- Idablokk Ida-Euroopa riigid, mis II MS järel olid sattunud Moskva sõltuvusse = rahvademokraatlikud riigid - NL ei sekku enam teiste sots riikide asjadesse - Saadeti laiali VLO (sots riikide sõjaline ühendus) - Viidi välja NL väed Ida-Euroopast - Majanduse alla käik -> lakkas kaubavahetus sots riikide vahel - Massiliikumiste algus - Opositsiooni kujunemine - Tugevnesid reformimeelsed jõud - Poola: o Tekkis aü Solidaarsus o Suvi 1989 peaministriks sai mittekommunist o 1990 sai presidendiks Lech Walesa - Sügis 1989 Ts ja Bul liidrid vahetati välja - Ts -> sametrevolutsioon = võim läks üle rahumeelselt; presidendiks sai Vaclav Havel = dissident - Rumeenia: o Dets 1989 vangistati Ceausescu ja hukati koos abikaasaga = sots süsteemi kõige verisem reziim - Sügis 1989 SDV viiekümnes aastapäev - 9.nov Berliini müüri langemine = Külma sõja sümbol - Päevakorda tõusis Sm ühendamine -> see ei ollnud Sm enda teha
Streikite lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümberlauakõneluste alustamise. Ümberlauakõnelused lõppesid kokkuleppega, et Jaruzlavil säilib presidendiameti koht ja lubati korraldada osaliselt vabad valimised. Toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ja Jaruzlav oli sunnitud määrama peaministriks T.Mazowieki, kes oli esimene mittekommunist. Solidaarsuse valitsemisega astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja Poola uueks presidendiks sai Lech Walesa. Berliini müüri langetamine Vastupan kommunismimeelsusele ka Saksamaal. Ungari ja Austria vahelise piiri avamine tegi võimalikuks ida-sakslaste põgenemise Lääne-Saksamaale. Nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Tehti järeleandmisi: ametist lahkus E. Hoenecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9
ebaõnnestus, majanduspoliitika(üksikud turumajanduslikud elemendid, riik juhib, “kui seadus”, poliitiliste reformide vajadus, muudatused riiklikes struktuurides) Idabloki lagunemine – sisekriis NSVL, mis nõrgendas Moskva kontrolli Ida-Euroopa riikide üle, poliitiliseks uuenduseks oli vaja uuendusmeelsust, kuigi enamik idabloki juhte olid vanameelsed. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari, Poolas sai peaministriks mittekommunist ja uueks presidendiks valiti Lech Walesa, 89 kõrvaldati rahvaliikumise survel Tsehhoslovakki ja Bulgaarai vanameelsed juhid, hakati üles ehitama demokraatiat .Berliini müüri langemine 1989(mi soli sotsalismileeri tugipunktiks, siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida Saksamaal ulatusliku massiliikumine, avati piir Austriaga ning 89 lühkus rahvas müüri, Saksamaa ühines), Lech Walesa(poola poliitik,inimõiguste activist ja
· Reformimeelsete jõudude tugevnemine. 6. Millised olid endiste sotsialistlike riikide ühised probleemid pärast kommunismi kokkuvarisemist ? 1) Majanduses · Likvideerida käsumajandus. · Üleminek tulumajandusele, liberaliseerimise ja privatiseerimise teel. 2) Poliitilises elus : · Uue riigikorra ülesehitamine. · Demokraatliku valitsemissüsteemi juurutamine. · Euroopaga integreerimine. 7. Täida tabel. Poola · Peaministriks sai mittekommunist. 1989 1990 a. · Valiti presidendiks Lech Walesa · Juhtiv jõud ametiühingu liikumisele solidaarsus Tsehhoslovakkia · Sametrevolutsioon 1989 a. · Inimeõiguste eest võitleja, Vadav Havil sai presidendiks. · Hakati üles ehitama demokraatiat.
3. Gorbatsovi keeld sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3. Poliitilise opositsiooni tekkimine reformimeelsete tugevnemine. 6. Idabloki lagunemise tähtsamate sündmuste kronoloogia. Riik Sündmus Aasta Peaministriks sai mittekommunist. 1989.a. POOLA Rahvaliikumist juhtis ametiühinguliikumine Solidaarsus eesotsas Lech Walesaga. Lech Walesa sai presidendiks. 1990. a. TSEHHO Kõrvaldati võimult vanameelsed liidrid. SLOVAKKIA Sametrevolutsioon. 1989.a.
Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sa Vene Föderatsioon. 2)Sotsialismi leeri lagunemine · Esimesena langes Poola (88 89) Suur streigilaine, mis tõi kaasa majanduse seisaku. .... (solidaarsuse juht) oli võimalus streik lõpetada toimuski ümarlaud. ..... lubas korraldada osaliselt vabad valimised. 89 juunis valimised ja võimu saavutas solidaarsus. Presidendiks sai esimene mittekommunist sotsialismi leeris. Jaroslavski oli sunnitud määrama ametisse mittekommunisti. 1990 astus Jeltsin (Jaroslavski)? tagasi ja presidendiks valiti LEHVA LEESA. · Ungari 1987 alustas suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi opositsiooni (Nõudis ajaloo sündmuste ümberhindamist 56ndate aastate ülestõus ja Nõukogude vägede väljaviimine) ja teisitimõtlejate vahel.
Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul lootused ja hirmud Euroopas hakkasid toimuma olulised muutused 1990. aastate algul, kui varises kokku idablokk. Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa endaga mitmete riikide iseseisvuse, mõne riigi puhul ka taasiseseisvuse. 1989. aastal langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, mitmes riigis toimus võimuvahetus, näiteks Ungaris ja Bulgaarias ning Poolas sai peaministriks mittekommunist. Aasta hiljem moodustati ühtne Saksamaa, Ida-ja Lääne-Saksamaa liitmisega. Jugoslaavia lagunes täielikult ja eraldi tekkisid riigid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia-Hertsogovina. Tsehhi ja Slovakkia eraldati 1992. aastal sametlahutusega Nende sündmuste järel muutus inimeste suhtumine maailma positiivsemaks. Loodeti, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia ja vägivald väheneb
Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk järgult Moskva kontroll Ida- Euroopas. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimesena kaasa Poola ja Ungari. Poola peaministriks sai mittekommunist. 1989. aastal kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovikkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Sündmused Rumeenias aga ei olnud nii rahumeelsed, kuna isepäine diktaator Nicolae Ceausescu tahtis Moskva ja teiste riikide sõjaväge , et lammutada vabaduspüüdlused Poolas ja teistes riikides. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini müür külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Skasa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich
tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. 1989 sügis poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989 oktoober Saksa DV juht Erich Honecker astus tagasi. 1989 9. november rahvamass lõhkus Berliini müüri. 1989 Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu nõudis Moskvalt ja teistelt
Valitsevates parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Kuidas Idablokk lagunes? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis,see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik juhte olid vanameelsed ja ei kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1990. Sai tagasi kindral Jaruzelik ja presidendiks suure toetusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989.a sügisel kõrvaldati rahvaliiikumiste survel ka võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda nim. Sametirevolutsiooniks, sest partei taandus vägivallata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea
rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama
kaasas käia. 1990. aastate keskpaigas viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest NSVL väed välja. Ida-Euroopa sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud. Elatustaseme langus. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus enam ei toiminud. Majanduslik olukord halvenes, tekkisid massiliikumised. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Tugevnesid reformimeelsed jõud. Poola peaministriks sai mittekommunist. Tsehhoslovakkias taandus kommunistlik partei vägivalda kasutamata, presidendiks sai inimõiguste eest võitleja ja hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias oli kõige karmim reziim. Diktaator nõudis sõjajõu kasutamist, lämmatamaks vabaduspüüdlused. 1989a rahvatõusu ei suutnud ta maha suruda ja ta arreteeriti ja hukati koos naisega sama aasta lõpus. Poliitilised muutused vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989a sügisel ulatusliku massiliikumise. Avati Austria-Saksa piir. 9.11
riikide üle. Gorbatsov keelas sekkumise sotsialismileeri riikide siseasjadesse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1898. aastal selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal valiti presidendiks Solidaarsuse juht Lech Walesa. Tsehhoslovakkias toimus 1989. sametrevolutsioon ning presidendiks sai Vaclav Havel. Bulgaarias samuti 1989. revolutsioon. Rumeenias nõudis Nicolae Ceausecu Moskvalt luba sõjajõukasutamiseks, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja mujal. 1989. vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausecu maha suruda, ta arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos naisega.
kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel
teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama
teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel
Jaruzelski hakkas Solidaarsusega kontakte otsima, poolakad ei leppinud aga reformidega, vaid tahtsid komsüsteemi lammutada 1988-1989 streikide laine, halvas kogu maj → Jaruzelski sunnitud Walesaga läbirääkimisi pidama → ümarlauakõnelused pol reformide toetamiseks, 1989. lõppesid, tulemus: Jaruzelski president, osalised vabad valimised, 1989. valimistel Solidaarsuse võit, peaministriks Mazowieck → esimene mittekommunist juht Kesk- ja Ida-Eur-s 20. saj II-l poolel 1990. - valitakse presidendiks Walesa Uuenduste algus Ungaris: sotsialistliku süsteemi õõnestamine sai samuti alguse looduskaitse ja ajalooga tegelevatest rühmadest 1987. - alustas kommunistide suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opos. Rühmitustega 1988. - tegutses 700 sellist rühmitust, valitsus kuulutas eesmärgiks “poliitilise pluralismi” 1988
poliitilise opositsiooni tekkimist. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatudteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelki ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta kujutas Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal ta nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et
teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama
teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama
kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati
inimohvrid ja relvavõitlus taasiseseisvumisprotsessis). Vabanemist juhtis Vaclav Havel, kes valiti Tsehhoslovakkia presidendiks, parlamendi esimeheks sai Alexander Dubcek. Poolas oli Nõukogude-vastase võitluse juhiks ametiühingu koondise ,,Solidaarsus" rajaja ja liider Lech Walesa, kes valiti presidendiks. Poolas oli alanud poliitiline kriis juba 1980. a. ja kestnud seega kõige kauem. Esimese idabloki riigina sai Poolas peaministriks mittekommunist 1989. a. (Tadeusz Mazowiecki). SDV-s kulmineerus Nõukogude-vastane võitlus 1989. a. sügisel, mil tähistati riigi 40. sünniaastapäeva. · 9. november 1989 avati piir kahe Saksa riigi vahel ja lõhuti Berliini müür kui külma sõja sümbol. · 3. oktoober 1990 jõudis lõpule Saksamaa taasühinemine valemi 2+4 järgi, st kõigepealt leppisid ühinemise tingimustes kokku kaks Saksa riiki (SDv ja SLV) ning
annaabi.ee 
