Raketid tänapäeva sõjarelvastuses Raketid jagunevad erinevateks liikideks. Liigitatakse neid väga mitut moodi: juhitavad ja mittejuhitavad, ballistilised ja suundraketid (ingl. k. cruise missile), samuti liigitatakse neid kasutusvaldkonna järgi (õhk-maa jne) ning strateegilisteks ja taktikalisteks. Kõige raskem ongi tihti mõista nende sõnade tähendust. Siinkohal siis mõned sõnaseletused: Strateegiline rakett on rakett, mis on enamasti suure hävitusjõuga ning kauge lennutrajektooriga. Strateegilisi rakette kasutatakse sõjategevuses suurte alade (linnade, sõjaväebaaside, lennuväljade) hävitamiseks
juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhitavad tegurid (neist formuleeruvad tegevuste alternatiivid) (x) Mittejuhitavad (väliskeskkonna) tegurid Väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused Piirangud (aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne) Resultaadid ehk tulemused (y) Seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel Kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele Resultaatide kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid) Optimaalne juhtimisotsus Otsustusprotsessi etapid:
Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad. Süsteemi operaatoriks (protsessiks, funktsiooniks) nimetatakse eeskirja, algoritmi, tehnoloogiat, protsessi või funktsiooni, mille põhjal süsteemi sisendite alusel saadakse süsteemi väljundid. Identifitseerimise ülesanne – ülesanne, kus on vaja leida operaator kui on antud sisendid ja väljundid.
lisanduvad tulud Vastavalt juhi võimalustest mõjutada kulusid võib kulusid jaotada: · Põhivara kapitalikulud · Juhitavad kulud, mida on võimalik muuta Energiasüsteemide kogukulud jaotuvad: · Vähejuhitavad kulud · Elektrijaamade kulud · Mittejuhitavad kulud, mida ei saa mõjutada · Elektri ülekande kulud (põhivõrgu kulud) Inkrementaalkulu (incremental cost) on erinevate variantide (alternatiivide) võrdlemisel leitav · Elektri jaotuse kulud (jaotusvõrgu kulud) erinevus. · Elektri müügi kulud
x eesmärkide ja kriteeriumide määramine (võib olla punkt või trajektoor); x alternatiivide väljatöötamine (determineeritud või stohhastilised); x alternatiivide analüüs ja võrdlemine; x parima alternatiivi valimine; x valitud alternatiivi teostamine; x tulemuste kontroll. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid: x probleemsituatsioon; x aeg; x ressursid; x eesmärgid; x juhitavad tegurid x (neist formeeruvad tegevuste alternatiivid); x mittejuhitavad (väliskeskkonna) tegurid; x väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused; x piirangud (aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne); x resultaadid ehk tulemused y; x seosed juhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele (protsent, hälve, pall); x resultaatide kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid); x optimaalne juhtimisotsus.
Samuti tuleb arvestada sellega, et mudeli usaldusväärsus sõltub otseselt algandmete usaldusväärsusest. •Saadud tulemused lihtsustavad lubamatult reaalset olukorda. Millistest osadest koosneb otsustamissituatsioon statistilise otsustamisteooria järgi ? Statistilise otsustamisteooria järgi koosneb otsustamissituatsioon viiest põhiosast: 1.Keskkonna olukordadest, mis on määratud kontrollimatutest muutujatest (väliskeskkonna muutujad) - otsustaja poolt mittejuhitavad 2.Tõenäosustest, mis eeldavad, kui suure sagedusega üks või teine olukord esineb 3.Alternatiividest (erinevad tegevusvariandid) mille kujundavad otsustaja poolt kontrollitavad / mõjutatavad muutujad (aeg, ressursid, eesmärgid) – need on otsustaja poolt juhitavad 4.Tagajärgedest ehk tulemustest, mis saadakse, kui rakendatakse spetsiifilist strateegiat ja eksisteerib teatud kindel olukord ehk määratletakse iga
4. Juhtimine. Süsteemide hierarhiline klassifitseerimine. Juhtimiseks nimetatakse ühe objekti/süsteemi sihipärast mõjutamist teise objekti /süsteemi poolt. Juhtimises osalevad alati kaks süsteemi /objekti: juhitav süsteem ja juhtiv süsteem. Koos moodustavad nad juhtimissüsteemi. Toime, mida juhtiv süsteem annab juhitavale nimetatakse juhttoimeks ja vastupidine toime on tagasiside. Juhtimisülesanne on määratud kui on määratud: eesmärk, juhitavad faktorid, lisatingimused ja mittejuhitavad faktorid. Juhtimisprotsess koosneb neljast põhietapist: vajaliku info kogumine ja ettevalmistamine otsuste vastuvõtmine (optimeerimine, planeerimine) otsuse realiseerimine tagasiside. Juhtimise eesmärgiks võib olla objekti stabiliseerimine, etteantud programmi täitmine, järgimine, objekti optimeerimine jne. Optimaaljuhtimine on mingi funktsiooni minimeerimine või maksimeerimine. Juhtimine võib olla deterministlik, mittedeterministlik ehk stohhastiline või adaptiivne
a2 e21 e22 ...e2j... e2n ...ai... ei1 ei2 ...eij... ein am em1 em2 ...emj... emn Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsustuspuu Otsustuspuu on diagramm, mis kajastab loogilist arutluskäiku probleemi üle otsustamiseks. See koosneb neljast osast: x Otsuse sõlmpunktid, kus kõik võimalikud sammud ja valikud koonduvad otsustaja kätte. See on punkt, kus tuleb langetada otsus. x Juhuslikkuse/määramatuse sõlmpunktid, kus tuuakse ära kõik esile kerkida võivad määramatud
..e2j... e2n ...ai... ei1 ei2 ...eij... ein am em1 em2 ...emj... emn Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsustuspuu Otsustuspuu on diagramm, mis kajastab loogilist arutluskäiku probleemi üle otsustamiseks. See koosneb neljast osast: x Otsuse sõlmpunktid, kus kõik võimalikud sammud ja valikud koonduvad otsustaja kätte. See on punkt, kus tuleb langetada otsus. x Juhuslikkuse/määramatuse sõlmpunktid, kus tuuakse ära kõik esile kerkida võivad määramatud
kromosoomide numereerimisel neid ei eristata. Heterosügootsetes geenides on homoloogiliste kromosoomide alleelid siiski erinevad. Inimese genoomi moodustavad seega 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. struktuurgeen (ingl. Structural gene)- geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi. 19.Inimese pea geneetilised tunnused 20.Juhid ja juhitavad ning mittejuhitavad 2. PPT 1. Geen – tunnus seos genotüüp + keskkond → fenotüüp Geen määrab tunnuse esinemist või mitteesinemist, tunnustest saame fenotüübi. Geen (DNA)-RNA-Valk-Rakk-Kude-Organism-Populatsioon-Biosfäär- Fenotüüp 2. IQ, sisu Intelligentsuskvoot, Binet’-Simoni test mõõdab inimese IQd, testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid. 3. IQ näidud, vaimsed võimed
saab uuesti pos.-ks ja diood avaneb. KOKKUVÕTE: Seega säilib fiksaatori väljundis US kuju, kuid UV muutub 0-nivoost ainult ühele poole. Alaliskomponent taastub seetõttu, et pinge ülemine nivoo fikseeritakse 0- tasemel ja alaliskomponent nihkub 0-st erinevaks. Eristatakse järgmisi fiksaatoreid: 1) mittejuhitavad Koosnevad ühest dioodist. Kui on vajalik nivoo fikseerimine mingil 0-st erineval tasemel, siis kasutatakse ka eelpingeallikat vastava polaarsusega 2) juhitavad Koosnevad tavaliselt 2 või 4 dioodist (sildlülitus), kus dioode avatakse spets juhtimpulssidega. 30
parameetritele avaldatava mõju intensiivsust kvantitatiivselt hindavad mudelid. Sellega tekib võimalus prognoosida väliskeskkonna tegurite muutumist ja toimunud muutuste mõju valitud tegutsemisvariandi elluviimise tulemustes. Prognoosi- ja seosemudelite kvantitatiivse analüüsi käigus aheneb oluliselt vaatlusaluste mittejuhitavate väliskeskkonna tegurite ring: Esiteks võib edasise vaatluse alt välja jätta need mittejuhitavad tegurid, mis jäävad püstitatud juhtimisotsuse elluviimise ajal muutumatuks, st juhtimisülesande püstitamisel on teada nii nende tegurite väärtus kui ka mõju intensiivsus muutumatu väärtuse ja mõjuga tegurid ei saa ju otsuse elluviimisel põhjustada mingeid muutusi ei vaatlusalustes alternatiivides ega nende alternatiivide elluviimise tulemustes. Teiseks jäävad analüüsi alt välja ka need juhitamatud tegurid, mille mõju intensiivsus on
nkokku nkinni n jõud 225 150 375 imp 76 9. MÕISTED Aktiivvõimsus Võrgust tarbitava võimsuse aktiivkomponent, mida kasutatakse Active power elektrimootori poolt pöördemomendi arendamiseks. Alaldi Vahelduv / alalisvoolumuundurid, mis muudavad vahelduva Rectifier sisendpinge alalispingeks. Võivad olla juhitavad ja mittejuhitavad. Juhitavate alaldite puhul on võimalik muuta alalispinge – ja voolu väärtust. Alalisvool Selline elektrivool, mille suund ja väärtus pikema aja jooksul ei Direct current muutu. Alalisvoolumootor Alalisvooluga toidetav mootor, milles ankrumähiste voolusuuna DC motor muutmiseks ja rootori pöördvälja tekitamiseks on sisse ehitatud harikontakt- või pooljuhtkommutaator
Kuna antud juhul on tegemist teist järku süsteemiga ( n = 2 ), siis 1 2 Qc = [ ] = 1 1 - 4 Kui juhitavuse maatriksi astak on võrdne süsteemi järguga rank (Qc ) = n, siis süsteem on täie- likult juhitav. Kui juhitavuse maatriksi astak on süsteemi järgust väiksem rank (Qc ) < n, siis süsteemil on mittejuhitavad olekud. Ainuke juhitavuse maatriksi Qc 2 × 2 alammaatriks on see maatriks ise. 1 2 1 9 det 1 = - - 2 = - 0 1 - 4 4 4 Järelikult, rank (Qc ) = 2 ning antud süsteem on täielikult juhitav.
Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid.
ühes või teises süsteemis konkreetset ülesannet. Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid.
Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid.
parameetritele avaldatava mõju intensiivsust kvantitatiivselt hindavad mudelid. Sellega tekib võimalus prognoosida väliskeskkonna tegurite muutumist ja toimunud muutuste mõju valitud tegutsemisvariandi elluviimise tulemustes. - Prognoosi- ja seosemudelite kvantitatiivse analüüsi käigus aheneb oluliselt vaatlusaluste mittejuhitavate väliskeskkonna tegurite ring: vaatluse alt jäetakse välja need mittejuhitavad tegurid, mis jäävad püstitatud juhtimisotsuse elluviimise ajal muutumatuteks; välja jäävad juhitamatud tegurid, mille mõju intensiivsus on nullilähedane; 13. peatükk 136. Milles seisneb juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuste muutumise prognoosimise vajalikkus otsuse ettevalmistamisel? - Väliskeskkonnal on suur tähtsus majandussubjektide tegevuse suunamisel ja tegevuse
annaabi.ee 
