Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest.
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus
kelle arengut võivad arvutid kahjustada. Väikelaps võib arvutit kasutada lühikest aega ja pausidega. Uurimused on näidanud, et tavaliselt veedavad 2-7aastased lapsed keskmiselt 11 minutit päevas arvuti ees ning üle 3 tunni vaatavad televiisorit ja videoid. Kuidas mõjub väikelapse arengule arvutikasutamine? Uurimused on näidanud, et 4aastased lapsed, kes kasutasid arvuteid, olid oma arengus märksa kõrgemal tasemel intelligentsuses, mitteverbaalsetest oskustes, struktuurilises teadmises, pikaajalises mälus, käelises osavuses, verbaalsetes oskustes, probleemide lahendamise oskustes, võrreldes nende lastega, kes arvuteid ei kasutanud. 6. Õpiraskused ja ennastjuhtiv õppimine miks ja kuidas? (M. Martinson) Millised on õppiva isiksuse individuaalsete õpisituatsioonide kujunemise eeldused? Õppesituatsioonides põimub individuaalne ühisega ning pannakse alus peagoogilisele
kaasneda vääritimõistmist. Erinevate pooside tähenduse tundmine annab eelise konfliktidest hoidumisel, suhtlemisprotsessi edukal juhtimisel ning enda ja teiste analüüsimisel. Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni. 1.2 Kehakeele lugemine Kehakeele tõlgendamisel on verbaalse ja mitteverbaalse osa kokkulangevuse arvestamine sama oluline kui zestiklastri mõistmine. Suhtlemist saab nimetada edukaks sel juhul kui liigutused toetavad sõnu. Emotsioonide tõlgendamisel tuleb kaasata ka situatsiooni eripära. Kui tekib lahknevus inimese sõnade ja liigutuste vahel, siis situatsiooni analüüs näitab, et
Vaimne iga. Individuaalsed testid. - Binet-Simeon'i intelligentsustest (koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W. Stern arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne 59. Rühmatestid Eesti koolides. - Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest - Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest. 60. Ühe geeni haigused. - PKU (fenüülketonuuria) - Fragiilse X-i sündroom - MECP2 (Rett'i sündroom) - LNS (Lesch-Nyham'i sündroom) - DMD (Duchenne lihasdüstroofia) - NF1 (neurofibromotoos tüüp 1) jm haigused (teada üle 250 geeni) 61. Fenüülalaniini metabolismihaigused. Fenüüketonuuria,
määramiseks, eraldada rumalad targematest o Stanford-Binet skaala (1916) Mõõdab hästi lapse võimekust (näiteks 6-aastane on 8-aastase tasemega) IQ (intelligentsuse kvoot) o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) o Numbriline võimekus (jadade lahendused)
Stanford-Binet skaala 1916 mõõdab hästi lapse võimekust, nt 6-aastane on 8-aastase tasemega, pole perekondlikku pärandumist. 298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki intelligentss testid- koosnevad nii verbaalsetest kui mitteverbaalsetest ül, 8 laadi ül 300. Ühe geeni haigsed: Fragiilse X-i sündroom, fenüülketonuuria, Rett´i sündroom, Lesch-Nyham´i sündroom, teada üle 250 geeni (sündroomi), üldiselt tekivad de novo 301. Fenüülalaniini metabolismihaigused: fenüülketonuuria (fenüülalaniini ülehulk), türosinoos (vaimne alaareng), türosineemia (vastsündinute hukkumine), alkaptonuuria (osade kudede värvmine mustaks nt liigesed, kõrvad), albinism (pigmendi
Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid (3). 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid (5). Tegemist on mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud ühel ja samal põhimõttel ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete
nädalasel turismireisil vaatamisväärsused, kaunis loodus, eksootilised inimesed ning erilised toidud tekitavad meis vaimustust ning uudishimu. Kodumaa ununeb ning uuest keskkonnast nähakse vaid meeldivaid külgi: 2ndl jooksul, mõnedel võib see etapp kesta aga kuid. 2. Tüdimus.kui peale hakkab tulema elu rutiin ja kui on vaja nagu selgeks teha mitmesuguseid sügavamaid probleeme. sh keeleoskus. raskused kohanemisfaasis tulevad just sellest, et ei saada aru uue kultuuri mitteverbaalsetest sõnumitest:keha liigutused, näoilmed, hääletoon, riietusSelliseid probleeme tekib tavaliselt senikaua, kuni hakatakse mõistam teatavaid kultuuri sügavamaid seoseid 3. Omaksvõtmine: algab sellisest arusaamisest, et keskkond teie maitse kohaselt ei muutu, vaid te peate ise sellega kohanema.Paremaks muutub asi siis, kui võetakse omaks tõsiasi, et keskkonda ei tule muuta vastavalt oma soovile, vaid et ise tuleb muutuda.Huumorimeel
Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäreste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga paljuhuvitavat ja vajalikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. Kehakeele väljendusvahendid on: 7 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · Kehahoid (sirge, rühikas, vaba, sõdurlik, jäik, küürus, lodev) · Näoilme (aval, ilmekas, lõõgastunud. naeratav, tõsine, morn, tusane, karm)
2. Pettumus ja kaitsemehhanismid. Algusinnustus lõpeb, kui tuleb argipäev. Keeleoskus, mis alguses edenes kiiresti, ei arene enam. Õppimine vajab pingutust. Poes, koolis, tööl tekib suhtlemisraskusi. See, millesse alguses suhtuti huumoriga, ei aja enam muigama. Olukorras, kus isa on tööl ja ema tegeleb majapidamisega, kogeb pettumust varem naine. Pereasju ajades puutub ju naine sagedamini kokku igapäevaelu ja kohalike inimestega. Oma kultuuris saame mitteverbaalsetest sõnumitest aru vaevata: me oskame tõlgendada keha asendeid, ilmeid, käte liigutusi, riietuse ja hääletooniga seotut. Keha keel õpitakse selgeks koos kõnega, ja samas kultuuripiirkonnas kasutatakse seda samal moel. Kommunikatsiooniteooriate* kohaselt toimub 75% inimestevahelisest suhtlusest mittesõnaliselt. Vestluspartnerilt saame pidevalt kõrvalsõnumeid, mille põhjal teame, kas ta on meist aru saanud, kas ta peab meie sõnumit oluliseks, mis meeleolus ta on jne
● Vastastikkus on eriti oluline suhte alguses Suhtlemine. Vajalik kõikidel suhte perioodidel. ● Õnnetute suhete peamiseks faktoriks on kommunikatsiooni probleemid ● A. Beck (1988).“love is never enough“ – sagedased kommunikatsiooni probleemid: 1. Teiste inimeste „mõtete lugemine“ ehk tean mida ta mõtleb – teen järeldusi selle põhjal. 2. Enda mõtete ja tunnete mitte avalikustamine, sest teistele peavad need olema juba arusaadavad mitteverbaalsetest signaalidest. Inimestevaheline agressioon. ● Füüsiline või verbaalne käitumine, millega kavatsetakse teisele inimesele haiget teha ● Agressioon võib olla olukorrale kohane ning ennast kaitsev (enesekaitse) ● Instrumentaalne agressioon – agressioon on vahend erinevate eesmärkide saavutamiseks. ● Ekspressiivne agressioon – ainukeseks eesmärgiks on teistele haiget teha. Impulsiivne või emotsionaalne käitumine. Kas agressiivsus on kaasasündinud?
Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäraste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga paljuhuvitavat ja vajalikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.sekretär.ee 2. www.riigikantselei.ee 25
Kõigepealt uuritakse valja keskmine tulemus mingis normgrupis (naiteks samaealistel lastel) ja sellele omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ vaartused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskvaartusest (IQ 100) uhe standardhalbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ulesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles konkreetses testis olevaid ülesandeid, vaid testitulemuse alusel püütakse hinnata inimese üldist
maksimaalne suurus. Elektroonilise kirjaga täidetavate (com, bat, exe jmt.) programmide saatmine ja nende käivitamine arvutis on enamasti firmades taunitav nähtus (Muusikaga pildikesed jms. staff, mida käivitatakse võrgust laadimise põhimõttel) 50 3. Suhtlemine telefoni teel Ka telefoni teel suheldes tuleb kinni pidada kõigist verbaalsetest ja mitteverbaalsetest suhtlemisreeglitest. Hoolimata sellest, et klient Teid ei näe, annab õige kehahoiak juurde Teie häälevariatsioonidele ja edastab kuulajale Teie tegevusi, mõtteid. 3.1 Kõne ettevalmistamine Kellele helistan? Milline on parim kõne aeg? Milline on kõne eesmärk? Millised on võimalikud vastuväited? Kuidas need vastuväited ennetada? Milliseid abimaterjale vajan? 3.2 Telefonivestluse põhitõed Et tunda end kindlalt, valmista telefonikõne ette
kui on vaja nagu selgeks teha mitmesuguseid sügavamaid probleeme. Ka keeleoskus, mis esialgu lisandus väga kiiresti enam nii kiiresti ei kasva, vaid nõuab palju enam pingutusi. Inimene mõistab et see uus maa jääb talle kauaks ajaks koduks ja seetõttu hakkab tekkima teatav tüdimus. Inimesed, kes on juba pikemat aega töötanud välismaal, ütlevad, et suuremad raskused kohanemisfaasis tulevad just sellest, et ei saada aru uue kultuuri mitteverbaalsetest sõnumitest (Raunio,1988:80). Oma kultuuris me oskame neid tõlgendada: keha liigutused, näoilmed, hääletoon, riietus jne. Selliseid probleeme tekib tavaliselt senikaua, kuni hakatakse mõistam teatavaid kultuuri sügavamaid seoseid - kuidas ümbritsevad inimesed mõtlevad jne. See tüdimus mis tekib, elatakse välja selle kultuuri peal, kus ollaks. Võidakse seltsida ka ainult kaasmaalastga. Siis eristutakse peaaegu täielikult kohalikest ja nende kultuurist
väääga vajalik) 21. McKay, M.,Davis, M.,Fannig,P. Suhtlemisoskused. 22. Mänd, R. Elukunstnikud. 23. Norwood Naised, kes armastavad liiga palju (ei ütlemisest, enesekehtestamise põhimõtetest) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 132 Kirjandust suhtlemise kohta 24. Parkinson, A. Ära löö känguru jalaga 25. Pease Kehakeel (piltidega mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest) 26. Pease, A. Küsimused ongi vastused 27. Pree, S. Sotsiaalpsühholoogia 1 - Suhtlemispsühholoogia vt. www.web.zone.ee/sirpre 28. Rosenberg, Marshall B. Vägivallatu suhtlemine: elu keel Tallinn, 2005 29. Samel, E. Suhtlemine keskastme juhi proovikivi 2005 30. Schiffmann, S. Telefonimüük. - Tea 31. Shapiro, D. Konfliktid ja suhtlemine: teejuht konfliktide labürindis 32. Shostrom, E.L. Kuidas ära tunda manipulaatorit? 33
keda on mõtet koolitada ohvitserideks ning allohvitserideks. 1920-tel võeti need testid ning nende testide versioonid laialdaselt kasutusel firmades ja valitsusasutustes teenistujate töölevõtmiseks ja kuni tänapäevani on see intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles konkreetses testis olevaid ülesandeid, vaid testitulemuse alusel püütakse hinnata inimese üldist arutlus- ja mõtlemisvõimet ning
annaabi.ee 
