LPI - logistilise suutlikkuse indeks (logistics performance index) LSP - logistikafirma, logistikateenuste osutaja (logistics services provider) LTL - täisautokoormast või -vagunist väiksem saadetid (less than truck load) MRP - materjalivajaduse plaanimine (material requirements planning) MRP II - tootmisressursside plaanimine (manufacturing resource planning) NVOCC - laevu mitteomav mereveoteenuste osutaja (non vessel operating common carrier). Kasutatakse ka lühendit NVO OTIF - klienditeeninduse mõõtarv, mis kombineerib õigeaegselt kohale toimetatud ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed. (on time in full) PLM - toote olelusringi haldamine (product lifecycle management) QR - kiirreageerimine (quick response) - tarnekontseptsioon RFID - raadiosageduslik tuvastus (radio frequency identification)
Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus
Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad. Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted tootjate vahelised suhted see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. · Ekspluateerimine: Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi
selle isiku eeldatava käibega ning sotsiaalse välimusega; · enne laenu või liisinglepingu sõlmimist on oluliselt suurenenud laekumised tavapäraselt madala sissetulekuga või sissetulekuta isiku kontole; · ühele kontole tehtud mitmed sularaha sissemaksed lühikese ajavahemiku jooksul, mis kokkuvõttes moodustavad suure summa; (muud ebaharilikud tehingud pangakontol) · asutusele on saanud teatavaks, et deebet- või krediitkaarti kasutab selleks õigust mitteomav isik Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral · Kui kohustatud isik tuvastab toimingu, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele on ta kohustatud sellest viivitamata teatama rahapesu andmebüroole. · Kohustatud isik, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata igast tehingust, kus rahaline kohustus on üle 500 000 krooni, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena.
Tõkestamata hulgad on lõpmatud vahemikud. arvu a ümbrusesse (a , a + ). Jada piirväärtust tähistatakse lim x n = a
2. Sõnastada arvu -ümbrus, arvu parem- ja vasakpoolne ümbrus. 11. Koonduva jada ja hajuva jada mõiste.
kuitahes v aikese positiivse arvu korral saab n aidata sellist suuruse x v a Koonduv jada- lõplikku piirväärtust omav jada. Hajuv- mitteomav.
a
rtust, millest alates k oik j argnevad muutuva suuruse v a artused kuuluvad 13. * Öeldakse, et jada (Xn) on tõkestatud, kui leidub selline arv M>0, et |Xn|
arvu a u mbrusesse (a - , a + ), st rahuldavad v orratust |x - a| < .
Humanistlik- empaatiline mõistmine, tingimusteta positiivne suhtumine, loomulikkus Empaatiline mõistmine(teise tunnete läbielamine+teise kingades olemine): 1. Idenifikatsioon, mille käigus pööratakse tp partnerile/kliendile 2. Liitumine- teise kogemus muudetakse enda omaks identifitseerimise kaudu 3. Peegeldus- teise inimese kogemuse kogemina samal ajal enda kogemustega 4. Lahutus- asutakse taas eraldi positsioonidele Tingimusteta positiivne suhtumine (mitteomav) soojuse aste+ suhtumise tingimusetus (aktsepteerimine kui'deta) Konguruentsus e. Loomulikkus partner on suhtes vaba (rollivaba), sügavalt ta ise oma tegelike kogemustega Suhted: areng:püsisuhe 1. Astme teooriad(romantilised suhted ja sõprussuhted) a. Filtri teooria i. Demograafiline sarnasus ii. Väärtussüsteemi srnasus iii. Interpersonaalne stiili sarnasus ja täiendamine
on loomult juba seatud valitsema, aga sedasorti valitsejad olevat elanud vaid kauges minevikus, muistsete kangelaste päevil. Aristokraatia ehk kus valitsemisvõim voorusliku vähemiku käes, kes on juba sündinud valitsejatena ja saanud juba varakult sellekohast haridust Vabariik ehk politeia on valitsemisviis, kus võimu teostavad vooruslikud ja võrdsed kodanikud, kes on hariduslikult, majanduslikult või sünnilt juba paremad kui kodanikuõigusi mitteomav rahvamass. Ekslikeks või valedeks peab ta: Türanniat, sest seal üksikisik teostab oma piiramatut võimu- vaatamata sellele, kas ta on kõlbeline või mitte. Ühtki türanni pole iial huvitanud teiste inimeste või laiema rahvahulga arvamus ja üldine heaolu. Oligarhia, kus võim on majanduslikku ladvikusse kuuluva kildkonna käes ja kes peavad silmas ainult oma isiklikke või oma kitsama ringkonna materiaalseid huvisid ja ei ole võimelised mõistma laiemate rahvamasside vajadusi.
Mõnevõrra sarnaneb see nn advokaadimonopolile, kuigi erisuseks on kahe õigusteenuse osutajate kategooria olemasolu ning isiku võimalus kohtu loal endiselt kasutada protsessis esindajana advo- kaadiks või õigusnõustajaks mitteoleva isiku, koguni mittejuristi teeneid, kui tegemist on näiteks sõbra abistamisega. Oluline on hoopis see, et kutsetegevusena ei tohi edaspidi õigusteenuse pakku- misega tegeleda advokatuuri mittekuuluv või õigusnõustaja kutsetunnistust mitteomav isik. Eesmär- giks on olukord, kus õigusliku probleemiga kimpus olev inimene võib astuda sisse ükskõik millisesse büroosse ning alati eeldada, et ta saab sealt asjatundlikku juriidilist nõu. 5 RTL 2001, 37, 510. 6 Kindlasti tuleb aga tunnustada Eesti Juristide Liidu tegevust tema ümber koondunud õigusbüroode juristide süsteemse koolituse organiseerimisel.
Enne tegevuse alustamist on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima: (MKS § 18 lg 1 p-d 1-5) juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse; mitteresidendist juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse; notar ja kohtutäitur. Kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima: (MKS § 18 lg 11 p-d 1-2) mitteresidendist tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus,
kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja, mitteresidendi maksuesindaja, mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega, keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. REGISTREERIMINE EMTAs: Enne tegevuse alustamist: juriidiline isik, keda ei kanta Eestis muusse registrisse; välismaa juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse, kaudu; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta registrisse; notar, vandetõlk ja kohtutäitur. 10 kalendripäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates: Mitteresidendist tööandja; seltsing, ühisus vm juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus. Vabatahtlik: FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa. Lõpetamisest, tegevuskoha
alguses identifitseeritakse end teise kingades, nii et tema kogemus muutub minu kogemuseks)(ajalises järjekorras): 1. Identifikatsioon, mille käigus pööratakse tähelepanu partnerile/kliendile 2. Liitumine- teise kogemus muudetakse enda omaks identifitseerimise kaudu 3.Peegeldus- teise inimese kogemuse kogemina samal ajal enda kogemustega 4. Lahutus- asutakse taas eraldi positsioonidele. *Tingimusteta positiivne suhtumine (mitteomav soojuse aste + suhtumise tingimusetus (aktsepteerimine ilma „aga, kui“-deta). *Kongrugentsus ehk loomulikkus (partner on suhtes vaba (rollivaba), sügavalt ta ise oma tegelike kogemustega). Aga suhtepsühholoogias: väited (müüdid): *tõeline suhe kestab kogu elu *kui inimene on suhtes õnnetu, siis ta peaks suhte katkestama *kui inimene on suhtes õnnelik, siis mikski ega keegi pole sellega seotud *suhe lõppeb, kui armastus kustub.
võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas? § 1031 Nt A-l nõue B vastu, A loovutab nõude C-le, B täidab kohustuse C-le ära. Tegelikult A-l ei olnud B vastu nõuet. B võib esit tagasinõude nii praeguse kui ka endise võlausaldaja vastu. 60. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andud vara üle isikule, kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust? 6 küs SK kohald eriprob Kui esindusõigust mitteomav isik sõlmib tehingu ja võtab vastu täitmise, siis tehingu kehtetuse korral saab esindatava lugeda rikastunuks ainult juhul, kui esindaja andis talle üle soorituse eseme. Nt A müüb B-le auto, mis kuulub C-le. A esineb C esindajana. Annab auto üle, B maksab raha A-le. Kui A ei anna raha C-le, siis ei loeta C-d rikastunuks. B-l puud C vastu nõuded. Esindusõ-se puud tõttu on ML tühine, samuti käsutustehing. C võib B-lt omandit tagasi nõuda. A on rikastunud, aga B ei ole teinud A-le
tootmissuhted toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas kapitalistlik ühiskond. Kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad ja kapitali. Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu · Ekspluateeriminee tööline ja kapitalist astuvad omavahel toomissuhetesse. Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast, et tahab kasumit
§ 219 lg 1 sätestab ostjale ülevaatamise kohustuse, mis kohaldub ainult majandus- ja kutsetegevuses. Müüja vastutuse välistus tuleneb § 218 lg-st 4, kus ostja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. Antud juhul O ei olnud sellest teadlik, seega välistust ei eksisteeri (O pidi puudused ülevaatuse käigus tuvastama, varjatud vs. äratuntav, varjatud on puudus, mida eriteadmisi mitteomav isik ei avastas asja tavapärase välise ülevaatuse käigus. c. Täiendav kokkulepe: § 106 O ja M leppisid kokku, et M ei vastuta asja võimalike puuduste eest. § 221 lg 2 alusel on selline kokkulepe tühine, kuna M teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. 4. ÕKV: a. § 222 lg 1 alusel saab O nõuda asja parandamist või asendamist (täitmisnõue, v.a, kui see ei ole M-le põhjendamatult ebamõistlik
Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass o Tootmisvahendeid mitteomav klass. Kapitalistlikus ühiskonnas: o Kapitalistid (kodanlus): omavad (tootmisvahendeid) tööriistu, maad, kapitali o Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. Marxi huvitas eelkõige kapitalistlik ühiskond. Olid ka talupojad, aga Marx ei pidanud neid tähtsateks klassideks. Ekspluateerimine (mida vähem makstakse töölisele palka) kuidas need kaks klassi ühiskonnas omavahel suhtlevad
lahustuvuskorrutise väärtusele; lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele Keemilise protsessi suund, entroopia Paljud keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt (iseeneslikult) vaid ühes suunas. Neid protsesse saab küll pöörata, kuid selleks peab tegema tööd. Keemilise reaktsiooni tulemusena on sisemise korrapäraga süsteemist (aine kristall) tekkinud korrapära mitteomav süsteem (gaaside segu). Süsteemi korrapäratuse mõõduks on entroopia (tähis S; ühik J/(K mol)). Erinevalt entalpiast on entroopia otseselt eksperimentaalselt määratav suurus, seega puudub vajadus suhtelise skaala järele. Termodünaamika II seadus. Igas spontaanses protsessis peab süsteemi ja ümbritseva keskkonna summaarne entroopia kasvama. Järeldus: Universumi entroopia kasvab Termodünaa
Kui töövõtulepingu eesmärgiks on ühtlasi ka tehtud töö võõrandamine, võivad töövõtja ja tellija kokku leppida ka tehtud töö eest tasumise kasutatades müügilepingu kohta käivad omandireservatsiooni. Sellisel juhul kohaldadakse töövõtulepingu kohta VÕS § 233 sätestatut, tulenevalt VÕS § 636 lg 3. Töövõtjal on sarnaselt müüjale kohustus antuda tellijale informatsiooni tehtud töö kasutamise osas, kui tellijaks on eriteadmis mitteomav isik ja töövõtja on tekitanud oma profesionaalsusega tellijas tulenevalt hea usu põhimõttest enda suhtes usalduse. Samuti võivad lepingu pooled kokku leppida, et töövõtja kohustus on läbi viia tellija koolitus tehtud töö kasutamiseks. Töövõtja kontrolli teostamise kohustus Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija või kolmandate isikute tegevust, mis eelneb konkreetse töö tegemisele, kui
teisiti PärSE § 81 lg 4: Testamenditäitja on kohustatud täitma annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused PärSE § 81 lg 9: Testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses on testamenditäitjal õigus esindada pärijat või annakusaajat Kostjaks: · kaaspärija; · pärimisõigusele toetuv, kuid pärimisõigust mitteomav (PärS § 11 väline isik, kehtetu tahteavalduse järgi soodustatu) või · parema positsiooniga isiku poolt välistatavale pärimisõigusele toetuv isik (PärS § 12 pärimisele kutsumise järjekord, viimse tahte järgsel pärimisel ajaliselt varasema tahteavaldusega soodustatu); · testamenditäitja 52