TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
Efektiivsuse taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. Oluline on testimine · humanistlik ehk arenguparadigma: Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide ülesanded. Kasutatakse teraapiaid. · konstruktivistlik paradigma: 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik. Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed. Ei tohi anda hinnanguid inimestele ega nende otsustele. Meaning making. 3
2. Tegelema pideva eneseanalüüsiga. 3. Küsima teistelt tagasisidet. 4. Looma suhetevõrgustiku. 5. Püüdlema töö ja eraelu tasakaalu poole. 6. Tegelema isikliku finantsplaneerimisega. Planned happenstance – kasulik juhustele avatud otsustamatus. Luck Is No Accident: Making the Most of Happenstance in Your Life and Career. (2010) Konstruktivistlik paradigma 1. 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. 2. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. 3. Mittelineaarsus. 4. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). 1993 Mark L. Savickas “Career counseling in the postmodern era” 1996 Vance R. Peavy “New look in counselling” 1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic Counselling” 2003 Norman E. Amundson “Active Engagement: Enhancing the Career Counselling Process Savickase uus lähenemine Kui siiani on kogu aeg räägitud, kuidas inimest sobitada töömaailmaga, siis nüüd tuleb rääkida sellest, kuidas inimene saaks sobitada
muutmisega. Elektrostaatilisi voltmeetreid kasutatakse pinge mõõtmiseks laias sagedusdiapasoonis 20 Hz kuni 30 MHz. Elektrostaatiliste mõõteriistade põhieelised on: • sobivus kasutada nii alalisvoolu- kui ka vahelduvvooluahelates, • väike omatarve, • mõõtetulemuste sõltumatus keskkonna tempereatuurist, pingekõvera kujust ja sagedusest ning välismagnetväljadest. Elektrostaatiliste mõõteriistade põhipuudused on: • madal tundlikkus ja täpsus, • skaala mittelineaarsus, • tundlikkus väliste elektriväljade ja õhuniiskuse suhtes. Induktsioonmõõteriistad. Sellistes mõõteriistades toimub liikuva osa pöördumine mitme vahelduvmagnetvoo vastastikuse tulemusena vooludega, mis indutseeritakse nende magnetvoolude poolt süsteemi liikuvas osas. Induktsioonmõõteriistu kasutatakse vaid vahelduvvooluahelates ampermeetritena, voltmeetritena, vattmeetritena, faasimeetritena, enimalt elektrienergia mõõtjatena (arvestitena).
teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. Eeldused uue paradigma tekkimiseks: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaliseerumine, tehnoloogia areng
(J. Holland) humanistlik ehk arenguparadigma – seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina-kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide plesanded. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus. (D.Super) konstruktivistlik paradigma – 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Määramatus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy). Töömaailm ebakindel, alternatiivide paljusus, uued ja suuremad riskid, traditsioonide kadumine. Eeldused: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaiseerumine, tehnoloogia areng,
Kaasajal on lihtsamaks otse infrapunakiirgust mõõtvad elektroonsed mõõtevahendid, annavad täpsustaseme ca 0,1 oC. Puuduseks on tugev keskkonna mõju, st mõõtetulemus sõltub termomeetri kaugusest objektist. Kasutatakse ka kontaktanduriga termotakistiga või termopaariga termomeetreid. Täpsutase ca 0,3 o C. Puuduseks pinnakontakti mõjud, termotakistil anduri mittelineaarsus ja termopaaril vajadus saada nullpotentsiaali erinevus mõõdetavast temperatuurist. Pinna temperatuuri mõõtmise määramatuse komponentideks on: - termomeetrist, saab kalibreerimistunnistuselt liitmääramatusena uTERM =0,2 oC - mõõteriista kaugus objektist uDIST=0,12 - temperatuuri kadu ülekandumisel pinnalt andurile (kontaktanduri puhul) uSURF=0,22 oC - keskkonnatemperatuurist uENV=0,03. Liitmääramatus QuickTime and a
(muutub signaali amplituud ja faas). IB IB (IE) A t UBE t Joon.1.9 Mittelineaarmoonutustel aga vastupidi, moonutub signaali kuju ja selle põhjuseks Usis on võimenduselementide mittelineaarsus. Kõik teadaolevad võimenduselemendid on vähemal või enamal määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.1.9). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on
3. Elu etapid ja etappide ülesanded 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development” 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work” 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making” 1975 “Journal of Vocational Behaviour” Kontruktivistlik paradigma- 1. 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. 2. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. 3. Mittelineaarsus. 4. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). 1993 Mark L. Savickas “Career counseling in the postmodern era” 1996 Vance R. Peavy “New look in counselling” 1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic Counselling” 2003 Norman E. Amundson “Active Engagement: Enhancing the Career Counselling Process 3.Muutused töömaailmas, mis tekitavad vajaduse uue paradigme järele- Ebakindlus Alternatiivide paljusus
kuna madalsageduslik väli tungib sügavamale kuumutatavasse tootesse Nimipinge- vahelduvool-üle1kV kõrgepinge, alla 1kV madalpinge, kuni 50V väikepinge ´ Võimsustegur- cos= tan= P-aktiivvõimsus Q-reaktiivvõimsus S- näivvvõimsus Elektritarvitite sümmeetria tase-koormuste ühtlane jagunemine faaside vahel Asümeetria tekitajad- ühefaasilised tarbijad:valgustid,1-f keevitusseade, kodumasinad Lineaarsus- elektriahelate takistuse püsivus vahelduvvoolu ühe perioodi ulatuses. Mittelineaarsus- rikub pinge ja voolu siinuselisust, kutsudes esile kõrgemaid harmoonilisi. Tekitajateks pooljuhtmuundurid, lahenduslambid, elektrikaarahjud, keevitusseadmed Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm)
Varistor on mittelineaarne pooljuht takisti, mille takistus rakendatud pinge suurenemisel oluliselt väheneb. Varistori pinge-voolu tunnusjoon on nullpunkti suhtes sümeetriline mõlemast suunast. Mistõttu varistore saab kasutada alaldis kui ka vahelduvpinge lülituses. Põhiparameetrid: 1. Voolu temperatuuri tegur väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust ühe kelvi ni kohta püsival pingel. See tegur on enamikel varistoridel +0,7%/K 2. Mittelineaarsus tegur =RST/Rd on pinge voolu tunnusjoone valitud punktile vastava staatilise ja dünaamilise suhe. R staatiline Rd dünaamiline 3. Liigituspinge see on alalispinge, mille puhul varistori läbib kindla suurusega vool nimetusega liigitusvool. Liigituspinget ei tule mõista tööpingena, sest tööpinge valitakse varistori lubatud hajuvõimsusest Pn ja suuremast lubatud impulspingest (Uimax) 4. Staatiline takistus RST= U/I
o Keha mõõtmetest o Materjali elastsusmoodulist Paindeomadused on eriti tähtsad näiteks: o Kullasulamite o Roostevabast terasest kinnitusklambrite o Juurekanali instrumentide o Süstlanõelte jt. puhul. Näiteks, mida suurem on instrumendi number, seda jäigem ta on. Võrdelisuse e. elastsuse piir on väiksem suuremate instrumentide korral ja mittelineaarsus ilmneb juba väiksemate paindenurkade korral. Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir. Varda ülemised kihid venivad välja, alumised aga surutakse kokku. Mõlema kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu- see kiht kõverdub Paindemomendi mõjul kiud ühel pool neutraalkihti pikenevad ja teisel pool lühenevad. Sellega seoses ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber nulljoone ja varda telg kõverdub
Erijuhul, kui moodustuvad kaksikkihid, võivad erinimelised laengud olla eraldatud kümnete Debye kauguste jagu. 3.3.2 Elektriväljad ja vooluringid Plasma kvaasineutraalsus nõuab, et elektrilistes vooluringides plasmavoolud sulgeksid end. Sellised vooluringid järgivad Kirchhoffi seadusi ja omavad takistust ning induktiivsust. Neid vooluringe peab üldiselt käsitlema kui tugevalt ühendatud süsteemi, kus iga plasmaregiooni käitumine sõltub kogu vooluringist. Taoline tugev ühendatus ja mittelineaarsus võivadki tekitada plasma kompleksset käitumist. Vooluringid plasmas hoiavad endas induktiivset (magnetilist) energiat ning vooluringi segamise korral, näiteks plasma ebastabiilsuse tõttu, vabaneb see energia soojuse ja kiirendusena. See ongi levinud põhjenduseks päikesekoroonades (ingl. solar corona) toimuvale soojenemisele. Elektrivoolude olemasolu on täheldatud ka virmalistes ning plasmafilamentides. 4. Isolaatorid ehk dielektrikud
7. Kivitusvool ja selle kestvus - kasutatakse elektrivarustuse elementide valikul. Nit lhisrootoriga asnkroonmootoril letab kivitusvool nimivoolu 4..7 korda ja kestab sekundi murdosadest mne sekundini. Kivitusvoolu loetakse ebaoluliseks kui ta kestvus on vike (mned millisekundid). 8. Elektritarbijate smmeetria tase (probleem suurte 1-faasiliste elektritarbijatega). 9. Lineaarsus (elektriahela takistuse psivus he perioodi ulatuses). Mittelineaarsus rikub voolu ja pinge siinuselisust. 10. Treiimid: - pidevreiim; - lhiajaline; - korduv-lhiajaline jne. Kik need reiimid on praktikas mitteregulaarsed. Neid iseloomustatakse keskmiste nitajatega aja t jooksul: - llitustegur; - koormatuse tegur; - kasutustegur. Siin Pk on keskmine vimsus aja t jooksul. Vib theldada, et: .
eristama sisendpinge muutusi süsteemi üldise täpsuse piires. Teiste sõnadega, komparaator peab olema sama täpne kui kogu süsteem. 17. Analoog-digitaalmuunduri lahutusvõime kahendkood- ja kümnendkoodväljundi korral Põhilisteks A/D-muundureid iseloomustavateks staatilisteks parameetriteks, millest sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime ja vastav kvantimise viga, nulliviga, tõusuviga ning diferentsiaalne ja integraalne mittelineaarsus. Lahutusvõime (ingl resolution) (vt lk 41 eraldusvõime) sõltub seadme väljundkoodi moodustavate kahendjärkude arvust (tavaliselt 6, 8, 10, 12, 14 või 16) ning analoogsignaali (sisendpinge) maksimaalsest mõõtevahemikust. Näiteks n-bitise lahutusvõimega A/D-muunduril on 2n võimalikku kahendkoodikombinatsiooni, mille abil saab kindlaks määrata 2n analoogsignaali sammu taset. Kuid peab arvestama,
sisendsignaali amplituudist ja selle sageduse, amplituudi kõrvelehäälestusest arvestuslikust; ·Parasiitsete signaalikomponentide mahasurumine; ·Väljundfaasimürade spektraaltihedus; ·Kordisti astmete arv; ·Mõõdud, kaal, tarvitatav võimsus. Koostöös mikroskeemidega on kordisti oluliseks näitajaks kordistis kasutatav filtri tüüp, selle hüve, mõõtmed ja tehnoloogilisus. 5.1.1. Mittelineaarsed filter sageduskordistid- Siin leiab rakendust võimendi või näiteks dioodi mittelineaarsus, tänu millele saadakse sageduskordisti (joonis 5.1.1.a) väljundis polüharmooniline signaal. Vajalik harmoonik eraldatakse sealt siis vastavale sagedusele häälestatud filtri abil. Mittelineaarsuse sobilikuks kujuks peaks olema kahepoolne n-astmeline parabool, kus n - soovitav sageduse kordistuse kordsus (joonis 5.1.1 b). Signaali spekter võtab vastavalt kordistuskordsusele järgmised kujud: cos2=(1+cos2)/2; cos3=(cos3+3cos)/4; cos4=(cos4+4cos2+3)/8; cos5=(cos5+5cos3+10cos)/16
Dioodi nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 % läbilöögipingest ning praktikas võetakse dioodi tööpingeks mitte enam kui 60 ... 70 % läbilöögipingest. Pooljuhtdioode kasutatakse toitelülitustes madalsageduslike vahelduvvoolude alaldamiseks (alaldusdioodid, ka: pinddioodid) ning kõrgsageduslülitustes moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest moduleeriva signaali (infosignaali) eraldamiseks e. detekteerimiseks. Dioodi pinge-voolu tunnusjoone mittelineaarsus võimaldab dioode kasutada kõrgsageduslike võnkumiste sageduste liitmiseks ja lahutamiseks (segustusdioodid) ning kordistamiseks (varaktordioodid). Tööks kõrgetel ja ülikõrgetel sagedustel peavad dioodi mahtuvus ja seda määrav pn-siirde pindala olema küllalt väikesed, mille saavutamiseks kasutatakse eritehnoloogiaid (punktdioodid, Schottky dioodid). Schottky dioodide päripingelang on siirde erilise ehituse tõttu tunduvalt madalam kui
sõltub rohkem kollektori pingest). See on seletatav sellega, et kollektori ja emitteri vaheline pinge ei toimi siin üksnes kollektorsiirdele, vaid osaliselt ka emittersiirdele. Sellega on ka seletatav väiksem väljundtakistus kui CB lülitusel. Vooluülekandetunnusjoon Ic = f (IB), kui UCE=const, on toodud joonisel 6.14. Nagu graafikult näha, on väiksematel kollektorpingetel vooluülekandetunnusjoon mittelineaarne. Mittelineaarsus on seletatav kollektorsiirde kitsenemisega väikestel kollektorpingetel.. Kollektorsiirde kitsenemine on samaväärne baasi laienemisega, millega aga kaasneb staatilise võimendusteguri A vähenemine ja vooluülekande mittelineaarsus. JOONIS 6.14. JOONIS 6.15 Tagasisidetunnusjoonelt UBE = f ( UCE ), kui IB =const (joonis 6.15), on näha, et väikeste kollektorpingete puhul on mõju baasipingele tugev. See on seletatav jällegi
0 kus K on võimendus kesksagedusel ja K võimendus piirsagedusel 0 85 Oluliseks tunnuseks on see, et sagedusmoonutuste toimel signaali kuju ei muutu (muutub signaali amplituud ja faas). I (I ) B E IB U sis U BE t t A JOONIS 7.8. Mittelineaarmoonutustel aga vastupidi, moonutub signaali kuju ja selle põhjuseks on võimenduselementide mittelineaarsus. Kõik teadaolevad võimenduselemendid on vähemal või enamal määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.7.8). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on vaadeldavad harmooniliste (siinuseliste) signaalide summana
A t UBE t Usis 63 JOONIS 7.8. Mittelineaarmoonutustel aga vastupidi, moonutub signaali kuju ja selle põhjuseks on võimenduselementide mittelineaarsus. Kõik teadaolevad võimenduselemendid on vähemal või enamal määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.7.8). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on vaadeldavad harmooniliste (siinuseliste) signaalide summana
hulga kulu sõltub aine tihedusest, viskoossusest, rõhust, temperatuurist siis töökarakteristikud on tunduvalt erinevad teoreetilistest karakteristikutest ja sellest, et erinevus oleks väiksem on vaja, et rõhulang reguleerimisklapil oleks palju suurem kui rõhulang süsteemi teistel osadel. Nendes karakteristikuste eeliseks on lineaarkarakteristik ja kui kasutatakse reguleerimisorgani mittelineaarset karakteristikut siis püütakse teha nii, et reguleerimisorgani mittelineaarsus kompenseeriks süsteemi teise osa mittelineaarsuse, nii et saad kogu süsteemi lineaarset karakteristikut. Reguleerimisorganite konstruktsioon. Sellist konstruktsiooni nim. koormatud reguleerimisorganiks, mittetasakaalustatud organiks sest läbiv aine mõjub klapile ja tekib tasakaalustamata jõud F=S(P1-P2)=S*P S klapi ristlõike pindala. P rõhulang reguleerimisorganil. P1 rõhk enne reguleerimisorganit. P2 rõhk peale reguleerimisorganit.
hulga kulu sõltub aine tihedusest, viskoossusest, rõhust, temperatuurist siis töökarakteristikud on tunduvalt erinevad teoreetilistest karakteristikutest ja sellest, et erinevus oleks väiksem on vaja, et rõhulang reguleerimisklapil oleks palju suurem kui rõhulang süsteemi teistel osadel. Nendes karakteristikuste eeliseks on lineaarkarakteristik ja kui kasutatakse reguleerimisorgani mittelineaarset karakteristikut siis püütakse teha nii, et reguleerimisorgani mittelineaarsus kompenseeriks süsteemi teise osa mittelineaarsuse, nii et saad kogu süsteemi lineaarset karakteristikut. Reguleerimisorganite konstruktsioon. Sellist konstruktsiooni nim. koormatud reguleerimisorganiks, mittetasakaalustatud organiks sest läbiv aine mõjub klapile ja tekib tasakaalustamata jõud F=S(P1-P2)=S*P S klapi ristlõike pindala.
karakteristikutel. Joonis 2.2.1 Inimkõrv faasimoonutusi ei taju ja seetõttu pole nad helivõimendite puhul olulised, küll aga nad olulised automaat reguleerimissüsteemi võimenditel kuna seal võib signaali faasinihe olla mitte stadiilsuse põhjuseks. Mittelineaar moonutused avalduvad sellest, et signaali erinevaid hetk väärtusi võimendatakse erineval määral. Transistorvõimendite korral on selle nähtuse põhjuseks sisend tunnusjoone mittelineaarsus ja valesti valitud tööpunkt Joonis 2.2.2 Toodud näite puhul on signaali negatiivne poolperiood võimendatud vähem kui positiivne poolperiood ja võib ka öelda, et siinuseline signaal on muutunud mitte siinuliseks. Mittesiinuseline signaal on ka teatavasti vaadeldav erisagedusega harmooliste summaga. Nii võib öelda, et mittelineaarmoonutuste korral tekkivad signaali juurde kõrgemad harmoonilised, mida nimetatakse ka mittelineaarsuse produktideks.
Vana maailmavaade Uus maailmavaade Mõtlemisviis Väärtused Enesekeskne Sotsiaalne integreeritus Ennast esiletõstev Sotsiaalne integreeritus Ratsionaalne Intuitiivne Ekspansiivne Säilitav Võistlus Koostöö Piiratus Holistiline Kvantiteet Kvaliteet Lineaarsus Mittelineaarsus Orienteeritus võimule Ühistegevus Hierarhilisus Orienteeritus võrgustikule Juhtkond langetab otsused Konsensuslepe Kasulikud lisamaterjalid 75 Huvide profiil (1) Juhend Täida järgmisel lehel olev tabel „Huvide profiil (2), küsimustik“. Vali igast elukutsepaarist
Omadused võrreldes leegiga: Madalamad avastamispiirid; Kallim masin; Lineaarne ala kitsas; Mitmesugused segavad mõjud võimalikud. Ühe- ja kahekiirelised AAS spektromeetrid: Ka AAS spektromeetrid võivad olla ühe- või kahekiirelised. Siin aga ei läbi võrdluskiir leeki. Seega kompenseerib kahekiirelisus ainult lambi ebastabiilsuse. Kompenseerimata jääb: leegi kiirgumine; vastasmõjud leegis. Kvantitatiivne analüüs: Põhimõtteliselt kehtib Beeri reegel, Mittelineaarsus on siiski väga tavaline, Muutuvate parameetrite arv on küllalt suur seetõttu tuleb uus kalibreerimisgraafik teha iga päev. Selektiivsus AAS analüüsil: Aatomite neeldumisjooned on väga kitsad (0.002 .. 0.005 nm), seetõttu esineb harva olukordi, kus erinevate elementide jooned kattuvad, kui see siiski juhtub, siis peaaegu alati on võimalik leida uuritava elemendi jaoks selline lainepikkus, kus segaja ei sega. Segavad mõjud AAS analüüsil: Spektraalsed - põhjustatud
annaabi.ee 
