KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka
Keemia Väävel Referaat LonelyOne 9 Sisukord Väävel ................................................................... 1 Väävel mineraalina..............................................3 Väävli kasutusalad ..............................................3 Väävli levik............................................................2 Happe Sademed...................................................4 Kasutatud materjal...............................................5 Väävel Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Väävli Omadused : Väävlil on 4 stabiilset isotoopi (Stabiilne isotoop on keemilise
Kuld (Au) Kuld Keemiline element järjenumbriga 79 Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197 Kulla keemilised omadused Väheaktiivne metall Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu Lõhenevus ja magentilisus puuduvad On metalliläige Kulla leiukohad Põhilised kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis Kulla kasutusalad Ehted Finantsvahend raha väärtuse tagamiseks Kuldmündid Tarbeesemed Kunst
Mineraalid Kivimid koosnevad mineraalidest. Mineraal on tahke, anorgaanilise koostisega ja looduslik. Mineraalide teket jaotatakse endogeenseks ja eksogeenseks. Endogeensete mineraalide lähteaineks on magma. Eksogeensete mineraalide tekkele rabenemine, mis küll ei tekita uusi mineraale, kuid peenestades materjali teeb see lihtsamaks keemilise murenemise. Kuld Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Kuld esineb looduses mineraalina. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Ürgajast peale on kuld olnud haruldane ehtemetall mis sümboliseerib rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes 2500 aastat tagasi hakkas kuld ka kandma raha funktsiooni. Kuld ei lahtu hapnikus ega vees. 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda. Väidetavalt peitub enamus Maa kullast tema tuumas. Kuld ei tuhmu kunagi. Kulda saab roosaks muuta vase ja hõbeda lisamisel
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma.
Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks staabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kulla hooldamine: Niisuguseid kuldehteid, millel pole peal kive, võid loputada nõudepesuvedeliku ja vee segus. Pärast loputa ehted üle puhta veega. Kullapoes müüakse ka spetsiaalseid lahuseid
Fosfor Fosforist Fosfor on keemiline element, mille aatomnumber on 15 ning selle tähiseks on P. Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor
plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua Kasutamine ● Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. ● Ehitused, Tehases ja Igapäeva elus ( nuga, kahvel, lusikas jne. ) Kuld ● Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Perioodilisussüsteem ● Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665 Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske. ● Kulla sära ei tuhmu ning tänu korrosioonikindlusele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks
peatelg). Murdumisnäitajate erinevus on suurim, kui valgus levib risti kristalli optilise peateljega. Hariliku kiire (polariseeritud risti optilise peateljega) jaoks no= 1.658. Ebahariliku kiire (polariseeritud piki kristalli optilist peatelge) jaoks omandab murdumisnäitaja siis minimaalse väärtuse no= 1.486. Kaksikmurdumise tulemusena paistab eseme kujutis läbi optiliselt kvaliteetse. Kaltsiiti esineb peamise mineraalina lubjakivi, marmori, kriidi koostises. Kõrge kaltsiidisisaldusega on ka mõned biotekkelised struktuurid (munakoored). Kaltsiidist koosnevaid kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena, metallurgias, paberitööstuses ja mujal. Malahhiit (CuCO3/OH/2) esineb enamasti tihedate neerukujuliste masside ja nõruvormidena. Värvuselt on ta roheline, kriipsu värvus enamasti heleroheline. 6 Kaltsiumkarbonaat
Dekoratiivsed rakendused kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar(plast)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.
Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi) saadakse CaCO3 kuumutamisel: CaC03 => CaO + CO2 (lubja põletamine). Valge tahke aine, esineb tükkidena, õhu käes seistes reageerib õhuniiskusega: CaO + H20 => Ca(OH)2 eraldub väga tugevalt soojust. Põhiliselt kasutatakse Ca(OH)2 saamiseks ja ehitusmaterjalide toorainena. Reageerib ka happelise oksiidiga:
KULD AU & AURUM Keemiline element Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197. Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht
harva esinevad, kuid võimalikud on ka I ja V. Roodium on looduses harvaesinev metall, olles pärast reeniumit koos ruteeniumi ja iriidiumiga üks hardulaseim mitteradioaktiiven metall maakoores. Kuna roodium on looduses haruldane, kuid kasutusalasid on tal palju, on ta üks maailma kallimaid metalle. Roodiumi leidub enamasti ühendites (koos plaattina või teiste plaattinametallidega), kuid tema vähese keemilise aktiivsuse tõttu ka lihtainena, mistõttu teda iseseisva mineraalina tuntakse Tähtsaimad roodiumiühendid on roodiumoksiid (Rh2O3), roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3) ja roodiumkloriid (RhCl3). Inimkehas roodiumi tavaliselt ei esine ning bioloogline mõju pole teada. Roodiumi leidub muuhulgas Stillwater'i maakonnas Montanas ning Goodnews Bay'l Alaskal. Tuntakse ka roodiummineraale nagu genkiniit jt, kuid need ei mängi aine saamisel mingit rolli. Enim esineb ainet nikli-vase maagis, mida esineb Lõuna-Aafrikas, Siberis ning Sudbury's Kanadas
levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109.Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C.
magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. Nefeliini võidakse kasutada toorainena alumiiniumi, klaasi ja keraamika valmistamisel. Nefeliin tekib ränivaestest (kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Keemiline valem: Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme. Tema erikaal on 2,72,8 g/cm³ Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt kollakas, hallika või roheka tooniga.
0 Sisukord Sissejuhatus Füüsilised omadused ja aatomi ehitus Füüsilised omadused Aatomi ehitus Leidumine looduses Isotoobid Keemilised omadused ja reaktsioonid Ühendeid ja nende kasutamine Füsioloogiline toime Huvitavaid fakte Mida andis mulle referaadi koostamine? Kasutatud materjal 1 Sissejuhatus Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld
lumelambaid kõrgematel mäeosadel. Linnuliikidest onpaljaspeakotkas, kalakotkas,valgepelikan ja trompetluik. Mammoth Springs Mammoth springs'i (mammutiallikad) moodustavad umbes 50 värvikat kuumaveeallikat, mis toovad Yellowstone'i rahvuspargi kriiti sisaldavast aluspõhjakivimist tulist vett maapinnale. Tuline aurav vesi lahustab sügaval maa all aluspõhjakivimit ja kannab selle maapinnale, kus see pärast vee jahtumist sadestub valge mineraalina, mida imetatakse allikalubjaks. Sadestunud mineraal annab igale allikale ainulaadse kuju ja välimuse ning senikaua, kuni kuum vesi voolab, muutub ka iga allika välimus. Allikalubi on sadestudes valge, aga allikates elavad kuumust eelistavad bakterid ja vetikad annavad terrassidele säravkollase, pruuni,või rohelise värvi. Mammoth Springs'i vesi pärineb Yellowstone'i nõlvadele ja kaugemalegi langevatest vihmadest ja lumesulamisveest, mis nõrgub sügavale maapõue ning kuumeneb
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide
ka amfiboolide,vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Kaltsiumi diageneesis võib lubjakivisetete kaltsium aja jooksul osaliselt asenduda magneesiumiga. Dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti levinud, kohati suurte mäemassiivide valdava mineraalina. Peaaegu täielikult koosnevad dolomiidist Dolomiidid. Ka magnesiit on väga levinud. Seal, kus mere kuivades ladestub kaalisool, leidub ka kainiiti ja kiseriiti. Suure tehnilise tähtsusega on karnalliit.[1] Maailmameres[muuda | redigeeri lähteteksti] Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg[viide?]) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi[1].
....................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Kuld Kuld on metallide kuningas. Ta on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Kuld on nii keemiline element kui ka lihtaine. Kuld esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber on 79. Kullal on omadus tappa baktereid. Inimajaloo koidikul sai tähtsaimaks tootemiks ere läikiv kuld, millele peaaegu kõikides keeltes anti nimetus päikese järgi. Ladinakeelne aurum tuleneb sõnast aurora koit; sellele on lähedane kreeka ja indoeuroopa tüvi helio- (kreeka helios päike), millest kujunes inglise- ja saksakeelne Gold; viimasest tuleneb ka eesikeelne nimetus. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus"
Tema põhilised leiukohad asuvad Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas, Brasiilias, Mehhikos, Sri Lankal, Uruguais, Ida-Aafrikas, Madagaskaril, Indias ja Venemaal, Uraali mäestikus. Berüll Puhas berüll on värvitu, kuid lisandite tõttu on enamasti värvunud rohekaks, sinakasroheliseks, kollaseks, roosaks, harva ka valgeks. Esineb heksagonaalsete prismaliste kristallidena moondekivimeis, granitoidsetes pegmatiitides ning aktsessoorse mineraalina happelistes tardkivimeis. On abiks ennustamisel ja maagilistes toimingutes. Stimuleerib tahet edasi jõuda ja võimet muuta oma potentsiaal tegelikkuseks. Antiikajal raviti berülliga neeru- ja sapikive. Keskajal kollatõbe, maksahaigusi, iiveldust ja merehaigust. Granaat Granaat on punase või rohelise värvusega läbipaistev või ka läbipaistmatu tsirkooniumsilikaat. Tema peamised leiukohad asuvad Tsehhis (Böömimaa), Madagaskaril,
................................................................................................................................................13 2 TTK Kips Kipsi tooraine Kips on sulfaatne vett sisaldav mineraal. Keemiline valem: CaSO4·2H2O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse
niiskus täielikult. Kütuses esineb vett ka kristtvee ehk hüdraatvee näol, mille eraldamiseks tuleb kütust kuumutada üle 500c. 5. Kütuse mineraalosa ja tuhk · Kütese mineraal ehk mitteorgaaniselks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, millest põlemisl tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa mõiste on tinglik, kuna võib kütuses esineda iseseisvate väliste lisanditena nn välimise mineraalosana, aga ka kuuluda sisemise mineraalina orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa 5% massist ja on ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Välimine mineraalosa koosneb harilikust mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke. · Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete
katmist puhastada detail sooladest vee või auruga, õlidest NaOH või hapete lahustega, roostest leekpuhastusega 150C juures, liivapritsiga või veejoaga, mehaaniliselt kaabitsaga (terashari) või hapetega töödeldes. Fosfaatimist kasutatakse pinna ettevalmistamisel värvimiseks. 43. Oksiidid.: Oksiide on kahte tüüpi: lihtoksiidid, kus hapnik on vahetult seotud teise elemendi aatomiga ja peroksiidid, milles on side -O-O-: H2O. SiO2- mineraal kvarts. Leidub puhta mineraalina ning kivimite koostises (graniit). Dolomiit-amorfne SiO2. CO2- atmosfääris 0.03% ja lahustumine vees. Al2O3*(nH2O)- oksiid ja hüdroksiidi vahepealsed ühendid- boksiidid. Fe3O4- magnetiit. Moodustumine: 1. Hapnikku sisaldavte ühendite kuumutamisel eraldub CO2, NO2, SO2.2. Reageerimisel hapnikuga. 3. Hüdr. kuumutamisel. Omadused: 1.Osa reageerib veega, moodustades seejuures aluse või happe. 2. Reageerivad omavahel. 3.Reageerivad hapetega või alustega. 4
C10H19OH ning selle joonvalem on esitatud joonisel 9. Tsitronellooli kasutatakse seebis lõhnaainena. Tsitronellooli peaksid vältima inimesed, kellel on allergia parfüümide vastu, sest see võib tekitada mõnel inimesel ülitundlikuse. (Wikipedia, 2013) Joonis 9. Tsitronellooli joonvalem 2.3. Määrdeaine 2.3.1. Talk Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest, mille avastas füüsik Michael Faraday (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme, mille kõvadus Mohsi astmikul on 1, näiteks teemanti suhteline kõvadus Mohsi astmikul on 10. Talk on nii pehme, et seda saab kergelt kraapida sõrmeküünega ja hõlpsasti lõigata noaga (Wikipedia, 2013). Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks (Vikipeedia, 2012). Selle sulamistemperatuur on 800 oC (Wolfram mathematica, 2013). Seda esineb kihistunud kiulise massina ja erakordselt haruldase
Vismut: G.Agricola, 1529 ; Bi hõb ev alg e , roos aka läikega m etall , mitu kristallmodifikatsiooni, neist tavarõhul püsiv romb o e e d riline vorm . tahkumis el ruumala suuren e b ,toate m p l rabe . kuivas õhus püsiv, niiske s pruunikas oksiidikiht . põleb sinaka leegig a Bi2O3 ;ei reag e e ri H 2 , C, N2 , Si ga . Bi 2 O 3 vismut(III)oksiid, kollane kristallil. Aine ; leidub ka mineraalina , tähtsaim tööstuslik ühend, kõige laiem alt kasutatav:farma atsiat öö stu s e s , katalüsaatorina polüm e e rid e tootmis el , klaasid e ja e m ailide tootmis el ; Bi(NO 3 ) 3 5H 2 O , vismut(III)nitraatpentah üdra at , värvitu, hügro sk o o p n e kristallaine , kasutatavaim Bisool , ve e s hüdrolüü su b . Meditsiinis kasutataks e mitm eid Bi orgaanil. Ühend eid (nahah aigu st e, süüfilise jm. ravil) . 16
-il 2Al(OH)3=Al2O3+3H2O. Keemiliste omaduste järgi liigit.: 1)happelised, milleks on peamiselt mittemet. oksiidid (SO2, CO2), veega reageerides annavad happed; 2)amorfsed (ZnO, Al2O3), mis reag.-vad nii hapete kui alustega; 3)aluselised – metalloksiidid (CaO, Na2O), mis reag.-d veega andes hüdroksiidi; 4)inertsed või neutraalsed (N2O,NO), mis ei reageeri vee, hapete ega alustega. Looduses leiduvad oksiidid – kõige rohkem leidub vesinikoksiidi ehk vett, siis kvarts SiO2(leidub puhta mineraalina ja kivimite koostises), dolomiit (amorfne kvarts), boksiidid (millest valm. Alumiiniumi), magnetiidid (Fe3O4). Oksiide moodustatakse ainete reageerimisel hapnikuga, hüdr.-ide kuumutamisel, hapnikku sisaldavate ühendite kuumutamisel (CO2, SO2). Omadused: mittemetallid o.-del on ülekaalus happelised, tüüpiliste metallide o-del aluselised omadused, kusjuures metalli o.-a. kasvades o-de happelised omadused tugevnevad. Tavalistes tingimustes
12)keskkonnarisk 13)jäätmekäitlemise viisid 14)veonõuded aineid mis omavahel kergesti reageerivad ei või koos transportida 15)reguleerivad õigusaktid 16)muu teave 58) Oksiide on kahte tüüpi:lihtoksiidid, kus hapnik on vahetult seotud teise elemendi aatomiga ja peroksiidid, milles on side -O- O-:H2O.SiO2- mineraal kvarts. Leidub puhta mineraalina ning kivimite koostises (graniit). Dolomiit- amorfne SiO2.CO2-atmosfääris 0.03% ja lahustumine vees. Al 2 O3*(nH2O)-oksiid ja hüdroksiidi vahepealsed ühendid oksiidid Fe3O4 magnetiit. Moodustamine : 1)hapnikku sisaldavate ühendite kuumutamisel eraldub CO2, NO2, SO2. 2)reag. hapnikuga. 3)hüdr. kuumutamisel. Omadused: 1.osa reag. veega, moodustades seejuures aluse või happe. 2.reag. omavahel 3. reag hapetega või alustega. 4. reag. redutseeriatega. Mitmeid
Keemia ja materjaliõpetus 14)veonõuded 15)reguleerivad õiguaktid 16)muu teave. 57. Oksiidide leidumine looduses, nende iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused Oksiide on 2 tüüpi: 1)liht (hapnik vahetult seotud teise elemendi aatomiga) ja 2)peroksiid, milles on side -O-O (H2O2). Leidumine looduses: SiO2 puhta mineraalina kivimite koostises (graniit); nn boksiidid Al2O3*nH2O; CO2 atm-s 0.03%. Samine: 1)hapnikku sisald ühendite kuumut CaSO3=CaO+ C+O2; 2)sulfiidide kuumut. õhus ZnS+3/2O2ZnO+SO3; 3)oksiidide reag reduts.ga Fe2O3+C 2FeO+CO; 4)hüdroksiidid kuumut. 2Al2O3Al2O3 +3/nH2O; 5)elementide reag O2-ga 2Fe+O22FeO; Keemil omadused: 1)üks osa reag veega, mood aluse või happe 2)reag omavahel SO2+NO2SO3+NO 3)Reag hapete ja alustega CaO+2HClCaCl2+H2O 4)reag reduts.ga. 58
halogeenidega → BiHal3 (kuumutamisel) (BiF3 saadakse Bi2O3 või Bi(OH)3 reageerimisel gaasil. HF-ga) tuntud on ka BiF5 (Bi või BiF3 + F2) hapetest ei reageeri: HCl, lahj. H2SO4 reageerib: HNO3 [→ Bi(NO3)3], konts H2SO4 [→ BiH(SO4)2] soolad hüdrolüüsuvad kergesti vees Ühendites oksüdatsiooniaste -III kuni V tavaline o.-a. on III Bi2O3 – vismut(III)oksiid, kollane kristallil. aine leidub ka mineraalina tähtsaim tööstuslik ühend, kõige laiemalt kasutatav: farmaatsiatööstuses katalüsaatorina polümeeride tootmisel klaaside ja emailide tootmisel Bi(NO3)3 · 5H2O – vismut(III)nitraatpentahüdraat värvitu, hügroskoopne kristallaine kasutatavaim Bi-sool vees hüdrolüüsub → Bi(OH)2NO3↓ HNO3 lisamisel sade lahustub Bi(OH)2NO3 – vismuthüdroksiidnitraat
annaabi.ee 
