Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Mustal surmal, mis märatses 13481350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord.
ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi(vaimulikud, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Ka
kujunes mõisamoonakate kiht. Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed 1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või
Mida kõrgemast seisusest isik, seda pikem kinganina. Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Nii nagu keskajal seadustati ehete ja rõivaste kandmine, nii kehtestati normid ka jalatsitele. Näiteks 1363. 4 aastal kehtestatud seadusega lubati kuni 15 cm pikkuste ninadega kingi kanda lihtkodanikel, kuni 37,5 cm mitteaadlikest härrasmeestel ja kuni 70 cm pikkuseid kinganinasid aadelikel. Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel
islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel)
14. sajandi lõpus meeste kuued lühenesid veelgi ja nad hakkasid kandma sukkpükse MEESTE JALATSID Pika ninaga kingad oli tõsine asi ja rääkis mehest, kes neid kandis Terava ninaga jalatsid on keskaja leiutis. Algselt on terava ninaga kingad mõeldud ülikutele staatuse sümbolina. 1363. aastal Inglismaal vastu võetud seadus määras kodanikule lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel 60 cm Selleks, et moekingi kanda, tuli omandada nn "baleriini kõnnak", et pikad kinganinad ei takerduks teineteise külge. Raskusi oli ka treppidel liikumisel. Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Jalatsid tehti pehmest nahast painduva talla ja ha sti pika terava ninaga. Poriste teede läbimiseks kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja
rahvusvaheline kandepind 1238 Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas. Vasallid Põhja-Saksamaa väikeaadlid, teenistlased; ka kohalikud ülikud (Lõuna- Eestis vähem); mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud, kaupmehed. 13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus
Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult tervilikku pilti eesti ala valitsemisest 18. Sajandil. Selles teoses on püütud anda süstemaatilist ülevaadet Eesti ala valitsemisstruktuurist alates Vene võimu kehtestamisest Baltikumis 1709-1710, kus vene võim pakkus balti aadlile restitutsiooni- reduktsiooni käigus võõrandatud maaomandi taastamist ja omavalitsuslike õiguste ennistamist (31). 1721a. sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga lubati Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlikele ja mitteaadlikest elanikele, sammuti linnadele, magistraatidele, gildidele ja tsunftidele Rootsi valitsusaja privileegide, tavade ja õiguste säilitamist ning kaitsmist ( Balti erikord), siis antud monograafias põigatakse ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Teose lõpetab Katariina 2-se asehalduskorra kehtestamisega Baltikumis 1783a. , kus Eesti ja Liivimaa nimetati ümber Tallinna ja Riia kubermangudeks ja kus kehtestati sammasugune valitsemiskorraldus nagu seda
talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad
osatähtsus. Uuriti ka loodusteaduslikku kirjandust. Tähtsad olid pedagoogilised teosed. Filoloogia valda esindasid peamiselt sõnaraamatud ja grammatikad. Suur oli ilukirjanduse osakaal. Ringles palju ajakirju ja ajalehti. Väike osatähtsus oli ka baltisaksa kirjandusel. Telliti ka noodikirjandust. Seltsi liikmed Põltsamaa lugemisseltsil oli 24 liiget. Sinna kuulusid aadlikud, pastorid, arstid, õigusteadlased, põllumehed. Viimaste alla kuulusid mitteaadlikest mõisnikud ja mõisarentnikud. Seltsi tegevuse lõpp Paul I troonile tulekuga kehtestati tsensuur, mis muutis lugemisseltside tegevuse võimatuks. Hupeli lugemisselts suleti 1799. aastal. Hupel tellis Aleksander I ajastul Carl Johann Gottfried Hartmanni, Hartknoch juuniori järeltulija käest uuesti palju raamatuid. Tegevuse taastas ka lugemisselts, mis kestis kuni 1805. aastani, mil Hupel pani Põltsamaal ameti maha ja kolis Paidesse. III LIIVI- JA EESTIMAA TOPOGRAAF
Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord. Uniooni katkestamisest tänapäevani Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra-Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahääletuse alusel. Norra valitsus pakkus Norra trooni Taani
haldus- ja politseiülesandeid. Võis koguneda koosolekuks vaid mõisniku loal. Mõisavaldade asjaajaja nimetati vallatalitajaks, kes allus mõisapolitseile. Liivimaal täitsid sama ülesannet kaks vöörmündrit. Halduse ja hoolekande ülesannete järk-järguline üleandmine talupojakogukonna kätte 19 sajandil pani aluse vallale, kui haldusüksusele. Literaat 18. saj toimus ulatuslik sisseränd Saksamaalt, peamiselt Tüüringi ja Saksimaa alalt. Baltikumi tulid mitteaadlikest noormehi koduõpetajateks, hiljem pastorikohtade täitjateks, kaupmehi ja käsitöölisi, ka kunstnikke. Selle sisserändega on seotud literaatide rühma tekkimine Baltikumis. Kaupmeestest majanduslikult allpool, kuid käsitöölistest sotsiaalselt ja hariduslikult kõrgemal olevasse literaatide rühma kuulusid enamasti kõrgema haridusega, mitmesuguseid ameteid pidavad inimesed: ametnikud, juristid,arstid ja apteekrid, pastorid ja kooliõpetajad.
Jalanõud: Terava ninaga jalatsid, poulaine, on keskaja sünnitis, mis on väikeste muudatustega kasutusel kuni tänapäevani. Algselt olid terava ninaga jalatsid mõeldud ülikutele nende staatuse sümbolina. Kinganina pikkus saavutas ajapikku tohutud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. 1363. aastal Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse eitavalt ja kuulutas pika terava ninaga kingad pahelisteks. Sellest ajast peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. Ilu ja hügieen: Keskaeg võttis Roomalt üle vanniskäimise kombe. Majapidamistes kohtas juba
nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist
Jalanõud: Terava ninaga jalatsid, poulaine, on keskaja sünnitis, mis on väikeste muudatustega kasutusel kuni tänapäevani. Algselt olid terava ninaga jalatsid mõeldud ülikutele nende staatuse sümbolina. Kinganina pikkus saavutas ajapikku tohutud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. 1363. aastal Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse eitavalt ja kuulutas pika terava ninaga kingad pahelisteks. Sellest ajast peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. Ilu ja hügieen: Keskaeg võttis Roomalt üle vanniskäimise kombe. Majapidamistes kohtas juba
milline koht neil ilmalikus elus. 28 Jagunemine kõrgemateks ja madalamateks vaimulikeks, seotud ühiskonna üldise kihistumisega, kõrgemad vaimulikud olid aadlisoost. Hiliskeskajal see muutub, nt kerjusmunga ordud, mille liikmeks saamine kergem (nad mitteaadlikud aga tavaliselt mitte kõige madalamast kihist). Eeldatakse, et piiskop toomhärra on ülikoolis käinud, see avab uksed mitteaadlikest patriitsidele. Ka mittevabu vaimulikke, mõisnikel oma vaimulik, kes ta hingeõnnistuse eest hoolt kannab. Ka ühe ordu sees tuli ette erinevate kihtide rühmitusi. Käsitööliste jaoks fransisklaste klooster. Nunnadele Strasbourgis üks aadellik klooster, 10 patriitsidele mõeldud kloostrit. Alamatele naistele begiinide klooster. Seisuseteadlikkus. Vara ja kõrgkeskajal domineerisid benediktlased. Kõrgkeskajal (alates 13. saj) kerjusmungaordud ja vaesuse ideaal.
Jeruusalemmata). Pealinn lisati riigile pärast VI Ristisõda Friedrich II Barbarossa poolt. Pärast seda hakkas Egiptus taas Jeruusalemma kuningriiki ähvardama ja vallutas selle aegamisi. 1291 vallutas Egiptus viimase eurooplaste kantsi Pühal Maal. Ristisõdijate riigid olid hävitatud. Rüütliordud loodi kaitsmaks ristisõdadega vallutatud maad. Ühendavad endas sõdalase ja munga. Ordud koosnesid rüütel-ja preestervendadest, neid teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordustatuute täiendasid kapiitli otsused ja kõrgmeistri korraldused. Viimase valis suurkapiitel. 1) Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospoidali vennaskonnast, kinnitati 1113. 1120 kujundati ümber sõjaliseks orduks. Ülesanne: haigete eest hoolitsemine ja relvateenistus. Rõivastus: must mantel valge ristiga. 1291 läheb ordu Küprosele, 1309 Rhodosele, 1530 Maltale. 2)Templiordu. Hughues De Payeni algatatud liikumine palverändurite ja
Heinrich Stahl( meile tähtis kui eesti k keeletegelane), 42 a moodustatakse konsistoorium, mis on puhtalt vaimulik koosneb neljast liikmest (saksa, rootsi, saksa vene vaimulik). Ebatavaline olukord, suur hulk õigeusklikke venelasi, nim ka kreekakatolikuks kirikuks. 1644 a tuleb võimule kuninganna Christina, võimul 10 a. Christina valitsmisel kaks poolust. Ühelt poolt rootsi tippajastu, rootsi kõige mõjuvõimsaim väikeriik. maj raskused. Maksukoormus mitteaadlikest seisustele. Sellega seoses aadlike ja mitteaadlike suhete teravnemine.Kolm seisust koos ( maapäeval), kaks ühe vastu. 1650 a paiku esit mitteaadlikest seisused riigile nõuded väljaantud maa tagasi anda ( I korda reduktsiooni nõudmine). Esialgu kuninganna kristiina kasut seda hoopis enda huvides. Tal puudus huvi rootsi riiki valitseda, huvitus filoloogiliste, vaimulike ja filosoofiliste asjadega. Ütles, et astub tagasi, pakkus et tema asemel tuleb võimule Karl Gustav. Teatas, et keeldub
annaabi.ee 
