ÖKOJALAJÄLG Jaanika Annask · Ökojalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist · Ökojalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta · Ökojalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks · Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit · Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda · Sealt tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks maakera Maakera pind on jagatud kategooriateks: 1. haritav maa (põllu, karja ja metsamaa) 2. bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium) 3. energiamaa (energia tootmiseks ja ...
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna
a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2.6 gha/in a, eluslooduse kandevõime määr aga ainult 1,8 gha/in a. Seega elab inimkond üleilmses ökoloogilises defitsiidis: ühe aasta jooksu kasutatud elurikkumise taastamiseks kulub poolteist aastat ehk ökojalajälje loojate retoorikat tõlgendades võib öelda, et kaasajaelustiili ja tarbimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja 1.5 maakera. Milline on eestlaste jalajälg?
1. Täida ära küsimustik oma ökoloogilise jalajälje kohta. Kopeeri oma vastus siia, tekstikasti. * Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 1.04 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu Sina, peaks inimeste käsutuses olema 0.5 maakera. 2. Analüüsi oma jalajälje tulemusi, mis on positiivne, mis negatiivne. * Ma arvan, et positiivne on see, et ühe elaniku keskmine ökojalajälg ei tohiks ületada 1,8 globaalhektarit. Minu ökojalajälg on aga 1.04. Ma ei oskaks öelda, et midagi selles negatiivset oleks. 3. Otsi internetist 5 loodussäästlikku tarbeeset/toodet, vastuse kasti kirjuta toote nimetus ja lisa internetiaadress. 1)Taaskasutatud kiust paber CYCLUS .https://www.antalis.ee/business/esileht/keskkond/loodussaastlikud-tooted.html 2)Ökoseebid GoodKaarma www.goodkaarma.net/shop/index.php/et/seebid-info 4. Otsi internetist Sinu arvates 10 parimat ja nutikamat loodussäästlikku nippi. Lisa juurde ka internetiaadress
1. Enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning tekitatavatest jääkainetest on võimalik jälgida ja identifitseerida. 2. Ressursi- ja jäätmevooge on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks. [3] 4 5 2. Eesti ökoloogiline jalajälg Enamiku arenenud riikide ökojalajälg ületab märkimisväärselt inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaali. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid pool sajandit tagasi (1961. a.) moodustas inimkonna tarbimishulk 50% maakera taastootmise võimest. Joonis 2. Euroopa riikide võrdlus ökoloogilise jalajälje alusel [3] Kui meie tarbimine ületab maakera võimalused, siis ei käitu me enam jätkusuutlikult, vaid tekitame ökoloogilist defitsiiti. Meie kulutused eluasemele, transpordile, söögile ning
oleks nagu eestlased, ökoloogiline jätkusuutlik, jalajälg kuluks ei tohiks onvaja meie praegu Kui me elaksime nagu ameeriklased, läheks 5 igapäevaste inimeste 2,3 hektarit, vajaduste ökojalajälg mis ületab rahuldamiseks ületada napiltkeskmiselt tarbimise 3jätkusuutlikkuse maakera. kahte maakera. globaalset piirnormi. hektarit aastas. Tuleviku väljakutsed • Kokkuhoid saab alguse Maailma keskklass iga inimese on muutumas isiklikest
elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega. Meie suure jalajälje põhipõhjus peitub põlevkivienergeetikas, mis tekitab suure hulga süsihappegaasi. Kuid peale selle on suure jalajäljenäidu taga ka nn. autostumine ning meie läänelikud tarbimisharjumused. Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et üleilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisõnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in Millega tegeleb riik?
5. Mis on ökoloogilise jalale piirnorm? Kui suur on see Eestis? Maa elanike keskmine ökoloogiline jalajälg on praegu 2,3 globaalset hektarit, mis ületab napilt tarbimise jätkusuutlikkuse piirnormi. Riikide ja kontinentide vahelised erinevused on siiski suured. Kui Aasia ja Aafrika elanikud jätavad maha rahuldava 1,4 globaalse hektari suuruse jälje, siis eurooplane nõuab endale tubli 5,0 ja Põhja-Ameerika elanik koguni 9,6 globaalset hektarit. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. 6. Iseloomusta ökoloogilist jalajälge erinevates maailma piirkondades. Kas see on suurem arenenud riikides või arengumaades? Kui Aasia ja Aafrika elanikud jätavad maha rahuldava 1,4 globaalse hektari suuruse jälje, siis eurooplane nõuab endale tubli 5,0 ja Põhja-Ameerika elanik koguni 9,6 globaalset hektarit. Ehk suurem on arenenud riikides. 7. Miks on ökoloogiline jalajälg suurem just arenenud riikides?
- millisel määral kasutatakse kodumaiseid toiduaineid; 3) vesi. võetakse arvesse nii üksikisiku käitumisharjumusi kui ka piirkondlikke tööstuse iseärasusi 4) elektrienergia. Määrav on elektri tootmise viis. 5) soojusenergia. sooja tootmise viis, kogus 6) transport. ühistranspordi ja sõiduautode kasutamise vahekord igapäevases liiklemises. kaupade transpordi viisja vahemaad; 7) muu tarbimine. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt 2 gha/in a. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga ca 7 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme-nelja maakera vaja. Keskmine maailmas inimese kohta on 1,8 gha/in a. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt 9. koha vääriline. Peamine põhjus seisneb põlevkivis, mida Eestis kasutatakse. Põlevkivi on äärmiselt ebaefektiivne
suuruseks 107 inimest. Käesolevas töös oli ökoloogilise jalajälje ühikuks globaalhektarit inimese kohta aastas – gha/in a. Globaalhektari all mõeldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kõigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine. Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1. Käesoleva uuringu kohaselt on Tallinna elanike ökoloogiline jalajälje suurus 3,82 gha/in aastas. Vastavalt arvutustele Käthe Malmre bakalaurusetöös “Keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg kui linnade jätkusuutlikkuse näitajad” (2003) oli see näitaja 2003. aastal 4,17. Kuna töödes kasutati
● Elupaikade hävitamine ja muutmine ● Taime- ja loomaliikide hävitamine ● Keskkonna saastamine ● Võõrliikide sissetoomine aladele, kus neid varem pole olnud 34. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? kodu, transport, söök, jook, kaubad, teenused, Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. http://jalajalg.positium.ee/ Kristiinal: Kodu 0.71 (47.4%) Transport 0.00 (0.1%) Söök ja jook 0.26 (17.2%) Kaubad ja teenused 0.53 (35.3%) KOKKU: 1.50 (100%) :
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele. (Wikipedia) Ökoloogiline jalajälg seega väljendab inimeste keskkonnakasutust võrreldes sellega, kui suutlik on Maa taastama inimese poolt ära kasutatud ressursse. Süsiniku jalajälg aga näitab ...
erinevatest tüüpidest ning sellest, millised ökoloogilised jäljed inimesed on jätnud ning Eesti ökoloogilisest jalajäljest. 3 Inimese ökoloogiline jälg 1.Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga umbes 7,9 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme maakera vaja! Teiste sõnadega öeldes on meil vanaviisi jätkamiseks vaja kolm korda enam maapinda, kui meil olemas on. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks planeet ja me ei tohiks seda kõike ära kasutada, sest nii ei jää ju midagi tulevastele põlvedele. 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse?
Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökojalajälje kalkulaator keskendub indiviidile ja tema tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi. Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera! Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Norra) tunduvalt suurem
hindamise aluseks olev maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav põllumaa, karjatatav maa, metsamaa, bioproduktiivne meri, siseveed, hoonestatud maa, süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. 49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Mida väiksem on ökoloogiline jalajälg, seda suurem on tõenäosus mahtuda säästva arengu parameetritesse 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Säästev areng on normatiivne kontseptsioon, mille abil hinnatakse muutusi elamistingimustes (elutingimustes)
ÖJ on ülemaailmselt kasutatav meetod, arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. 49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Tuumikelemendid: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
