( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inimvajaduste hierarhia tähendus) · Bioloogilised erinevused: sugu, rass, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, seksoriendatsioon.
4) Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes ükskõiksed, ei vasta tegelikkusele. Kahte viimast püüab kõrvaldada eelistuste teooria, lähtudes eeldusest, et tarbijatel kujunevad välja erinevate hüviste kogumite suhtes oma eelistused, kusjuures eeldatakse, et ratsionaalselt käituv tarbija valib vastavalt oma võimalustele maksimaalset rahulolu tagava hüviste kogumi. Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109.
Eesti on hetkel rohkem õhuke riik ning ei sekku nii palju majandusse. Suundumis suund pole hetkel veel täiesti teada, sest Eesti rahvas ja jagunenud kahte loori: Ühed pooldavad õhukest riiki ehk sotsiaal riiki ning teised paksu- ehk liberaalriiki. 9. Mis on ühishüvede allikas? Ühishüvede allikaks on maksud. Maksud võivad olla majanduslikud (kaubad ja teenused, mis jõuavad inimesteni ilma turu vahenduseta, nt riiklik või kohalik meedia) või mittemajanduslikud (nt haridus, arstiabi, politsei). 10. Milliseid ühishüvesid on olemas? Milliseid ühishüsvesid sina kasutad igapäevaselt? Milliseid ühishüvesid võiks juurde tekkida? Mittemajanduslikud (arstiabi, koolivõrk, politsei, kaitsevägi, kohtusüsteem). Majanduslikud (kaubad-teenused, mis liiguvad inimesteni tutu vahenduseta). Mina kasutan igapäevaselt koolivõrku ning ühistranspordi võrgustiku. Minul isiklikult pole mingit vajadust rohkemateks ühishüvede tekkimiseks. 11. Mis on anarhism
Rekreatiivala – spordi- ja puhkemaastik, mis on aastaringselt kasutuses ja ettevalmistatud nii tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus). 4. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus. Majanduslikud väärtused Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi. Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja
Üksiktalude kaotamine Suurmajandite loomine. Esimene kolhoos Eesti NSVs moodustati Kallemäelt pisut üle kilomeetri Kuressaare pool Sakla külas 1947 aastal. Ulatuslik maaparandus. Eesti maaparandus loodussõbralikum kogu Nõukogude Liidus. Perioodi lõpuks kuivendatud 84% kuivendust vajavast põllumajanduslikust maast. Põllumajanduslike maade kontsentreerumine. Ääremaade tekkimine.Metsasus 47% 22. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilisajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus (selgitus). Majanduslikud väärtused Elatisväärtus, Maastike turuväärtust, Utilitaarökoloogiline väärtus (arvestatakse looduse taluvus ja taastusvõimet.). Mittemajanduslikud väärtused. Maastikusisene ökoloogiline väärtus, Maastiku esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus, Maastiku teaduslikust ja hariduslikust väärtusest, Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus.
Asotsiaalid mitteühiskondlik, normidest ja väärtushinnangutest kõrvalekalduv inimene. Ei pruugi alati olla paadialune, tegu on palju laiema mõistega. Ka vang võib olla asotsiaalne. Üürnik majanduslik, eratasand Ametiühingu liige mittemajanduslik, ühistasand Edukas ühiskond väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Riigivõim saab seda teha valimismandaadiga ehk valitud saamisega maksuraha abil. Mis on ühishüved? Mittemajanduslikud ühishüved pakuvad tuge, mitte raha: haridussüsteem, riigikaitse, kohtud, julgeolek, seadusandlik, õigusruum, tervishoiusüsteem. Majanduslikud ühishüved ehk kaup või teenus mida tarbitakse turu vahendueta: munitsipaal või riiklik meedia, heakorrastatud linnaruum, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Ühiskond ilma riigita on anarhia. Poliitiline ideoloogia, mille aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism
100 000) maastikukaart valmis digitaalkaardina TÜ Geograafia Instituudis 1995.-1998. a. vahemikus sisuliselt I. Aroldi ja tehniliselt K. Remmi tehtuna. Oma olemuselt on see sünteeskaart, mille aluseks võeti Eesti baaskaart (1 : 50 000). • Digitaalkaart – kogu info on esitatud arvutis digitaalselt ning seotud geograafiliste koordinaatidega. 17. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus – mida sisaldab ja mis on väärtuslik. Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi. Majanduslikud väärtused Mittemajanduslikud Julgeolekuväärtused väärtused
Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste loomine • Riigimetsast saadud puidu müük Mittemajanduslikud ühishüved: • Ainulaadse metsalooduse säilitamine • Loodushariduse jagamine • Loodussõbralikud metsatööd Ühiskonnaliikmed ja -mudelid Ühiskonnaliikmete eripalgelisus • Omistatud ehk bioloogiline ehk kaasasündinud eripalgelisus (sugu, seksuaalne orientatsioon, vanus, invaliidsus jne) • Omandatud ehk saavutatud ehk sotsiaalne eripalgelisus (haridus, töökoht jne) Staatus kohustab käituma ehk noblesse oblige Sotsiaalne mobiilsus:
suurima käibega ajal toodeti ka suurimat kahjumit. Praegused hinnad täidavad eesmärki nad toovad tulu. 1.4 Turunduseesmärgid 1.4.1 Majanduslikud turunduseesmärgid · Kasv ja tulu · Koduturu laiendamine Baltimaades, Soomes ja Skandinaavias · Tallinnast sõlmlennujaama kujundamine, mis tooks Eestisse rohkem transiitreisijaid · Pakkuda praktikakohti Eesti Lennuakadeemia tudengitele · Pakkuda rohkem lende eri sihtkohtadesse 1.4.2 Mittemajanduslikud turunduseesmärgid · Tutvustada Eestit maailmas ja olla Eesti visiitkaardiks ning toetada spordi, kultuuri ja hariduse arengut · Estonian Airi eesmärk on olla kõige mugavamat teenust pakkuv, leidlikum ja usaldusväärsem lennuettevõte Euroopas · Vastata oma reisijate ootustele ja vajadustele · Vähendada oma tegevusest tulenevat mõju keskkonnale nii palju kui võimalik1 1.5 Turundusstrateegia 1.5.1 Estonian Airi kliendid
Õhuke riik: · riik sekkub majandusse väga vähe, · nõudmine-pakkumine juhib majandust kui nähtamatu käsi · riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas · isiklik toimetulek sõltub vaid omaenda majanduslikust aktiivsusest Anarhia: · alternatiiv riigile · juhtimise ja valitsemise piiramine · üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism Ühishüve riigi pakutud hüved, mis tagavad üldise heaolu ühiskonnas ning mille allikateks on maksud 1. Mittemajanduslikud haridus, arstiabi, politsei jne. 2. Majanduslikud kaubad ja teenused, mis jõuavad inimesteni ilma turu vahenduseta, nt riiklik või kohalik meedia 2 Riigivõim Riigivõimule iseloomulikud tunnused: 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2. Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle 3
arengu eest. 16) Ettevõtte tegevuse eesmärgid (monetaarsed ja mittemonetaarsed). Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Monetaarsed eesmärgid: - kasumi maksimeerimine - tulu maksimeerimine - käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: - majanduslikud - mittemajanduslikud (sotsiaalsed, eetilised, poliitilised): *turuosaluse suurendamine *tootmise kasv *prestiiz ja võim *sõltumatus *töökohtade säilitamine ja kindlustamine *poliitilise mõju suurendamine *perekonnatraditsioonide säilitamine *looduskaitse 17) Varustamise olemus ja eesmärgid. Varustamise eesmärgiks on: - Kvaliteedi kindlustamine (saab alguse varustamisest). - Kulutuste optimeerimine (sõltub ostmisel tehtud kuludest ja varustamissüsteemi majandamisest
Ainus kättesaadav indeks, mis mõõdaks lõbureise on rahvusvaheliste turistide arv. ÜRO Statisikaamet on teatanud rahvusvaheliste turistide arvuks 1948a 14 076 800 inimest, kui 1968 oli see näitaja 168 943 600,57. On palju põhjuseid üldistada sama trendi jätkumist. Nagu võibki arvata, valdav osa turiste on pärit rohkem arenenud riikidest. Faasi IV rändajate ja pendelrändajate motivatsioonid rändeks on mittemajanuslikud ning kui V faas peaks kunagi saabuma, on tõenäoline, et mittemajanduslikud kaalutlused omavad veelgi suuremat tähtsust. Igatahes kõige arenenumad ja jõukamad ühiskonnad on nüüd saavutanud sellise seisundi, kus mõiste ,,paikne" ei ole enam sobilik, kuna peaaegu konstantsed muutused ja liikumised on tõepoolest uueks elamise viisiks. See on väga keeruline, interaktiivne sotsiaalne süsteem, mille osalejad on peaaegu kogu aeg ruumilises ja ajalises liikumises, ilma ametliku elukoha vahetuseta. Kus see kõik lõppeb?
väärt on. Igasugused väärtused on aga sedavõrd komplekssed ja sageli ebastabiilsed, et neile mingit ühest dimensiooni (olgu rahalist või mis tahes muud) omistamine on sageli sobimatu. Mõisted. Subjekt –tunnetav olend, muutub ise ja reageerib keskkonna, eriti väärtushinnangute, muutustele. Inimene või sotsiaalne grupp. Nähtus kui subjekti teadvuses peegelduv osa reaalsusest. Hindamise olemus NÄHTUS/SUBJEKTI suhte määramine. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused Näited maastiku hindamisest. Objektiivsete väärtuste hindamine. Väärtused, mida saab mõõta: *Keemilis-füüsikalised suurused, meetrika, jne *Mulla lõimist, eripinda, vaatevälja ulatust, niiskust, pinnamoodi, teedevõrgu tihedust, heledusväärtust. Kaitsealuste liikide arv *Meteoroloogilised parameetrid Tunnetuslike väärtuste hindamine. Olulised etapid: *Objektide, valdkonna piiritlemine *Faktorite, elementide määratlemine
Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning manufaktuuritööstus sai oma alguse. 46) Milles seisnes Hollandi majanduslik fenomen hilisel keskajal ja varasel uusajal? Hollandi piirkonna suhteliselt hiline (taas)asustamine 11.- 13. sajandil lõi tugeva talupoegadest maaomanikkonna, millega kaasnes feodaalide nõrk mõjuvõim (weak feudal legacy). Suhteliselt hiline linnastumine ei toonud kaasa kunstlikke sidemeid linna ja maa vahel – linnades olid mittemajanduslikud mõjud nõrgad ja gildide mõju väike ning see andis hulgaliselt ruumi majanduslikele reformidele ja muudatustele. Mainitud hiline asustus võimaldas võtta kasutusele tööjõumahukate tehnoloogiate asemel kapitalimahukad tehnoloogiad (kapital-intensive technologies). Musta Surma mõõdukas (palju väiksem mõju, kui mujal) mõju tõstis tööjõukulusid palju vähem kui mujal, sest töökäte puudust ei tekkinud.
Valdava osa tänapäeval rahuldamist vajavatest vajadustest on aga inimene ise ajaloolise arengu käigus kujundanud. Vajaduste erinevate aspektide tutvustamiseks esitame prof. V. Kelliku poolt kahel erineval lähtealusel koostatud vajaduste jaotuse (vt tabel 2.1). Tabel 2.1 Vajaduste erinevaid võimalikke jaotusi Majanduslikud vajadused Mittemajanduslikud vajadused Ainelised (hüviste tarbimise vajadus) Füüsilised (tervis) Töised (töise eneseteostuse vajadus) Sotsiaalsed (vabadus) Vaimsed (tunnetus) Emotsionaalsed (armastus) Vajadused Looduslikud Majanduslikud
toimimine ka mujal. Majandus ei ole kitsas nähtus seotud kultuurilise kontekstiga. Kaasajal kuidas majandusele läheneda? 1. etnograafiline erinevaid majanduslikke nähtusi tuleb mõista igapäevaelu vaatluses (vaatepunktist), üksikinimeste igapäevaelu 2. võrdlemine võrrelda suurt hulka ühiskondi ja leida seaduspärasused, et tuvastada, mis on ühist, mis erilist 3. holism iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis (mittemajanduslikud nähtused seotud majanduslike nähtustega) · majandusökoloogia kuidas need on organiseeritud, toimivad, on välja kujunenud, kuidas inimesed ise oma majandussüsteemi suhtuvad ja kuidas püüavad kohanduda? Kuidas toimub jaotumine, tarbimine, tootmine? (üldine tasand) Mis motiveerib inimesi tootma, jaotama, tarbima just nii nagu seda tehakse? (indiviidikeskne) Kui palju peab inimene eri majandussüsteemides töötama, et elatusvahendeid hankida? Kõige vähem
Tärkava tööstusharu kaitsmine on õigustatud ainul juhul, kui tööstusharu kasvab ning suudab lõpuks ise efektiivselt eksisteerida. Valitsuse tulude suurendamine tähendab seda, et tollimaksude kehtestamisega püütakse suurendada valitsuse tulusid. Sellise argumendi kasutamine on küsitav kuna arenenud riikide valitsuste tuludest moodustavad tollimaksutulud väga väikese osa. Seega võib selline kaubanduspiirangute kasutamise põhjendus olla oluline vaid vähearenenud riikides. Mittemajanduslikud argumendid iseloomustavad situatsiooni, kus kaubanduspoliitilisi vahendeid kasutatakse kultuurilistel, poliitilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel. Sellisteks eesmärkideks võivad olla näiteks: · minimaalse tootmistaseme säilitamine, et suudetaks suletuse korral ise endaga toime tulla; · ühiskondlikult optimaalse tarbimise taseme säilitamine; · teatud tööhõive taseme säilitamine mingis harus;
5.Tegevuse eesmärgid Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Konkreetsel ajaperioodil võivad olla järgmised rahas mõõdetavad (monetaarsed eesmärgid): *kasumi maksimeerimine *tulu maksimeerimine *käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: *majanduslikud *mittemajanduslikud (sotsiaalsed, eetilised, poliitilised): *turuosaluse suurendamine *tootmise kasv *prestiiz ja võim *sõltumatus *töökohtade säilitamine ja kindlustamine *poliitilise mõju suurendamine *perekonnatraditsioonide säilitamine 41 *looduskaitse Tuleb selgeks teha peaeesmärk ja vahe-eesmärgid ja vältida eesmärkide vahelisi konflikte
hinnata maastiku kompositsiooni või konfiguratsiooni. Maastiku kompositsiooni mõõdavad mitmekesisuse indeksid ning pindala indeksid. Need näitavad eraldise tüüpide suhteid maastikus. Maastiku konfiguratsiooni iseloomustavad serva, kuju, koonduvuse ja kontrastsuse indeksid. Kultuurmaastikud, looduslikud maastikud, pool-looduslikud maastikud. 185. Maastike väärtused. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused Maastike väärtusi: 1. kultuurilis-ajalooline väärtus 2. esteetiline väärtus 3. looduslik väärtus 4. identiteediväärtus 5. rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus Kultuurilis-ajalooline väärtus: 1. traditsioonilisele kultuurmaastikule; 2. ajaloo kontsentraadile; 3. ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega paikadele. Maastiku ilu
võrdne igal ostetaval kaubal Tihti on püstitatud ka küsimus, et kui vabad on tarbijad oma tarbimisotsustes ja kas tarbijate valikuid piiravad ainult sissetulekud ja turuhinnad. Majandusteadlaste hulgas puudub ka selge üksmeel reklaami mõjust tarbimisotsuste kujundajana. Tarbija võib oma kasulikkust maksimeerida isoleeritult, kuid tarbimisvalikuid põhjustavad lisaks endogeensetele teguritele ka eksogeensed ehk mittemajanduslikud tegurid, mille all võib vaadelda kaasajooksmisefekti, snobismiefekti ja Vebleni efekti. Kaasajooksmisefekt väljendub inimeste soovis tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised. Näiteks avaldub see erinevate moevoolude puhul. Nimetatud efekti tugevus sõltub suuresti ühiskonnas olevast nn võtmegrupist, kes seda hüvist tarbib. Kui hüvise hind langeb, siis nõutav kogus suureneb tänu hinnaefektile. Võtmegrupp, kes antud hüvist varem tarbis, hakkab seda nüüd veelgi rohkem tarbima
annaabi.ee 
