Koolitusplaani näidis Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht Juhtkond Juhtimiskoolitus / * juht kui visiooni looja ja 4 x 2 päeva treening innustaja * väärtuspõhine lähenemine strateegiale * sisemine turundus kui juhi töövahend * õppiva organisatsioonini jõudmise teed ja vajalikud kompetentsid * Organisatsioonikultuuri, 2 x 1 päev või Enesearengu 2 päeva õhkkonna kujundamine ja ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sigrid Piiri AÜTH-4 KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ..........3 1. Asutuse personal..................................................................................4 2. Koolitusplaan...................................................................................
töötajate individuaalseid koolitusvajadusi. 4.2 Uue töötaja tööle võtmisel viiakse läbi sissejuhatav juhendamine, mille käigus tutvustatakse: tuleohutusjuhendit, esmaabi juhendit, kollektiivlepingut, töökorralduse reegleid. Läbiviija personalijuht. Koolitus registreeritakse töötaja koolituse registreerimise kaardil. 4.2 Kõik allüksuste juhid saavad esitada koolitussoovid oma allüksuse kohta personalijuhile vormil ,,Koolitustaotlus". Koolitussoovid esitatakse 2 nädalat enne koolitusplaani koostamist. Koolitusplaan koostatakse majandusaasta alguses. 4.4 Koolituskava väljatöötamise käigus tegeldakse konkreetsete koolituskursuste ja asutuste (koolitajate, projektijuhtide) kohta info kogumisega ning koolituse vormide valikuga, lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest ja finantsvõimalustest. Koolituskavas tuuakse ära koolituse kuupäev, koolituse teema, koolituse tüüp, koolituse läbiviija, osaleja, koolituse maksumus, majutuse toitlustuse kulud, kulud kokku ja
Aastas on igal õel ette nähtud läbida kuuekümne tunni ulatuses koolitusi, millest vähemalt viiskümmend protsenti iga õe koolitusest peab olema erakorralise meditsiini eriala või kiirabi koolitust. Koolitusplaan koostatakse aasta alguses lähtuvalt individuaalsest koolitusvajadusest. Igal aastal tuleb lisaks läbida Terviseameti poolt kohustuslikud koolitused. Koolitusvajaduse selgitab välja, plaani koostab ja koolitused korraldab osakonna juhataja. Koolitusplaani kinnitab Haigla õendusjuht. Koolitusplaan esitatakse 31. märtsiks ka Terviseametile. Asutuse seisukohast on oluline tagada õdedele riiklikult etteantud tundide arv koolitusi. Personali motiveerides ja koolitades on võimalik tagada kvaliteetne õendusabi.
personaliotsingu korraldamine töötajad kõige ökonoomsemate meetoditega. 3. Palgasüsteemi väljatöötamine ja Palgasüsteem on olemas ja rakendatud. arendamine 4. Koolitussüsteemi väljatöötamine Koolitussüsteem on olemas ja ja arendamine ning rakendatud. koolitusvajaduse väljaselgitamine 5. Koolitusplaani ja koolituseelarve Koolitusplaan ja koolituseelarve on koostamine olemas. 6. Tööjõu liikumise ning Vormikohased aruanded ja tähtaegadest koosseisude ja töötajate arvu kinni pidamine. jälgimine ning analüüs Eelarve projekt valmib tähtajaks ja 7. Eelarve koostamine tugineb analüüsidele/uuringutele.
Ametikohale esitatud nõuetest Uute materjalide ja tehnoloogia kasutuselevõtust Uute materjalide kasutuselevõtust Firmasisesed ümberkorraldused Seadusandlusest tulenevad nõuded Koolitusvajaduse hindamise käigus kogutakse infot, mis peaksid olema koolitustegevuse järgmised etapid ja eesmärgid. Koolitusvajaduse uuringu meetoditeks on vaatlus ja intervjuud. Juht otsib sobiva koolitaja ja korraldab koolituse aja ning teeb sissekande koolitusplaani registrisse. Töötajate koolitamine toimub kas sisekoolitusena(töötajate instrueerimine töökohal, tootekoolitused materjalitarnijate poolt) või väliskoolitusena (seadusandluse muudatused). 4
Tema sobis rohkem antud ametikohale, kuna tal olid suuremad töökogemused, ta oli enesekindlam, korrektne väljendusoskus võrreldes kandidaadiga nr 1. Töökoha saamise või mittesaamise kohta juhataja teatab kandidaatidele 7. detsembril 2011, üks nädal enne tööle asumist meili teel. Kandidaadiga nr 2 võetakse ühendust telefoniteel.. 5. Koolitusplaan aastaks 2012 Kohvik on väikese personali aga suure käibega ettevõtte. Koostöös kohviku juhatajaga koostame koolitusplaani, millest oleks ka igapäevatöös abi. Alguseks on vaja ,,vaadata otsa" kogu ettevõtte arengule tervikuna, luua üks sisukas ja eesmärgistatud koolitusplaan ning järgida seda kõigi arengutegevuste juures. Kuna Treegeri Kohviku töötajad on väga pikaajalise töökogemusega, siis leidsime, et baaridaamid vajaksid koolitust nn ,,edasijõudnute grupis". Firma Metos tutvustas oma SCC tüüpi seadmeid ja nendega toidu valmistamist. Sellised toodete ja
juhtkonna osalemine koolitustel ja treeningutel. Personali koolitamine peab olema süsteemne tegevus, et see oleks üldse tulutoov ja eesmärke saavutav. Süsteemse koolitustegevuse viis etappi, mida järgida, võiksid olla kokkuvõtlikult järgmised (Dessler 2005, 270): 1. Koolitusvajaduse hindamine info kogumine erinevate töökohtade, oskuste, vajaduste ja arengu kohta, info süstematiseerimine; 2. Koolitustegevuse planeerimine koolitusplaani ja treeningprogrammide koostamine, koolitustegevuse ja koolitusmeetodite planeerimine; 3. Kinnitamine koolituseelarve, presenteerimine; 4. Täidesaatmine koolituse korraldamine vastavalt plaanile; 5. Hindamine koolituse tulemuslikkuse hindamine, tagasiside ja analüüs. 1.7. Kooltuspoliitika, koolitamise strateegia Üheks oluliseks osaks üldises personalipoliitikas on personali arendamise ja
· Töötajate rahulolu suurendamine ja motiveerimine · Töötajate arendamise, eneseteostuse ja karjäärivõimaluste avardamine · Personali kujundamine ja järelkasvu tagamine · Töötajate ja organisatsiooni töötulemuste parandamine ning kohanemisvõime suurendamine · Organisatsiooni konkurentsivõime suurendamine 24. Millistest etappidest koosneb arendus- ja koolitustegevuse tsükkel? Koolitusvajaduse väljaselgitamine, koolitusplaani koostamine, koolituse läbiviimine ja koolituse hindamine. 25. Mis on koolitusvajaduse analüüs? Koolitusvajaduse analüüs ehk koolitusvajaduse väljaselgitamine on tegevus, mille kaudu selgitatakse välja, milliseid muutusi soovitakse saavutada organisatsiooni, selle allüksuste ja töötajate tegevuses 26. Mis on koolitusplaan? Koolitusplaan kajastab läbiviidavaid koolitusi ja selleks kasutatavaid ressursse (näiteks aeg, raha)
Seetõttu jäädakse hiljem tihti kimpu ka koolituse 9 tulemuslikkuse hindamisega. Koolitusvajaduste hindamisel lähtutakse prognoositavast personalivajadusest ja töötajate teadmistele ja oskustele esitatavatest nõuetest. · Koolituse planeerimine viib vajadused kokku võimalustega, selle tulemusena valmib koolitusplaan. Koolitusplaaniga kaasneb koolituskulude eelarve, milles planeeritakse koolitusplaani täitmiseks vajalikud kulutused. Töötajate koolitusvajadus on enamasti väga spetsiifiline ja eeldab seetõttu isikupärast lähenemist. Tõhusa treeningu ettevalmistamiseks on vajalik valida õige programm õigele persoonile õiges olukorras. Mida punktuaalsemalt on koolitusvajadused väljaselgitatud seda täpsemalt ning ressursse kokkuhoides on võimalik läbi viia koolitus. · Koolituse korraldamine on koolitustegevuse ahelas kõige praktilisem ja silmaga
õppimiseks, mis väljendub muudatustes senises organisatsiooni struktuuris, süsteemides, tegevusprintsiipides, muutustes organisatsioonikultuuris või isegi visioonis. Seega saavutatakse organisatsiooni õppimine erinevate inimeste omavahelise koostöö, vastastikuse interaktsiooni ja uute tegevuste elluviimise tulemusena. Oluline on see, et õppimise tulemusena hakatakse tegema midagi senisest erinevalt, näiteks organisatsioonis luuakse uus personali arendus- ja koolitusplaani koostamise viis, arendatakse uus kliendi rahulolu väljaselgitamise meetod jne. Õppimise juhtimine tähendab uute juhirollide täitmist juhid peavad olema mentorid, treenerid, juhendajad (Marquardt 1996). Õppivas organisatsioonis juht: a) oskab välja tuua töötajate nõrkusi ning tugevusi; b) toetab riski võtmist ning eksperimenteerimist; c) loob oma töötajatele erinevaid õppimisvõimalusi; d) annab aega õpitu ja oma tegevuse analüüsimiseks ning reflekteerimiseks;
koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal · Personali arendamise eesmärk töötajate ametialase kompetentsuse pideva tõusu tagamine vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Personali arendamise ja koolituse etapid - arendus- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine; koolituse planeerimine ja koolitusplaani koostamine; koolituse korraldamine; tulemuslikkuse hindamine ja õpitu rakendamine. · Juhtkonna osalus osaleb koolituse tulemuslikkuse hindamisel · Töötaja osalus osalevad koolitusel vastutades oma kvalifikatsiooni tõstmise eest · Personalitöötaja osalus osaleb protsessi kõigis etappides ja tema ülesandeks on kogu korralduslik pool. · Protseduuri vajalikkus sätestab üldpõhimõtete rakendamise täpsed reeglid. TÖÖTAJATE TÖÖALANE HINDAMINE
Toitu käitlev töötaja peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid ning töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses. Tee näiteks nii: Koosta hügieenikoolituse kava (sh kirjelda eesmärke, mahtu, sagedust, korda) Kui hügieenikoolitused viiakse läbi koolitusfirma abil, siis kirjuta juurde koolitusfirma nimi ning säilita väljastatud tunnistused koolitusplaani juures; Kui koolitust viiakse läbi ettevõtte siseselt, siis peab koolitajal olema piisavad hügieenialased teadmised, koolituse materjal ja teemad peavad olema dokumenteeritud ning koolituse läbinud töötajad peavad olema kinnitanud allkirjaga, et on omandanud koolitusel saadud teadmised. Samuti peab olema välja töötatud ja dokumenteeritud kord ja tegevused töötaja hügieenialaste teadmiste hindamiseks (nt testid).
hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. Toitu käitlev töötaja peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid ning töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses. Tee näiteks nii: Koosta hügieenikoolituse kava (sh kirjelda eesmärke, mahtu, sagedust, korda) Kui hügieenikoolitused viiakse läbi koolitusfirma abil, siis kirjuta juurde koolitusfirma nimi ning säilita väljastatud tunnistused koolitusplaani juures; Kui koolitust viiakse läbi ettevõtte siseselt, siis peab koolitajal olema piisavad hügieenialased teadmised, koolituse materjal ja teemad peavad olema dokumenteeritud ning koolituse läbinud töötajad peavad olema kinnitanud allkirjaga, et on omandanud koolitusel saadud teadmised. Samuti peab olema välja töötatud ja dokumenteeritud kord ja tegevused töötaja hügieenialaste teadmiste hindamiseks (nt testid).
poolaasta, kellele? mida? miks? maksumus kuu, nädal DETAILPLANEERING Aeg: kuup Teema Vorm, Läbiviija(d) Maksumus Koht meetodid Firma, lektorid Korraldav Projektimeeskond Laine Simson, Ph.D 32 Personalijuhtimine 2013 KOOLITUSPLAANI VÕIMALIKUD OSAD: EESMÄRK · Arengueesmärkidest lähtuvalt saavutada tulemused · sihtgrupp, subjekt · kes osalevad, positsioon, arv · milline hariduslik taust · millise teadmiste-oskuste tasemega, kogemustega · hoiakud, motivatsioon, aktiivsus, küpsusaste · omavaheline sobivus... · Juhid (tipp-, kesk-, esmatasandi-, projekti-, töögrupi juhid) · Spetsialistid (profioskuste täiendamine)
koolituste; vahendab muud kasulikku koolitusalast teavet. 4. Korraldab toimunud koolituste ja kogu koolitustegevuse hindamist, kogudes selleks vajadusel täiendavat informatsiooni. 5. Koostab koolitusaruanded ja vastab vastavatele arupärimistele. Eelarve - ja finantsosakond või selle ala töötaja teenindab kogu arendamis- ja koolitustegevuse finantseerimist, täites seejuures järgmisi kohustusi: 1. Planeerib koolituseks rahalised vahendid ja osaleb koolitusplaani(de) koostamisel. 40 2. Peab koolituskulude ja koolitusega seotud kulude nõuetekohast arvestust; osaleb koolitusaruande finantsosa koostamisel; 3. Jälgib jooksvalt koolituskulusid ja informeerib tulemustest personalitöötajaid ja tippjuhtkonda. 4. Aitab hinnata koolituse otstarbekust ja koolitustegevuse efektiivsust.
parendusühikutes või siis oodatud muutustes organisatsiooni funktsionaalses, harukondlikus või indiviidi tegevuses Koolitusplaanide koostamisel peab silmas pidama, et need kajastaksid üldist koolituse suunda, kaasnevaid kulusid ja tulusid. Üldisest koolituse suunast lähtudes koostatakse detailne koolitustegevuse arenduskava, pannakse paika programmid, määratletakse võimalused, valitakse koolitusmeetodid ja koolitajad Koolitusplaani elluviimise järel analüüsitakse iga koolitusprogrammi tulemusi, tulemuste vastavust algsele eesmärgile. Samuti analüüsitakse tulemust kogu ettevõttele ja osakonniti. - 41 - Tagasiside tulemustest on aluseks koolitusplaanidele, - programmide ja tehnikate parendamisele. Pidev parendustsükkel annab organisatsioonile võimaluse õppida tulemustest,
· Uued teenused, tooted · Suur personalivoolavus · Kvaliteediprobleemid Struktuurüksuse tasand · Töösoorituse ja oskusteabe säilitamine, arendamine · Struktuuri muudatused · Struktuurüksuse töökorralduslikud probleemid Töötaja tasand · Töötaja (mitte) vastavus ametikohale · Enesearendamine, karjääri realiseerimine 12. Koolituse eelarve ja plaan Koolituseelarve on dokument, mis määratleb koolitusplaani teostamiseks vajalikud rahalised vahendid. Koostamise aluseks on koolitusplaanid ja/või koolitusvajaduse kokkuvõte. Koolitusplaani ja eelarve koostamisel on olulisteks küsimusteks: koolituse hinnaprognoos, sisu (andmehulk), detailsus, paindlikkus ja muudetavus. 13. Muudatuste liigid ja kategooriad Muudatuste liikideks on: · Kriisimuutus- uputus, veeavarii · Strateegiline muutus- uuele turule minek · Pisimuutus- sekretär saab uue arvuti
annaabi.ee 
