juurviljades. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega. Mineraalelementide makroelemendid on kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen ja liitium. Vitamiinid liigitakse rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B, H, P, C) vitamiinideks. Nende puudus põhjustab organismi vastupanuvõime haigustele vähenemise. See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid
arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad. Ka antud juhul leiti need tarbed keskmise kuivaine tarbimise soovituslike kontsentratsioonimäärade abil. Summaarsed toitefaktorite tarbenormid arvutati välja noorkitsedele kehamassiga 10, 20, 30, 40, 50 kg, vabadele ja algtiinetele kitsedele kehamassiga 40, 50 ja 60 kg eraldi väikese
ainevahetuses ioonidena Ca2+. Elementaarset kaltsiumit ei leidu looduses, kõige tavalisem CaCo3.loom vajab mineraalelementi, kuid me söödame loomale mineraale. Mineraalelemendid imenduvad kas passiivselt või aktiivselt. Passiivne tähendab seda, et ioonid läbivad soole epiteelis rakkudevahelisi kanalite kaudu lihtsa difusiooni teel ( madalama September-detsember 2008. a. kontsentratsiooni suunas). Ca ioon surutakse läbi kanali transportvalkude abil. Mineraalelementide ioniseerumist mõjutavad soolkanali pH, ammoniaak, rasvade sisaldus söödas jne jne. Tänapäeval kasutatakse söötmispraktikas nn kelateeritud mineraalelemente, kus kahevalentsed mineraalelemendid on seotud aminohapetega ja/või valkudega. Sellised mineraalelemendid imenduvad kui aminohapped, mis pole reguleeritud hormonaalsüsteemiga. Tööstuslikult on võimalik tänapäeval siduda transportvalkudega kuute elementi. Kaltsium Kõige levinum mineraalelement.
g kg-1, kõrrelistes aga vastavalt 1,5 ja 1,2 g kg -1. Sademeterikkamal kasvuperioodil on taimed väiksema Mg sisaldusega, sest toimub Mg väljaleostumine mullast. K mõjub negatiivselt Mg neeldumisele, kuid Ca võib vastupidiselt seda suurendada. Mg omastavust võib vähendada väike süsivesikute sisaldus ja kõrge proteiini kontsentratsioon. Liblikõieliste- kõrreliste segukülvide kasvatamine ning tasakaalustatud väetamine võimaldavad optimeerida rohusöötade mineraalelementide sisalduse. Mineraalelementide sisaldus oli suurim lutsernisöödas. Toortuha sisalduselt ületab lutsern teisi rohusöötasid ja enamasti on see üle 100 g kg-1 KA. Mineraalelementidest oli lehtede kuivaines esikohal kaltsium (20-30 g kg -1), vartes kaalium (30-35 g kg-1). Võrreldes vartega on lehtedes rohkem fosforit (3-4 ja 2-3 g kg-1, vastavalt lehtedes ja vartes). Rohusöödad segukülvidest Liblikõielised on kõrrelistest erineva keemilise koostise ja toiteväärtuse tunnustega
Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani (difusioonipotentsiaal). Säiluva potentsiaali põhjuseks on pumpade ( aktiivsed transportsüsteemid, mis kasutavad ATP hüdrolüüsi energiat) funktsioneerimine membraanis. Ainete elektrokeemilise potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel). *Reguleerib kanalivalkude avatust: 1) hüperpolariseerumisel avanev kanal, mis juhib kaaliumi rakku sisse; 2) depolariseerumisel avanev kanal, mis juhib kaaliumi rakkudest välja. *Transport kandjavalkude abil - toimub prootonite liikumapaneva jõu abil sümpordis või antipordis prootonitega. Aine liigub vastu elektrokeemilise potentsiaali gradienti, kasutades H+ sümporti membraanis. (nt anioonide sisenemisel membraanipot. väheneb.)
C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust. A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C. Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas. A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad. 36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D
Haljassöödad on õigeaegsel käsutamisel mahlakad, sisaldades enamasti üle 20% andnud liblikõieliste seemnete pealekülv kuivainet.Alla 20% kuivainet on noores rohus. Vaatamata suurele veesisaldusele, on haijassöõdad kõrge Olulisemad võtted on: 1. mullaniiskuse reguleerimine( seiseneb enamasti dreenisuudmete parandamises söödaväärtusega. Noor rohi on proteiini-, vitamiini-, mineraalelementide rikas ja hästi söödav. Kõik see ja kraavide puhastamises) 2. valgustustingimuste parandamine (võsa hävitamine) 3. ratsionaalne väheneb taime vananedes. Optimaalselt peaks haljassööda kuivaines olema 20-25% kiudu, üle 15% väetamine 4. täiendav seemnekülv. proteiini. Väärtuslikest heintaimedest koosnev karjamaarohi vastab eelpool toodud nõuetele ja loomad
· Puhastab organismi toksiinidest, tõstab immuunsust. · Suvisel perioodil hoiab veehoidlad puhtana vetikatest ja vastsetest. · Tasakaalustab pH taset. · Aitab eemal hoida nii sise -, kui välisparasiidid. · Tugevdab luid ning parandab lihaseid. · Aitab vältida haiguseid. · Parandab villa, karva, sõrgade, kapjade seisukorda. ( teaduslikku tõestust ma õunaäädika kohta ei leidnud) http://www.crossgatesfarm.co.uk/shop/apple-cider-vinegar-animal/ Mineraalelementide vastastikune toime Positiivne ehk sünergeetiline Nt. Vask soodustab raua imendumist ja ainevahetust. Negatiivne, antagonistlik Tsink-vask. Tsingi liig vähendab vase omastatavust.' Kaltsium-Tsink. Kaltsiumi liig vähendab tsingi omastatavust Naatrium-Kaalium, maksimaalne suhe 1-7 Kaltsium-fosfor 2-1 Kaltsium-magneesium, kõrge Ca tase vähendab magneesiumi imendumist Fosfor-magneesium, kõrge P tase vähendab magneesiumi imendumist
neto madalam. 9) Veiste söödad. Talve söödad: hein, põhk, silo, ka juurviljad kartul; õlle- ja piiritusetööstuse jäätmed (linnaseeod, praak, õlleraba), jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel: haljassööt (karjamaarohi), jõusööt ja mineraalsöödad. Jõusöödad – suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. 10) Piimakarja söötmine laktatsioonitsükli eri perioodidel ja kinnisperioodil. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil. Ratsioonist tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo), vähendada jõusööda kogust. Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid – heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1…2 kg päevas.
voolata. Süstimine kõhuõõnde on levinuim põrsastele ja kesikutele ravimite manustamise viis. Kõhuõõnde süstimisel hoitakse põrsad ja kesikud tagaj asemest rippu, pea allapoole. Pärast süstekoha desinfitseerimist viiakse nõel lühikese torkega häbemeluu ja naba vahe keskkohalt (tagapool naba) 1-2 cm kaugusel keskjoonest läbi kõhuseina ning tehakse süste. 35. Söötmisvigadest põhjustatud probleemid seakasvatuses (mineraalelementide sisaldus ratsioonis, ratsiooni suur proteiinisisaldus, ebaõige ingredientide sisaldus ratsioonis jt). SÖÖTMISVIGADEST PÕHJUSTATUD PROBLEEMID KÕHULAHTISUS 1. Mineraalelementide sisadlus ratsioonis Suur sööda kaalimusisaldus üle 1,2 % (sigade söötmiseks kasutatakse melassi, ratsioonis palju sojasrotti). Liiga suured kaltsiumikogused (põrsastel üle 1 %, kesikutel ja nuumikutel rohkem kui 1,2 %). 2. Ratsiooni suur proteiinisisaldus
Kõige varem nakatuvad vasikad viirushaigustesse. Seejärel bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikku. Kontrollvõtted kopsuhaiguste vältimiseks. Soe ja kuiv allapanu. Vähendada õhuniiskust. Vasikate tihedus peab olema õige. Vältida erinevas eas vasikate ühte gruppi tõstmist (neil on erinev immuunsus ja erinevad mikroorganismid). Valguse tagamine. Hoida vasikad eraldi täiskasvanud loomadest. Vaktsineerimine. Vasikalatrite ja aedikute puhastamine. Mineraalelementide, vitamiinide, energia-proteiinitarve peab olema kaetud. 15. Võtted vasikate kõhulahtisuse esmaabis Vasikas jääb nõrgaks ning sureb kõhulahtisuse korral veepuudusesse. Kõhulahtisuse korral viiakse organismist välja naatrium, kloriidid, bikarbonaadid jt. elektrolüüdid. Kahjustatud sooleseina tõttu ei saa imenduda glükoos ning teised toitained. Atsidoos põhjustab südametöö kiirenemist, nõrkust ning vasikas
Kõige varem nakatuvad vasikad viirushaigustesse. Seejärel bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikku. Kontrollvõtted kopsuhaiguste vältimiseks. Soe ja kuiv allapanu. Vähendada õhuniiskust. Vasikate tihedus peab olema õige. Vältida erinevas eas vasikate ühte gruppi tõstmist (neil on erinev immuunsus ja erinevad mikroorganismid). Valguse tagamine. Hoida vasikad eraldi täiskasvanud loomadest. Vaktsineerimine. Vasikalatrite ja aedikute puhastamine. Mineraalelementide, vitamiinide, energia-proteiinitarve peab olema kaetud. 16. Võtted vasikate kõhulahtisuse esmaabis Vasikas jääb nõrgaks ning sureb kõhulahtisuse korral veepuudusesse. Kõhulahtisuse korral viiakse organismist välja naatrium, kloriidid, bikarbonaadid jt. elektrolüüdid. Kahjustatud sooleseina tõttu ei saa imenduda glükoos ning teised toitained. Atsidoos põhjustab südametöö kiirenemist, nõrkust ning vasikas võib surra ilma ravita 4-6 tunni jooksul
Kontroll toimub endotermi või ektotermi olemasolul, juba sellel tasandil. Need on juba suberiniseerinud piirkonnad. 12. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib Elektrilise potensiaali erinevus membraani sise- ja välisküljel. Põhjustatud erinevalt laetud osakeste erinevast liikumiskiirusest läbi membraani. 13. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel) Kaaliumioonide voog. Kui membraan on hüperpolariseeritud (negatiivselt laetud), avanevad Kin kanalid, kaalium saab sisse. Kui membraan on depolariseeritud, avanevad Kout kanalid ja kaalium läheb välja. Prootonite läbiminek annab jõudu kandjavalkudele, mistõttu on võimalik ainete transport prootonitega (kas sümport/antiport). 14. Milline on taime rakumembraani membraanipotentsiaalide vahemik. Plasmalemmil on -100-150 mV 15
elupäeval? a) ca 600 ml; b) ca 1000 ml; c) ca 1500 ml b) ca 1000 ml 8. Kas Eestis peetakse lambaid enamasti? a) restpõrandatel; b) sügavallapanul b) sügavallapanul 9. Kas eesti kliimatingimuste juures võib lambaid pidada ka aastaringselt väljas? a) ja; b) ei a) ja 10. Milliseid mineraalsöötasid on vajalik sööta lammastele? a) vaid keedusoola või lakukivi; b) vaid mineraalelementide segu; c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu Lambakasvatussaadused LIHA Ristamisskeemid talleliha tootmiseks Puhtatõuliste lihalambatõugude ( teksel, suffolk jt) kasvatamine Eestis võimaldab pikemas perspektiivis hakata kasutama kolme lambatõu vahelist ristamisskeemi kvaliteetse talleliha tootmiseks sarnaselt paljude eesrindlike lambakasvatusriikidega (Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa).
Seal elavad tuunid, kelle püüdmiseks kasutatakse palju energiat. Veesamba ökoloogia Orgaanilise aine tekkimine ja produktsiooni suurus.... Esmased produtsendid seovad kiirgusenergiat pigmentide abil CO2 + 2H2A CH2O + 2A +H2O Valgus ja pigmendid Doonorelektron on H2A - valgusreaktsioon Orgaaniline aine ei koosne ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on veel palju muid komponente. 1300 kilokalorit valgusenergiat + 6 mooli CO2 + 90 mooli H2O + 16 mooli NO3 + 1mool PO4 + mineraalelementide jäljed = 3,3 kg biomassi + 150 mooli C2 + 1287 kilokalorit soojust. Peale fotosünteesi on olemas veel memosüntees, mille produtsentideks on kemolitotroofid (nitrifitseerijad, sulfaatijad....). Nad ei kasuta valgusenergiat, vaid anorgaanilistes ühendites olevat keemilist energiat. Pole laialt levinud, esineb sügavates piirkondades, kus on termalased avad (vaata botaanika konspekti). Primaarne produktsioon - autotroofsete organismide poolt kasutatav energia, mis moodustab
Vee puudumisel põhjustab juba 10%-line kaalukaotus raskeid häireid organismis, 20-22%-line kaalukaotus aga surma. Vee sattumisel organismi järgneb lühiajaline ja ebaoluline vere veesisalduse tõus. Vesi läheb kiiresti kudedesse ja deponeeritakse osaliselt ka maksas. Liigne vesi eritatakse organismist neerude abil. Mineraalained kuuluvad kõikide elavate kudede koostisesse. Kudede normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik mitte ainult vastavate mineraalelementide olemasolu, vaid ka nende kindel kvantitatiivne vahekord. Anorgaanilised ioonid kindlustavad organismi vedelikes vajaliku osmootse rõhu ning võtavad koos valkudega osa ka happe ja leelise tasakaalu regulatsioonist. Mineraalaineid rohkelt sisaldava toidu korral võivad need ladestuda organismis varudena. Naatrium ja kloor deponeeruvad nahaaluses koes, kaalium skeletilihastes, kaltsium ja fosfor luudes. Rakuvälise vedeliku osmootne rõhk sõltub peamiselt naatriumi ja kloori
12. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib, Membraanipotentsiaal laengute tasakaalustamatus kahel pool membraani. Mineraalained liiguvad taime selektiivselt ja erinevates kontsentratsioonides. Membraanipotentsiaal tekib, kui positiivne või negatiivne ioon (üks kahest) läbib membraani. 13. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel) Kanalite avatus on reguleeritud membraanipotentsiaaliga. Kaaliumi sisenemine ja väljumine sõltub membraanipotentsiaalist mida negatiivsemaks läheb membraanipotentsiaal, seda rohkem kanalid avanevad. Kuni 100 mV'ni on kanalid kinni. 14. Milline on taime rakumembraani membraanipotentsiaalide vahemik. Taimeraku membraanipotentsiaal on -60 200 mV 15. Milline on tonoplasti membraanipotentsiaal Tonoplasti membraanipotentsiaal on ~20 mV 16
mineraalaineid rauda, koobaltit ja joodi ning vitamiine C, A, B1, E ja pantoteenhapet (väsimusevastane, juuste hallinemisevastane stressivastane). Kreeka pähklil on väga hea rasvhappeline ja aminohappeline koostis. Teda kasutatakse üldtugevdava vahendina. Kes pelgab pähklite suurt energiasisaldust, sellel ei tasuks pähklitest päris loobuda, vaid süüa kuivatatud puuvilja- pähklisegusid. Puuviljad pähklisegus on oma väikese rasva- ja valgusisaldusega ning mineraalelementide ja vitamiinide rohkusega suurepäraseks täienduseks. 1.4 Sibulad Sibulate säilitamine Kui sibul on hästi kuivatatud, on säilitamine lihtne ja suurt vaeva ei tohiks olla. Sobiv on toatemperatuurist veidi madalam temperatuur, koht peaks olema piisavalt ruumikas, sest iga sibula vahele peaks jääma piisav ruum. Üsna tavapärane on see, et sibulaid hoitakse võrkkottides. Samas ei ole kasulik hoida liiga palju sibulaid kitsas kotis koos isegi siis, kui see on õhku läbilaskev või
1 cal = 4,1864 J 3. Mineraalelemendid. Mineraalelemendid imenduvad ning osalevad bioloogilistes funktsioonides ioonidena. Mineraalelemendid imenduvad läbi soole seina kas passiivselt või aktiivselt. Passiivne tee tähendab seda, et mineraalelemendid difundeeruvad rakkude vahelisi kanaleid pidi madalama konsentratsiooni suunas. Aktiivne tee tähendab seda, et mikroelemendid pumbatakse läbi rakkude eriliste transportvalkude abil kulutades selleks ATP-d. Mineraalelementide imendumine sõltub soolkanalis olevast pH-st, ammoniaagi olemasolust ja rasvade olemasolust söödast. Mineraalelementide kelateerimine on protsess, kus II-valentne mineraalelemeent seotakse aminohapete külge. Niimoodi imenduvad mineraalelemendid praktiliselt 100%lt. Kaltsium kõige levinum mineraalelement organismis. 98 % kaltsiumivarudest on luudes ja hammastes. Loom vajab kaltsiumit lihaskontraktsioonideks, närviimpulsside edasikadmiseks, vere
annaabi.ee 
