välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett
suuremad on ka elanike tulud) SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta SKP puudused: · Ei kajastu varimajandus · Ei kajastu vaba aeg ( indiviidi heaolu tegur ja igale inimesele erineva väärtusega) RKP( rahvamajanduse kogu produkt)- mõõdab kõigi antud riigi residntide ( kodanikest füüsilike ja juriidiliste isikute) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust( arvestab ka nende kodanikega, kes elavad mujal riigis ja ei arvesta neid mittekodanikke, kes elavad antud riigis) Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil( kasvab keskmine hinnatase). Inflatsiooni mõõdetakse INFLATSIOONIMÄÄRAGA(keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(( eelmise aasta kuu või kvartal)) võrreldes) Hinnaindeks-mõõdetakse hinnataseme muutust Jaguneb: · Tarbijahinnaindeks(THI)- iseloomstab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust aluseks indikatiivne ostukorv
Paljud saavutused unustati (nt kiri kadus). Kreeka ühiskond koosnes: (alates tähtsamast): Aristokraadid{olid suurmaaomanikud} (tegelesid poliitikaga ja kultuuriga), talumehed{väikemaaomanik}(sissetuleku tagas maa), käsitöölised(sissetuleku tagas käsitöökoda; osades linnriikides ei arvatud enam kodanikes), orjad(neid võisid omada kõik, majandus põhineski neil). Ateenas oli 5 sajandil kodanike umbes 40000. Oli umbes 80000 kodanike naisi ja lapsi ja sama palju oli ka vabasid mittekodanikke{metoigid}. Orje oli umbes 200000. Sparta linnriigis oli kodanike umbes 9000 ja lisaks 20000 kodanike naisi ja lapsi. Vabasid mittekodanike oli Spartas 40000-60000 ja orje oli ligikaudu 140000-200000. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne{meeste võim}. Sparta ori kuulus riigile, riik määras, kus ori olema peab(oli maa külge kinnistatud ja haris seda iseseisvalt); tohtisid omada perekonda ja vara. Klassikaline ori: tegi seda, mida omanik ette nägi; kuulus eraisikule; ei tohtinud omada
relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. (((Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta
3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. See on ka praegu nii, et peab taotlema naturalisatsiooni korras. 5. Miks on Eestis palju mittekodanikke? Sest Eestis elab endiselt palju Nõukogude Liidu ajal siia elama sattunud mitte-eestlasi ja nende järglasi, kes pole ei sünnijärgselt ega läbi naturalisatsiooni Eesti kodakondsust saanud. Lisaks on Eesti kodakodnsuse taoltemisel vaja sooritada eesti keele eksam või peab olema omandatud eesti keeles haridus; lisaks veel eksam põhiseaduse kohta; olemas peab olema legaalne põsiv sissetulek. 6. Mida tähendab Euroopa Liidu kodakondsus?
1 pool Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid? Spartas oli väga palju mittekodanikke. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati
integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Samuti taunis van der Linden pronkssõduri teisaldamist, väites, et see demonstreerib lugupidamatut suhtumist Venemaa rolli Teises maailmasõjas. (BNS 2007 ,,Van der.." ) Veel samal kuul soovitas ÜROs diskrimineerimisega tegelev Doudou Diene Eestil liikuda
võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta
veendumuste, sotsiaalse või varandusliku positsiooni tõttu. Kodanikustaatus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ja taotleda mõne teise riigi oma. Osa riike lubab ka topelt- ehk kahekordset kodakondsust, mis tähendab, et uue kodakondsuse saamise korral ei pea eelmisest loobuma (Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista). Tavaliselt kuulub suurem osa riigi elanikke ka selle riigi kodakondsusesse. Siiski elab enamikus riikides kodanike kõrval ka mittekodanikke ehk välismaalasi. Seaduslikult ehk legaalselt riigis viibivad välismaalased jagunevad välisriikide kodanikeks või kodakondsuseta isikuteks. Maailmas levinud praktika järgi peab alaliselt mingis riigis viibivatel mittekodanikel olema elamisluba. Juhul kui välismaalane soovib teha palgatööd, tuleb tal lisaks taotleda tööluba. Tööluba antakse ainult kehtivad elamisloaga välismaalastele. Kodanikuühiskonna mõiste
12) isikute vaba liikumine. töötajate vaba liikumine ja seda täiendavad õigusaktid, sh diplomite ja sertifi-kaatide vastastikkune tunnustamine; asutamisvabadus EL liikmesriikide kodanikel on õigus tegut-seda ettevõtjana ja rajada ettevõte vabalt valitud liikmesriiki; viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika. Tööjõu mittediskrimineerimine tähendab, et ühes ja samas liikmesriigis koheldakse kodanikke ja mittekodanikke võrdsetel alustel (va riigiteenistus). Takistavad tegurid: keelelised, kultuurilised erinevused,kohustuslikult väljastatava elamisloa nõue, diplomite ja sertifikaatide tunnustamise probleemid. 13) EL siseturu rakendumise pos ja neg mõjud. Siseturu positiivsed aspektid:Majanduse arengukiirenemine tänu konkurentsile siseturul,Kaubavedude odavnemine tänu piirikontrolli kadumisele,Ettevõtete tootmise efektiivsuse tõus mastaabisäästust tingituna,Kaupade
Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanikke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust
Orje võidi lasta ka vabaks aga sagedaseks saab see alles hilise vabariigi ajal ja keisririigi ajal vabaks lasi peremees orja mingi suurema teene eest, vabadus kingiti tavaliselt testamendina (vabaks pärast peremehe surma). Kui ori lasti vabaks peremehe eluajal, siis nad olid siiski teenete kohuslased oma endisele peremehele. Vabaks lastud orjad said ka endale piiratud kodaniku õigused. Vabad inimesed moodustasid samuti kaks rühma kodanikud ja mittekodanikud. Mittekodanikke nimetati peregriinideks. Peregriinid olid Itaalias elavad võõramaalased. Nende üle mõistis õigust ametisse spetsiaalselt asunud eripreetor, provintsides provintsi asehaldur. Kodanikeks said nad ____ aga ka nt teenete eest riigile. Varase vabariigi ajal olid kodanikud vaid Rooma linnriigis elavad inimesed. Kodanike õigused said I saj eKr kõik Itaalias elavad inimesed (Liitlassõja ajal 90-88 eKr). Provintsides andsid kodanike õigusi kohalikud Rooma asevalitsejad
varandusliku positsiooni tõttu. Kodanikustaatus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ja taotleda mõne teise riigi oma. Osa riike lubab ka topelt- ehk kahekordset kodakondsust, mis tähendab, et uue kodakondsuse saamisel pole kohustuslik eelmisest loobuda (Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista). Tavaliselt kuulub suurem osa riigi elanikke ka selle riigi kodakondsusesse. Siiski elab enamikus riikides kodanike kõrval ka mittekodanikke ehk välismaalasi. Seaduslikult ehk legaalselt riigis viibivad jagunevad välisriikide kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks. Maailmas levinud praktika järgi peab alaliselt mingis riigis viibivatel mittekodanikel olema elamisluba. Juhul kui välismaalane soovib teha palgatööd, tuleb tal lisaks taotleda tööluba. Tööluba antakse ainult kehtiva elamisloaga välismaalastele. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond on sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja
varandusliku positsiooni tõttu. Kodanikustaatus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ja taotleda mõne teise riigi oma. Osa riike lubab ka topelt- ehk kahekordset kodakondsust, mis tähendab, et uue kodakondsuse saamisel pole kohustuslik eelmisest loobuda (Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista). Tavaliselt kuulub suurem osa riigi elanikke ka selle riigi kodakondsusesse. Siiski elab enamikus riikides kodanike kõrval ka mittekodanikke ehk välismaalasi. Seaduslikult ehk legaalselt riigis viibivad jagunevad välisriikide kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks. Maailmas levinud praktika järgi peab alaliselt mingis riigis viibivatel mittekodanikel olema elamisluba. Juhul kui välismaalane soovib teha palgatööd, tuleb tal lisaks taotleda tööluba. Tööluba antakse ainult kehtiva elamisloaga välismaalastele. Kodanikuühiskonna mõiste Kodanikuühiskond on sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja
positsiooni tõttu. Kodanikustaatus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ja taotleda mõne teise riigi oma. Osa riike lubab ka topelt- ehk kahekordset kodakondsust, mis tähendab, et uue kodakondsuse saamisel pole kohustuslik eelmisest loobuda (Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista). Tavaliselt kuulub suurem osa riigi elanikke ka selle riigi kodakondsusesse. Siiski elab enamikus riikides kodanike kõrval ka mittekodanikke ehk välismaalasi. Seaduslikult ehk legaalselt riigis viibivad jagunevad välisriikide kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks. Maailmas levinud praktika järgi peab alaliselt mingis riigis viibivatel mittekodanikel olema elamisluba. Juhul kui välismaalane soovib teha palgatööd, tuleb tal lisaks taotleda tööluba. Tööluba antakse ainult kehtiva elamisloaga välismaalastele. Kodanikuühiskonna mõiste
Volikogu Volikogud valitakse nii Eesti Vabariigi kodanikkonna kui ka alalist elamisluba omavate välismaalaste poolt. Loomulikult peavad need inimesed olema valimisealised – 18 aastat, nad ei tohi kanda vanglakaristust ja peavad olema teovõimelised. Välismaalaste – siia hulka kuuluvad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud – osatähtsus on kõige suurem Ida-Virumaal , kus nende hulk ületab mõnevõrra kodanike hulgal. Linnades on mittekodanikke suhteliselt veelgi enam (nt Sillamäel suhtega 1:4). Valimisaktiivsus kohalikel valimistel on alati olnud võrdlemisi madal, allpool Riigikogu valimiste taset. Volikogu kandidaadiks saab olla ainult Eesti Vabariigi kodanik, alates 2002 a. ka Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele, kes elavad püsivalt Eestis. Enam keeleoskuse nõuet pole. Kuni 2002 aastani oli kandidaatide liitumine äärmiselt vaba – lubatud
(diktatuur), kelle hulgas ei saa kuidagi kehtivusele pääseda arukuse (mõistuse) kaine ja vooruslik hääl, massi ei ohjelda enam miski. Tekitab anarhia. Riigivormide arenguskeemiks Aristotelese järgi on: monarhia > pärilik aristokraatia > vabariik > oligarhia > türannia > demokraatia> monarhia… Aristoteles (ja mitte ainult tema) piiritleb juba selgelt kodanikke (Ateena kodanikud) ning mittekodanikke: kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased (võõrad), mehed alla kolmekümne eluaasta ning relvakandmiseks kõlbmatud mehed. Riigivorme määratleb ta läbi kodanike õiguste ja mahu sisu, just sel alusel vastandab ta nt demokraatiat aristokraatiale ning monarhiale. § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIADAristotelese "isavõimu" käsitlus on aluseks hilisematele patriarhaalsetele teooriatele, mis püüdsid seletada riigi(avaliku)võimu tekke allikat.
annaabi.ee 
