Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mobiilsed operatsioonisüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakendus, android, telefonid, nutitelefon, menüü, maemo, samsung, versioon, bada, phone, symbian, nutitelefonide, tahvelarvuti, iphone, brew, rakendused, androidi, windows, seadmes, apple, uusim, seadmetes, itunes, programmid, flash, smart, sense, veebilehitseja, linux, mobiilsed, sony, ericsson, motorola, nendest, populaarne, lõpmatu, linuxil, gmailNutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Erich Kivi G1D ANDROID NUTITELEFON Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ANDROID AJALUGU.............................................................................................. 4 2.ANDROIDI VERSIOONID....................................................................................... 5 3
..............................................................................................5 2.1. Koduekraan.................................................................................................. 5 2.2. Seade........................................................................................................... 5 3. Rakendused........................................................................................................................................7 3.1. Android Marketist...................................................................................... 7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................................8 Kasutatud allikad:...................................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Androidi operatsioonisüsteemi
Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral “find a file” käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh’i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise
Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise
1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3.5, mille juures oli Microsoft erilist rõhku pannud kiirusele, millest ka koodnimi "Daytona" (vastava nimelise ringraja järgi USAs, Floridas). 1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC- DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 19901994. Windows 3.0 oli esimene õnnestunum Windowsi versioon. Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24
6 Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa tegelikult "pilves", sest kogu tegevus toimub Sinu veebilehitsejas (brauseris). GMail'i abil saad Sa peale tavapäraste Emailide vahetamise teha ka palju muid asju ja ta omab näiteks selliseid lisavõimalusi: Conversation, Google Buzz, Google Chat, Voice & Video Chat, Phone calls in Gmail; Sa võid sealt meilipostkastist minna otse Google Calendar, Google docs, Picasa Web Albums ja Google Reader veebilehtedele. Sa saad oma GMail meilipostkastist minna näiteks sellistesse Google pilverakendustesse nagu YouTube, Google Maps, Google Sites (free) jne. Kõikide nende töö baseerub pilvetehnoloogiale. Kui Sa töötad nendega, siis piisab Sulle ainult internetiühendusest ja brauserist, kogu ülejäänud tegevus toimub
Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest.
· Kasutaja logib klientmasinasse sisse nime ja parooliga · Kasutajal on ka NIS+ parool (enamasti sama, mis harilik parool) · NIS+ paroolist tuletatakse DES võti (40 bitti entroopiat - 240 pole tänapäeval enam keeruline brute force'iga järele proovida) · Avalikust NIS+ tabelist saadakse oma Diffie-Hellmanni võtme krüptitud salajane osa · See krüptitakse lahti ning selle abil saadakse juurdepääs NIS+ serverile (saab oma parooli vahetada jms) Kerberos (tänapäeval versioon Kerberos 5, alla selle pole turvaline) · Korraliku krüptoga võrgus autentimise süsteem · Süsteemis on kliendid (kasutajad ja programmid) ning teenused · Kliente ja teenuseid kokku nimetatakse osapoolteks (principal) · Osapooltele antakse nimed järgmisel kujul: nimi[/täpsustus]@piirkond. Näiteks [email protected], mroos/[email protected] · Täpsustusega nimi on sõltumatu ilma täpsustuseta samast nimest · Kliendid kasutavad enda teenustele autentimiseks pileteid (ticket)