmiseks (vertikaalseks sotsiaalseks mobiilsuseks) annaks neile just õppimine ja enesetäiendamine. Teiseks ühiskonna kihistumuse mõjutajaks sai vabameelsuse ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusest olenemata päritolust, nahavärvist, soost või rahvusest muutis klassidevahelised piirid ületatavaks ja tõstis seega sotsiaalset mobiilsust. Samuti kasvas põlvkondadevaheline mobiilsus, mis tähendab, et lapsed valisid teistsuguse elukutse ning vahel ka
Ressursi- ehk teguriturul kaubeldakse tootmissisenditega Ressursi edaspidi ka töötada soovida. siirde- ehk ootuspärane tööpuudus nõudluse elastsus tähendab nõutava ressursikoguse muutumist (tuleneb näiteks töö sesoonsusest või tootmise ümberkorraldusest. See hinnamuutuse toimel seega pakkumise muutumist konkreetses harus on ka vaheaeg töötamises, mis tekib ühelt kohalt teisele üleminekul või nimetatakse ressursside mobiilsuseks teisaldustulust, mis kujutab seoses viibimisega täiend- või ümberõppel); struktuurne tööpuudus endast teatavat minimaalset summat, mida ressurss peab teenima (tekib, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja vältimaks selle teisaldust muule rakendusviisile (vastasel korral paiknemine ei lange kokku töö nõudmise ja pakkumisega. Võib olla
linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja töölisklass Mudel C ehk tänapäeva arenenud ühiskonnad – arvult domineerib keskklass, mida rikkamaks või vaesemaks, seda vähem neid on. 3. Mida nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks? Kirjeldage sotsiaalse mobiilsuse kahte avaldumisvormi. Sotsiaalne mobiilsus – liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise Põlvkondade sotsiaalne mobiilsus – põlvkondade lõikes parandatakse oma ühiskondlikku positsiooni Ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus, allapoole suunatud sotsiaalne mobiilsus, seisuslikud ühiskonnad 4. Selgitage eliidi ja massi olemust
Organisatsioonid, mis suudavad pakkuda oma liikmetele neile olulisi karjääriankruid, on edukamad. 24.Millised karjäärialased muutused on tavaliselt positiivsemad? 25. Defineerige ,,karjääri mobiilsus" ja ,,karjääri stabiilsus". Karjääri mobiilsus on töökoha vahetamine, organisatsiooni vahetamine või elukutse vahetamine. Karjääri stabiilsus ehk see, miks inimesed püsivad oma ametikohal, organisatsioonid ja elukutsel, kuigi neil on võimalus mobiilsuseks. 26. Nimetage karjääri stabiilsuse 3 peamist põhjust. Seotus ametikohaga; Seotus töösuhetega; Kaotusekartus. 27. Mille põhjal hinnatakse traditsiooniliselt karjääri objektiivset edukust? Hinnatakse töötasu ja edutamiste põhjal. 28. Mille põhjal hinnatakse karjääri subjektiivset edukust? Hinnatakse töörahulolu põhjal. 29. Nimetage need 4 tegurit, mis määravad karjääri edukuse. Eneseteadlikkus; Valikud aja jt ressursside kasutamise; Läbimõeldud
tagajärjel või siirdeühiskondades (nt Ida-Euroopas 1990.aastatel). Tugevate traditsioonidega ühiskondades (nt India) on liikumine ühest ühiskonnakihist teise oluliselt väiksem. · Nüüdisaegsetes demokraatlikes ühiskondades koos üldise arengutempo kasvuga kaasneb ka suurem liikumine erinevate ühiskonnakihtide vahel. · Ühiskonnaliikmete liikumist ühest ühiskonnakihist teise nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks, mis võib olla: a) horisontaalne ühest maapiirkonnast teise, ühest majandusharust teise jne. b) vertikaalne keskklassist kõrgklassi, lihttöölisest spetsialistiks jne. 6.2. Sotsiaalne staatus: · Nüüdisühiskonnas mõjutab inimeste sotsiaalset staatust ehk positsiooni ühiskonnas (alamklass, keskklass, kõrgklass) lisaks majanduslikule heaolu erinevustele ka elustiili tunnused. · Sotsiaalset staatust mõjutavad: - Vanemate päritolu.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 8: Stratifikatsioon Sotsiaalne stratifikatsioon - struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub erineva ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus); inimeste jaotumine kihtidesse "sotsiaalses hierarhias" · avatud ja suletud süsteemid - erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel (seadused, ,,kirjutamata" normid ja hoiakud, ligipääs haridusele ja töökohtadele) Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste või sotsiaalse positsiooni alusel (enam omane suletud ühiskondadele) Omandatud staatus - tugineb individuaalsele panusele (omane avatud ühiskondadele) Meritokraatia - sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus)
ALAMKLASS: kuuluvad madalapalgalised, pensionärid (mitte kõik), alamklassi kõige alumisse ossa kuuluvad inimesed kellel pole üldse püsivat sissetulekut või isegi püsivat elukohta (töötud ja ka kodutud, kes elavadki ainult riigi antud sotsiaalabist) Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla. Ühiskondlik jaotus klassideks põhineb ennekõike majanduslikel alustel ehk inimeste jõukustasemel. Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise nim sotsiaalseks mobiilsuseks. Kihistumine Eestis: Eestis on siisetulekute erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel märkimisväärsed Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine Sotsiaalne lõhe- inimgruppide eristused teatud tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus,
- Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; - Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus) - Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis (P.Bourdieu) avatud ja suletud süsteemid – Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid-> Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel Kihtide “distantsi” institutsionaliseeritus ja põhjused: - Formaliseeritud eristamine (st seadused jms) - Informaalne eristamine (st “kirjutamata” normid ja hoiakud) - Struktuursed põhjused (nt ligipääs haridusele, töökohtadele jne) Omistatud ja omandatud status - Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel
Sümboliline võim - tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni kihistumine – indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulemusena. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) - Kihtide taastootmine toimub tänapäeval suuresti läbi hariduse, kihid taastoodavad end ka läbi suurte ühiskondlike transformatsioonide ja murrangute meritokraatia (merit- teene) – riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja
5. loeng Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega stratifikatsioon e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulemusena. 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus) 4) Meritokraatia ja selle kriitika meritokraatia (merit- teene) riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass
sotsiaalselt positsioonilt teise. SOROKIN jaotab mobiilsuse horisontaalseks ja vertikaalseks. Horisontaalse korral toimub liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast ühest grupist teise. Vertikaalne seisneb indiviidi üleminekus ühest sotsiaalsest kihist teise. Erineb kahte tüüpi vertikaalset mobiilsust tõusev (ülenev) ja langev (alanev). Mitte kõik ühiskonnad ei loo võrdseid võimalusi vertikaalseks mobiilsuseks . Võimalused sõltuvad sellest, millist tähtsust ühiskonnas omistatakse: A sünniga omistatud staatusele B saavutatud staatusele Võime eristada 3 erineva sotsiaalse mobiilsusega ühiskonnatüüpi. 1. Kastiühiskond. Kastiks loetakse inimeste ühtekuuluvuse vormi. Liikmeks saadakse sünniõigusealusel. Kastide vahelised abielud on välistatud. Suhted kastide vahel on jäigalt reglementeeritud. Ajalugu tunneb kaste mitmel erineval kujul: (preestrid Egiptuses, samuraid
Loengumärkmed 11 Sotsiaalne kihistumine, ebavõrdsus, hüved Katrin Paadam Sotsiaalse kihistumise e sotsiaalse stratifikatsiooni mõistega tähistatakse sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas. Sotsiaalsed hüved jõukus, võim ja prestiizh antud sotsiaalses süsteemis, ühiskonnas. Eelindustriaalses ühiskonnas: peamiselt indiviidi-tasandi nähtus. 18 Industriaalses ühiskonnas: pigem rühma-tasandi nähtus (ebavõrdsus inimkategooriate vahel)
Kihistumine sotsiaalsete kategooriate alusel (jõukus, sugu, vanus, religioon) Individuaalsed eluvõimalused on seotud sotsiaalsete kategooriate asetusega stratifikatsioonisüsteemis Sotsiaalsete kategooriate staatus stratifikatsioonisüsteemis muutub aeglaselt, kristalliseerub ja akumuleerub ajas Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid - Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel Kihtide „distantsi“ institutsionaliseeritus ja põhjused: Formaliseeritud eristamine (seadused) nformaalne eristamine („kirjutamata“ normid ja hoiakud) Struktuursed põhjused (ligipääs haridusele, töökohtadele) Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele
Seda oli näha juba filmi alguses, kus abhaaslased tulid Ivo majja ja nõudsid süüa ning Ivo lihtsalt alistus ning täitis nende soovi. Otseselt filmis ei esinenud stratifikatsiooni ehk kihistumist. Kuid kui liigitada ühed inimesed teistest väärtuslikumaks, siis on juba kaudselt loodud stratifikatsioonisüsteem. Kuna kõige rohkem oli filmis võimu, prestiiži ja omandit Ivol kui teistel, siis oli Ivo nagu kõrgem klass ja teised madalam. Sotsiaalseks mobiilsuseks nimetatakse ühiskonnaliikmete võimalust liikuda ühest klassist teise. Filmi põhjal võivad analüüsi autorid väita, et sotsiaalset mobiilsust filmis ei esinenud. Filmis ei leitud ei horisontaalset, vertikaalset, väljuvat ega sisenevat mobiilsust. 1.7. Perekond Filmis otseselt ei näidatud perekonda, kuid filmist tuli välja, et kõik peategelased peavad enda perekonda tähtsaks. Nad kõik olid sõjas just oma perekonna tõttu. Kuigi
(Noored on tulevik, seega tuleb neisse suhtuda teatava õrnusega.) Noortel puudusid oma täiskasvanuks saamise rituaalid. USA - noor rahvas - noorus on nende identiteedi osa. 50ndate Briti noored olid oma vanemate nooremad versioonid, varem ei leidunud sellist asja nagu eraldi "noorte kultuur", nagu USAs. Selline ühekülgsus lõppes, kui tekkima hakkasid samasugused subkultuurid ja gängid, nagu USA filmides näha võis. USA näitel tekkis lootus sotsiaalseks mobiilsuseks: varem oli klassidevaheline liikumine ("from rags to riches") ulme. Kultuurisokk USA - SB. Noorte kaudu kandusid USA mõjutused Euroopasse. Kui SB-s oli praktiline, hariv meelelahutus, siis USA-s oli puhtalt hedonistlik meelelahutus. Kumma siis noored peaks valima? USA oli ka rikkam riik selleks ajaks. Valdkonnad, mis olid olnud praktilised hakkasid järjest enam popkultuuri valdkonda liikuma. USA pidi Euroopa jaoks olema pidevalt reprodutseeritav ja kättesaadav (ka USA kaupade kaudu nt.).
· on ahvatlev talentidele nii Eestist kui · poliitiline neutraalsus ja äraostmatus, ka teistest EL riikidest · väärtustada teenistus riigi ja kohaliku · oskab väärtustada ja hoida oma juhte omavalitsuse ametiasutustes ja spetsialiste · loob võimalused ametnike mobiilsuseks · aitab tagada avaliku teenistuse (teenistuja) arengu Uue ATS-i eesmärgid: · moderniseerida Eesti avalikku teenistust; · kehtestada uus, funktsioonipõhine ametniku definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring; · tagada kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele, kehtestades konkursside kohustuslikkuse; · luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem;
Suuremad muutused on võimalikud revolutsioonide tagajärjel või siirdeühiskondades (nt Ida- Euroopas 1990.aastatel). Tugevate traditsioonidega ühiskondades (nt India) on liikumine ühest ühiskonnakihist teise oluliselt väiksem. Nüüdisaegsetes demokraatlikes ühiskondades koos üldise arengutempo kasvuga kaasneb ka suurem liikumine erinevate ühiskonnakihtide vahel. Ühiskonnaliikmete liikumist ühest ühiskonnakihist teise nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks, mis võib olla: horisontaalne – ühest maapiirkonnast teise, ühest majandusharust teise jne. Vertikaalne – keskklassist kõrgklassi, lihttöölisest spetsialistiks jne. 2) Kultuurisaavutused Eesti NSV-s 1960-1991. (14.tabel) (vali teater, film, kirjandus ja räägi sellest) Kirjandus - Kassetipõlvkond, 1960 a alguseks saadi sõjajärgseid traditsioone jätkata, 1970 - Tammsaare ekraliseeriti või maitea mis sõna see oli. Olümpiamängud - purjeregatt, hakati ehitama
annaabi.ee 
