2. praktiline töö Tagasisidestatud süsteemi süntees ja analüüs 1. B=[1;1] C=[0 1] Sel juhul on süsteem juhitav ja jälgitav 2. eig(A) ans = -2 1 Mittestabiilne, kuna 1 pole negatiivne 3. y()= 4 .Polünoomi valik ksii = 0.999 Sel juhul stabiliseerub graafik aeglaselt ning võngub nõrgalt. 5. Tagasisidestatud süsteemide süntees L=place(A',C',P)' L = 12.6837 5.0000 K=place(A,B,P) K = 15.3673 -10.3673 6. Süsteemi väljund käitub, nagu tabelis nõutud 7. Tagasisidestatud süsteem on stabiilne, erinevalt algsest süsteemist
Palun esitage erinevad vaated (max 10p) Reaalajasüsteemid on täpsemal vaatlusel tegelikkuse uus komponent (s.o. mitte mudel, ega ka mitte mudeli mudel), mis toimib iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate reaalse maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada viimaste käitumist. Reaalajasüsteem koosneb tegelikku maailma sisseehitatud arvutist, andurite ja täiturite võrgust, ja programmidest. Näiteks, aerodünaamiliselt mittestabiilne lennuk ja mittestabiilne keemiline reaktsioon on realiseeritavad vaid tänu arvuti aktiivsele sekkumisele. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast (inim- operaatorist) ning teeb tema ette seatud ülesannete täitmiseks omi otsuseid. Küllalt sageli on need otsused siiski vaid taktikalised, strateegilisi otsuseid teeb inimene, ka uusi eesmärke formuleerida lubatakse enamasti vaid inimesel. 8/10 [ alternatiivsed vaated (kobarad)? ] 2. Mida tähendab termin "käideldavus"
koosntuumeb prootonitest ja neutronitest. Neid mõlemaid nimetatakse nukleonideks.Prooton: laeng +e, mp = 1836 me, kus me on elektroni mass.Neutron: laeng 0, mn = 1839 me, mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks.Tuuma laeng on +Ze , kus Z on laenguarv e. järjenumber, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Neutronite arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A = Z + N .Tuumi, mille Z on ühesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks. Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. On olemas isotoope, mis iseenesest muutuvad mõneks teiseks isotoobiks. Nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks
Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m Prooton Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z. Neutron Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil voib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tahistatakse tahega N. Suure labitungimisvoimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 minutit). Laenguarv Prootonite arv tuumas, tahis Z Prootonite arvu muutudes tekib uus element (nait. radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). A Tuuma tähis Z X X keemilise elemendi tahis A massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z prootonite arv 16 Naiteks: 8 O 8 - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D
Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks. Massiarv prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Prootoneid ja neutroneid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumajõud - nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmõju jõud (tuumajõud), mis ei lasenukleonidel eemalduda kaugemale
(tundlikkus). 5.2 Vabaliikumine- on seotud süsteemi algolekuga x(0) Sundlliikumine on seotud sisendiga u(t). 5.3 Tasakaaluolek - Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. 5.3 Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides. -A.Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskontseptsioon, mis põhineb häiritud ja häirimata (e. nominaalse) liikumiste (üldises mõttes nii tasakaalu kui ka ajaliste muutumisprotsesside) võrdlemisel
) Vabaliikumine- Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine- Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). Tasakaaluolek- Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides- Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskonseptsioon pohineb hairitud ja hairimata liikumiste võrdlemisel. Süsteem on stabiilne, kui alghetkel olnud häiringu põhjustatud edasine häiritud liikumine püsib mistahes järgneval ajahetkel häirimata liikumise teatavas läheduses, mille piire saab häiringust
+ e -(t -1) - e 0,5( t -1) cos 3 (t - 1) + 3e 0,5(t -1) sin 3 (t - 1) 1(t - 1) 2 2 Saab kontrollida, et h(t ) = g (t ). Siirdeprotsessi kirjeldavates valemites esineb eksponent positiivses astmes e 0,5t , järelikult on antud süsteem mittestabiilne ja piirväärtusteoreemid ei kehti. Kui u (t ) = sin t , siis leiame süsteemi väljundi y (t ), eeldades mittenulliseid algtingimusi: y (t ) = y s (t ) + y v (t ) 2 s 2 + 3se - s 2s 2 3s Ys ( s ) = 3 = 3 + 3 e -s ( s +1 s +12 )( ) ( s +1 s +1 2 )(
Kui selles piirkonnas arendada olekuvõrrandite
funktsioonid Taylori ritta
tasakaalupunkti xiO...xnO ümbruses, saame stabiilsus üldjuhu:
Kuna valemi esimene liige on tasakaalupunktis null ning jääkliiget võib tasakaalupunkti läheduses Iugeda tühiseks,
saame lineariseeritud süsteemi valemi:
4.4 Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides Pidevaja puhul: det[sE-A]=O E- si omaväärtused
.Kui Si<0, siis on süsteem stabiilne. Kui Sj>0, siis on süsteem mittestabiilne. Stabiilsuse piir
Mittestabiilne Stabiilne diskreetaja puhul:det[zE-Ad]=O E - zi omaväärtused
Kui |zi|
troopikas on kõikjalpiisavalt ressurrsse, mistõttu valikusurve on seal pigem koha peal tarbimise suunas, mitte levila laiendamise (ja uute „jahimaade” avastamise) suunas.Samas kui suurematel laiuskraadidel on tingimused karmimad ja otsitakse pidevalt uusi ja paremaid elupaiku ja kasvukohti. Kooseksisteerimise mehhanismid taimedel-Stabiilne kooseksistents- Pikaealised, sessiilsed liigid.Piiratud liigifond näiteks puud,Mittestabiilne KE-Lühiealised liigid.Suur liigifond,Näiteks niidutaimed,Võrdsustav KE,Stabiliseeriv KE,Mittefluktueeriv KE-Malelaua muster,Fluktueeriv KE- Pesastunud muster Liigifond ehk miks elab koos nii VÄHE liike? Ökoloogilised protsessid: • konkurents • stress • heterogeensused Levikuprotsessid: • liigifond • kauglevi Evolutsioon ja ajalugu: • niši konservatism • biogeograafiline hõimlus • geoloogiline ajalugu
Sundliikumine: Sundliikumine ehk sunnitud liikumine näitab, kuidas süsteemi sisend mõjutab tema väljundit. Sõltub sisendist u(t). Tasakaaluolek: Tasakaaluolek on süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides: A.Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskontseptsioon põhineb häiritud ja häirimata liikumiste (üldises mõttes nii tasakaalu kui ka ajaliste muutumisprotsesside) võrdlemisel. Süsteem on Ljapunovi mõttes stabiilne, kui alghetkel olnud häiringu põhjustatud edasine häiritud liikumine püsib mistahes järgneval ajahetkel häirimata
takistuse R1 D.D1 avanema, tema väljund läheb nulli ning kogu skeem käivitub edaspidi normaalselt. induktiivsus on väike on impulsid lühemad kui suur siis pikemad. Samal ajal mida suurem on tüürnurk Ootemultivibraator: Ootemultivibraator ehk multivibraator oote reziimis on lülitus mille üks asend on seda lühem on vooluimpuls. Suurendades koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel stabiilne ja teine mittestabiilne. Selles stabiilses asendis võib olla lülitus kuitahes kaua. Mittestabiilsesse katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu asendisse viiakse lülitus sisend impulside toimel. Selles mittestabiilses asendis viibib ootemultivibraator impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud lülitustes toimuvate protsesside ajaks ja nende lõppedes tagastus lülitus algasendisse
aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron 1920.a. hüpotees E. Rutherford 1932.a. J.Chadwick katseline tõestus (berülliumi aatomi tuumasid pommitatakse -osakestega, eralduvad neutronid) Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 minutit). Laenguarv Prootonite arv tuumas, tähis Z Prootonite arvu muutudes tekib uus element (näit. radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). Tuuma tähis - X X keemilise elemendi tähis A massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z prootonite arv Näiteks: O - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel:
t.inimesest sõltumatult) ühenduses lähteinformatsiooni allikaga, sageli ka arvutustulemusi kasutava loodusliku või tehisobjektiga. 84. Mis teeb arvutisüsteemist reaalajas töötava arvutisüsteemi? (?) Reaalajasüsteemid tegelikkuse uus komponent toimib iseseisvalt reaalses maailmas. Reaalajasüsteem koosneb tegelikku maailma sisseehitatud arvutist, andurite ja täiturite võrgust, ja programmidest Näiteks, aerodünaamiliselt mittestabiilne lennuk ja mittestabiilne keemiline reaktsioon on realiseeritavad vaid tänu arvuti aktiivsele sekkumisele. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast (inim-operaatorist) ning teeb tema ette seatud ülesannete täitmiseks omi otsuseid. 85. Reaalajasüsteemide klassifikatsioon lähtudes piiraegadest. Nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): 1. Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav 2
signaali erinevuse korral väljundsignaal võrdne toitesignaaliga.
5. võrdleb omavahel kahte pinget(üks neist tugipinge) Väljund U+max ja U-max
vahel, kui Usis
võimendite sagedusomadused. Seejuures ilma tagasisideta opvõimendi on väga suure võimendusteguriga ja ta võib väga kergesti minna genereeima. Automaat reguleerimissüsteemides kaob süsteemi stabiilsus ja ta lakkab töötamast. Joonis 2.10.1 Graafik Automaat reguleerimise teooriast on teada, et süsteem kaotab stabiilsuse kui amplituudi sageduskarakteristika lõikub null joonega suurema kalde all kui 20dB/dekaadi kohta. Seega on korrigeerimata opvõimendi mittestabiilne. Stabiilsuse saavutamiseks lisatakse opvõimendile väljastpoolt kas mõned kondensaatorid või RC ahelad nende korrigeerimis elementide vajadus ja väärtused antakse opvõimendite kasutusjuhendites või kataloogis. Uuematel opvõimendidel (osad) vajadus väliselt korrigeerimis elementrde elementide puudub sest nad on opvõimenditele sisse ehitatud. Korrigeerivate elementide toimel muutub sageduskarakteristika kuju täpsemalt tema kaldenurk null joonega
11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes'i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise
11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes’i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise
Kui reaktsioon toimub standardtingimustes (298 K; 1 bar; 1M) siis saame kasutada standardset reaktsiooni Gibbsi energiat: Go = nGmo (saadused) - nGmo (lähteained) Gfo on aine tekke standardne Gibbsi energia, mille arvutame analoogselt Hfo-ga: lahutame aine Gibbsi energiast seda moodustavate puhaste lihtainete Gibbsi energiad. Aine on termodünaamiliselt stabiilne, kui selle Gfo on negatiivne, kui see on positiivne on mittestabiilne- on kalduvus laguneda lihtaineteks. See lagunemine võib olla aeglane: vastavaid aineid nimetatakse mittelabiilseteks, püsivateks või inertseteks. Ained mis lagunevad kiiresti on labiilsed või mittepüsivad (nt radikaalid). Mittepaisumistöö on nt mehaaniline või elektriline töö, aga samuti uute keemiliste sidemete moodustamiseks kulutatav energia. Bioenergeetika aluseks. NÄIDISÜL ALATES MIS TEMPIST JNE 8. & 9. PEATÜKK FÜÜSIKALINE JA KEEMILINE TASAKAAL
minema. Võnkumise korral võivad võnked kesta muutumatu amplituudiga. Sel juhul töötab süsteem stabiilsuse piiril. Tavaliselt võnkeamplituud kasvab. 6 Automaatreguleerimissüsteemi stabiilsus oleneb nii objekti kui ka regulaatori dünaamilistest omadustest ja nende kokkusobivusest. Üks ja sama süsteem võib olla stabiilne või mittestabiilne olenevalt regulaatori häälestamisest. Stabiilsuse kadumise oht on iseloomulik suletud süsteemidele, kus põhitagasiside võib lakata õigesti toimimast. Võnkumiste ja võimalike mittestabiilsuste põhjuste selgitamiseks vaatleme vee temperatuuri reguleerimist, kus külma vette lisatakse kuuma vett. Temperatuuriandur asub reguleerimisklapist teatud kaugusel allavoolu. Kui reguleeritud vee temperatuur külma vee temperatuuri järsu alanemise tagajärjel
toimetuleku- ja kiindumise stiilid o Pere: vanem-laps suhted, vanemlik stiil, pere ühtsus, rutiinid, toetus, ressursid o Välised: sõprus, õpetaja toetus, kooli ressursid, organiseeritud tegevused, kogukonna ühtsus Laste väärkohtlemine Raputatud lapse sündroom (RLS/SBS) o Eestis 40,5:100 000 <1a, mujal 27:100 000 <1a o Oht suurem kui P, <1a, rahutu, EV, mitmik, noor ema ja mittestabiilne pere o 75 % kahjustused erinevas ulatuses ja kombinatsioonis o Surm; halvatus; epilepsia; VAM, kog. Häired; psüühikahäired; pimedaksjäämine; käitumisprobleemid Institutsioonis kasvamine Ceausescu (Rumeenia) 1966 poliitika The Bucharest Early Intervention Project Arengu mõjutajad o hoolitsuse tase, isolatsioon, arengu jälgimise tase Sotsiaalsete ja käitumisprobleemide risk
Kui eritransistorid suletud oleku kestusel on võrdsed st. C1 RB 2 = C2 RB1 , siis on meil tegemist sümeetrilise multivibraatoriga, mille väljundpinge impulsi kestvused on võrdsed. Kui see nii ei ole, siis on tegemist mittesümeetrilise multivibraatoriga. Rakenduselektroonika 30 3.4. Ootemultivibraator Ootemultivibraator erineb omavõnkelisest multivibraatorist sellepoolest, et tal on üks stabiilne ja üks mittestabiilne asend. Stabiilses asendis on ta nn. ooteasendis, kus ta võib olla lõpmata kaua, sisendimpulsi toimel viiakse aga lülitus mittestabiilsesse asendisse, kus ta viibib lülituse parameetritega määratud ajavahemiku võrra. Selle oleku vältel formeeritakse väljundimpuls. Seega väljundimpulside sagedus sõltub sisendimpulside sagedusest nende kestus ja amplituud aga lülituselementide valikust. ..... R1 ja R2 antakse VT1 baasile suhteliselt madal pinge nt: 0,5 kuni 1V Samal ajal
Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Mv=PY 24 8.8. Rahanõudluse ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsuse mõjutegurid Mida kõrgem intressimäär, seda väiksem raha nõudlus. 8.9. Rahapoliitika käsitluse erinevused keinistlikus ja monetaristlikus teoorias Keynesi arvates on L-kõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates mitteelastne ja stabiilne. Keinsistide arvates on rahal palju asendajaid ja inimesed lülituvad kergelt ühelt aktivalt teisele. Monetaristid rõhutavad raha kui vahetusvahendi funktsiooni ja seega pole raha ka eriti asendatav 8.10. Raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis sõltub muutustest valuutareservides ja reservvaluuta kursist teiste valuutade suhtes. 8.11. Kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid ja põhimõtted
Pauli) printsiibile, mille kohaselt ei saa aatomis olla kaht elektroni ühesuguse kvantarvu komplektiga. See tähendab, et ühel orbitaalil, mille energia on määratud kvantarvude n, l ja ml kindlate väärtustega, saab olla 2 elektroni mille s = -1/2 või +1/2. 11.3. Tuumamudel Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Neid mõlemaid nimetatakse nukleonideks. Prooton: laeng +e, mp = 1836 me, kus me on elektroni mass. Neutron: laeng 0, mn = 1839 me, mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 minutit). Tuuma laeng on +Ze , kus Z on laenguarv ehk järjenumber, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Neutronite arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A=Z+N. Kui suur on aga tuuma mass kilogrammides? Selleks tuleb massiarv korrutada aatommassi ühikuga (amü,), mis on võrdne 1/12 süsiniku tuuma massist: 1 amü = 1,66 . 10 27 kg.
annaabi.ee 
